Sa oled siin

Kriisireservi loomiseks vajalik eelnõu võimaldab abipolitseinike suuremat kaasamist

25. juuni 2020 - 13:06

Kooskõlastusringile saadetud politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseinike seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu loob õiguslikud alused vabatahtlike suuremaks kaasamiseks kriisireservi abipolitseinikena.

„Politsei ja piirivalve kriisireservi hakkaksid kuuluma kriisireservi abipolitseinikud ja koosseisuvälised politseiametnikud,“ ütles siseminister Mart Helme. „Kriisireservi mehitamine vabatahtlikega võimaldab kriisi ajal eelneva kokkuleppe alusel kaasata senisest tõhusamini abipolitseinikke. Täna on Eestis umbes 1100 abipolitseinikku, kellest ligi 450 olid näiteks kaasatud ka eriolukorra lahendamisse. Abipolitseinike kaasamisega kriisireservi mitmekesistame siseturvalisuse vabatahtlike kaasalöömise võimalusi veelgi,“ lisas siseminister.

Käesoleval aastal läbiviidud siseturvalisuse uuringu järgi on pea iga kolmas kuni 34-aastane noor huvitatud abipolitseinikuna tegutsemisest. „Kriisireservis abipolitseinikuna osalemine saab loomulikult olema vabatahtlikult võetud kohustus ning inimese kriisiolukorras kaasamise otsustab vastavalt tema varasemale väljaõppele ja kriisi olemusele politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor,“ lisas siseminister.

Eelnõu kohaselt peab politsei ja piirivalve kriisireservi valitud isik läbima abipolitseiniku või politseiniku baasõppe ja kriisireservi erialase õppe suunaga piirivalvele, objektikaitsele või massiohjele. „Baasõppe osas plaanime võimaldada ka erisusi, näiteks saab kasutada varasemat õpi- ja töökogemust (VÕTA),“ rääkis korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre ning lisaks, et üks kord kalendriaastas tuleb läbida ka täiendusõpe.

Seadusemuudatusega tugevdatakse ka abipolitseinike kriisiajal kaasamist ja nende sotsiaalseid garantiisid. „Oleme võtnud arvesse 2007. aasta aprillikuu massirahutuste ajaloolist kogemust ning edaspidi kriisiajal tekkida võivat vajadust abipolitseinikke kiirendatud korras juurde värvata,“ ütles Veldre. „Seadusemuudatus võimaldab politseil hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või muu sellise täiendava koormuse olukorras avaliku korra tagamisega seotud ülesandeid täita,“ lisas Veldre.

Veldre sõnul oleks abipolitseinikel väljaõppes osalemise ajaks võimalik saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul ning eelnõu kohaselt võidakse teatud juhtudel maksta kriisireservis olevale isikule lisapuhkuse eest toetust, mille aluseks võetakse kriisireservis oleva isiku keskmine palk. Lisaks võimaldatakse eelnõuga nendele abipolitseinikele, kes osalevad kriisi ajal teatud ülesannete, näiteks riigi julgeoleku tagamine, riigikaitse, massilise korratuse ärahoidmine või lõpetamine, kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust põhitööandja juures ning PPA maksaks abipolitseinikule selle aja eest toetust korvamaks saamata jäävat sissetulekut ja ennetamaks toimetulekuraskusi. Lisaks võrdsustataks abipolitseiniku hukkumise või vigastuse hüvitised politseiametnike ja teiste vabatahtlike samasuguste hüvitistega.

Seaduseelnõu saadeti kooskõlastamiseks kaitseministeeriumile, rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, politsei- ja piirivalveametile, kaitsepolitseiametile ja Eesti abipolitseinike kogule. Eelnõule on võimalik tagasiside anda ka valitsuse eelnõude infosüsteemis: eelnoud.valitsus.ee. Seadusemuudatused jõustuksid 1. juuli 2021.

News category: 

Veel uudiseid samal teemal

07.07.2020|Siseministeerium

Eesti toetab Saksamaa ideed EL-i ülesest politseipartnerlusest

Täna toimus Saksamaa Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistumise esimene EL-i siseministrite mitteametlik videokohtumine, mille ühe päevakorrapunktina arutati Euroopa politseipartnerluse ideed.

30.06.2020|Siseministeerium

Lasketiirud ja -paigad muudetakse ohutumaks

Siseminister saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega soovitakse muuta lasketiirud ja -paigad ohutumaks.