Sa oled siin

Kriisireservi loomiseks vajalik eelnõu võimaldab abipolitseinike suuremat kaasamist

25. juuni 2020 - 13:06

Kooskõlastusringile saadetud politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseinike seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu loob õiguslikud alused vabatahtlike suuremaks kaasamiseks kriisireservi abipolitseinikena.

„Politsei ja piirivalve kriisireservi hakkaksid kuuluma kriisireservi abipolitseinikud ja koosseisuvälised politseiametnikud,“ ütles siseminister Mart Helme. „Kriisireservi mehitamine vabatahtlikega võimaldab kriisi ajal eelneva kokkuleppe alusel kaasata senisest tõhusamini abipolitseinikke. Täna on Eestis umbes 1100 abipolitseinikku, kellest ligi 450 olid näiteks kaasatud ka eriolukorra lahendamisse. Abipolitseinike kaasamisega kriisireservi mitmekesistame siseturvalisuse vabatahtlike kaasalöömise võimalusi veelgi,“ lisas siseminister.

Käesoleval aastal läbiviidud siseturvalisuse uuringu järgi on pea iga kolmas kuni 34-aastane noor huvitatud abipolitseinikuna tegutsemisest. „Kriisireservis abipolitseinikuna osalemine saab loomulikult olema vabatahtlikult võetud kohustus ning inimese kriisiolukorras kaasamise otsustab vastavalt tema varasemale väljaõppele ja kriisi olemusele politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor,“ lisas siseminister.

Eelnõu kohaselt peab politsei ja piirivalve kriisireservi valitud isik läbima abipolitseiniku või politseiniku baasõppe ja kriisireservi erialase õppe suunaga piirivalvele, objektikaitsele või massiohjele. „Baasõppe osas plaanime võimaldada ka erisusi, näiteks saab kasutada varasemat õpi- ja töökogemust (VÕTA),“ rääkis korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre ning lisaks, et üks kord kalendriaastas tuleb läbida ka täiendusõpe.

Seadusemuudatusega tugevdatakse ka abipolitseinike kriisiajal kaasamist ja nende sotsiaalseid garantiisid. „Oleme võtnud arvesse 2007. aasta aprillikuu massirahutuste ajaloolist kogemust ning edaspidi kriisiajal tekkida võivat vajadust abipolitseinikke kiirendatud korras juurde värvata,“ ütles Veldre. „Seadusemuudatus võimaldab politseil hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või muu sellise täiendava koormuse olukorras avaliku korra tagamisega seotud ülesandeid täita,“ lisas Veldre.

Veldre sõnul oleks abipolitseinikel väljaõppes osalemise ajaks võimalik saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul ning eelnõu kohaselt võidakse teatud juhtudel maksta kriisireservis olevale isikule lisapuhkuse eest toetust, mille aluseks võetakse kriisireservis oleva isiku keskmine palk. Lisaks võimaldatakse eelnõuga nendele abipolitseinikele, kes osalevad kriisi ajal teatud ülesannete, näiteks riigi julgeoleku tagamine, riigikaitse, massilise korratuse ärahoidmine või lõpetamine, kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust põhitööandja juures ning PPA maksaks abipolitseinikule selle aja eest toetust korvamaks saamata jäävat sissetulekut ja ennetamaks toimetulekuraskusi. Lisaks võrdsustataks abipolitseiniku hukkumise või vigastuse hüvitised politseiametnike ja teiste vabatahtlike samasuguste hüvitistega.

Seaduseelnõu saadeti kooskõlastamiseks kaitseministeeriumile, rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, politsei- ja piirivalveametile, kaitsepolitseiametile ja Eesti abipolitseinike kogule. Eelnõule on võimalik tagasiside anda ka valitsuse eelnõude infosüsteemis: eelnoud.valitsus.ee. Seadusemuudatused jõustuksid 1. juuli 2021.

News category: 

Veel uudiseid samal teemal

12.02.2021|Siseministeerium

Omavalitsusliitudele eraldatakse kriisiteadlikkuse tõstmiseks kokku 100 tuhat eurot aastas

Siseministeerium toetab aastatel 2021–2024 igal aastal kokku 100 tuhande euroga omavalitsusliite, et aidata tõsta Eesti elanike teadlikkust võimalikest hädaolukordadest nende piirkonnas.

10.12.2020|Siseministeerium

Siseminister Laneman: tänast kriisi tuleb käsitleda tervishoiuvaldkonnast laiemalt

Siseministeeriumis toimus kolmapäeval, 9. detsembril Vabariigi Valitsuse püsiva kriisikomisjoni aasta viimane istung, mis keskendus peaasjalikult COVID-19 kriisile ja asutuste valmidusele kriisiolukordade lahendamiseks.