Sa oled siin

Muudatused annaksid vabaühenduste rahastamisele hoogu juurde

29. detsember 2017 - 14:13
Foto: www.varesfilm.ee
Foto: www.varesfilm.ee

Eile valitsuskabinetis arutlusel olnud siseministeeriumi ja kodanikuühenduste ettepanekud annaksid vabaühenduste rahastamisele hoogu juurde ja hoiaksid ära sõltumise vaid ühest rahastamisallikast.

Valitsus toetas kahe ettepaneku elluviimist ning leppis kokku, et jätkatakse tööd kolmanda ettepanekuga, mis puudutab muuhulgas koostööd erasektoriga. „Selleks, et kodanikuühiskond oleks jätkuvalt tugev ja arenev, on oluline suurendada vabaühenduste jätkusuutlikkust. Eraraha kaasamine on praegu veel suures osas kasutamata võimalus Eesti vabaühenduste jaoks. Riigi ülesanne on siin võimaldada raamistik, mis toetaks vabaühenduste rahastamisallikate laiendamist,“ ütles siseminister Andres Anvelt.

Valitsus toetas ettepanekut teha maksu- ja tolliameti keskkonnas maksutagastuse suunamise süsteem. Nii saaksid tuludeklaratsiooni täitnud inimesed tulevikus soovi korral suunata enammakstud tulumaksu annetusena sobivale vabaühendusele. Eesti maksumaksjate seas läbi viidud küsitluse kohaselt sooviks 13,6 protsenti inimesi sellist lahendust kasutada. Samasugust lahendust kasutatakse näiteks Suurbritannias, kus annetamine vabaühendustele kasvas süsteemi kasutuselevõtuga 13 protsenti.

Samuti leidis toetust ettepanek muuta tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja pääsemise korda. Kui täna võimaldab sellesse nimekirja pääsemine aega poolest aastast aastani, siis edaspidi võiks nimekirja pääseda pidevalt, tagades niimoodi kiirema ligipääsu maksusoodustusele ja seeläbi ka annetuste kogumisele.

Edasi töötatakse ettepanekuga, mis käsitleb vabaühendustele annetamise soodustamist ja koostööd erasektoriga. „Võimalusi, kuidas seda teha, ei pea kaugelt otsima. Ühiskondliku mõju osakud on hea näide maailmas laialt levinud investeerimismudelist, kus erainvestorid, riik ja vabaühendus teevad koostööd ühiskondliku probleemi lahendamiseks,“ sõnas minister. Siseministeerium koos rahandusministeeriumiga töötab välja täpsemad ettepanekud, milline võiks olla Eestile sobiv mudel ühiskondliku mõju osakute kasutuselevõtuks, ja esitab need valitsusele aprillis.

Ühiskondliku mõju osakud kujutab endast erainvestorite, riigi ja vabaühenduse vahelist lepingut, mille puhul erainvestorid rahastavad ühe konkreetse ühiskondliku probleemi lahendamist. Probleemi hakkab lahendama vabaühendus, kellel on investorite hinnangul mõjus lähenemine. Kui selline lahendus toob kokkulepitud aja jooksul paremaid tulemusi kui olemasolev riiklik sekkumine, tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga. Näiteks Hollandis investeerisid erainvestorid Buzzinezzclub programmi, millega lahendatakse noorte töötuse probleemi. Kui projekt oli veel poole peal, oli 80st programmi läbinud noorest tööle ja õppima läinud või ettevõtlusega alustanud 47 inimest. Rotterdami omavalitsus maksab õnnestunud projekti panustanud investoritele tekkinud säästu (nt töötutoetust pole enam vaja maksta) pealt intressi ja projekti eduka lõpetamise korral ka kogu investeeringu.

Praxise 2014. aastal tehtud uuring „Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2014“ näitas, et eraisikutelt või ettevõtetelt on toetust saanud vastavalt 18% ja 14% vabaühendustest. Ameerika Ühendriikides annetavad eraisikud keskmiselt 8% oma sissetulekust, Eestis aga 1%.

#vabakond #kodanikuühiskond




 

Valdkond: 

Veel uudiseid samal teemal

15.01.2018|Siseministeerium

Veel nädal aega saab esitada parimaid siseturvalisuse vabatahtlikke

Siseministeerium kutsub tunnustama siseturvalisuse vabatahtlikke ja neid toetavaid ettevõtteid, asutusi, ühinguid ja eraisikuid. Kandidaate saavad esitada kõik Eesti inimesed ja organisatsioonid hiljemalt järgmiseks esmaspäevaks, 22. jaanuariks.

27.11.2017|Siseministeerium

Kodanikupäeva aumärgi pälvis 15 erilist inimest

Siseminister Andres Anvelt andis täna viieteistkümnele silmapaistvale inimesele üle kodanikupäeva aumärgid.