Sa oled siin

Korrastatakse välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja töötamise reegleid

10. september 2020 - 10:15

Siseminister Mart Helme tutvustas tänasel valitsuse istungil välismaalaste seaduse ja  sellega kaasnevalt teiste seaduste muutmise eelnõud, mille eesmärk on korrastada välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja töötamise reegleid. Vabariigi valitsus saadab eelnõu menetlemiseks Riigikogule.

Siseministri sõnul tuleb praegust õpirände regulatsiooni muuta, sest see ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise vajadusega. Töörände regulatsiooni korrastamise eesmärk on suunata ettevõtteid eelistama Eesti elanikest tööjõudu ning vähendada Eestis töötamise reeglitega skeemitamist.

„Meie eesmärk on ära hoida riskiriikidest pärit kogukondade pidev suurenemine ja valdavalt on selle põhjuseks õpiränne. Jutud sellest, et Eesti muutub õpirännet piirates suletud riigiks, ei vasta tõele. Igal aastal õpib Eestis ligi 2000 tudengit erinevatest Euroopa Liidu riikidest. Me ei hakka kuidagi piirama Euroopa Liidu sisest õpirännet. Probleemiks on varem esindamata ja õpirände tulemusel suurenevad rahvuste kogukonnad Eestis, kellel on meist oluliselt erinev ajalooline, kultuuriline ja religioosne taust,“ selgitas minister. „Halvemal juhul võivad nad ühiskonnaga vastanduda ja nii võivad tekkida lõimumisraskused ja suletud kogukonnad. Eelnõuga anname selge sõnumi, et pärast õpingute lõpetamist peavad välismaalased oma koduriiki tagasi pöörduma ja õpiränne ei saa olla vahendiks Eestisse püsivalt elama jäämiseks.“

Õpirännet puudutavate muudatusettepanekute kohaselt ei antaks edaspidi Eestis õppivate välismaalaste pereliikmetele pikaajalisi viisasid samadel tingimustel kui siia õppima tulnule. Õppimiseks elamisloa saanud välismaalane saab edaspidi abikaasa Eestisse kaasa kutsuda kaks aastat pärast Eestis õppimise alustamist. Välismaalased, kes on Eestisse elama asunud õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, ei saa taotleda elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Muudatusega ei loetaks elamisloa taotlemiseks nõutava elamisperioodi hulka aega, mis viibiti Eestis tähtajalise elamisloaga õppides. Püsivalt Eestisse elama asumisele peab eelnema Eestis elamine muul alusel – kas elamisloaga töötamiseks või ettevõtluseks. Erandiks on doktoriõppe lõpetanud välismaalased.

Juhul kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on jätnud täitmata õppekava õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses või katkestanud õppimise, lõppeks tema tähtajalise elamisloa kehtivus seadusemuudatuste kohaselt 30 päeva pärast õpingute katkestamist. Samuti lõppeks 30 päeva jooksul ka välismaalase perekonnaliikme elamisluba pärast abikaasa või vanema õpingute katkestamist. 30 päeva annab välismaalasele mõistliku aja oma Eestist lahkumise või uue seadusliku viibimisaluse korraldamiseks.

Tänasel  valitsuse istungil heaks kiidetud töörände regulatsiooni muudatuste tulemusel lubataks edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada vaid neil välismaalastel, kellele on antud pikaajaline viisa (D-viisa). „Vaid paari aastaga on lühiajalise töötamise registreerimiste arv kasvanud märkimisväärselt. Kui 2017. aastal esitati Politsei- ja Piirivalveametile 8376 lühiajalise töötamise taotlust, siis 2019. aastaks oli lühiajaliste töötamiste taotluste arv kasvanud rekordiliselt  34 853-ni. Välismaalaste Eestis töötamise kehtiva reeglistiku eesmärk on Eesti tööjõuturu kaitse. Praegune reeglistik oma eesmärki aga täita ei suuda ja seetõttu tuleb seda täiendada. Suurenenud nõudlus välistööjõu järele ei tohi jätta tööta Eesti kohalikke elanikke, seda eriti olukorras, kus töötuse määr on võrreldes eelmise aastaga oluliselt tõusnud ja analüütikute hinnangul võib veelgi tõusta,“ ütles siseminister.

Lisaks muutub ka Eestis hooajatöö tegemise kord. Varasemalt said välismaalased Eestis hooajaliselt töötada 270 päeva 365 päeva jooksul. Arvestades kriisi mõju majandusele ja tööturu olukorda, on muudatusettepaneku kohaselt kuni 30.04.2022 lubatud lühiajalise töötamise registreerimine hooajatöötajana 183 päeva 365 päeva jooksul, ehk 6 kuud aasta jooksul. Antud muudatus jääks kehtima kuni 2022. aasta 6. aprillini. Välismaalastele, kes töötavad hooajatöötajatena, peab edaspidi maksma palgakriteeriumi järgset palka, mis on Statistikaameti viimati avaldatud vastava hooajalise tegevusala aasta keskmine brutokuupalk, hooajalise lihttöö puhul 80% keskmisest brutokuupalgast.

Ühtlasi kiideti täna heaks muudatused, mille järgi võib Eestisse töötamise eesmärgil tulnud välismaalase tööle võtta üksnes täistööajaga, seda nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt elamisloa alusel. „Antud seadusemuudatusega suuname tööandjad eelistama Eesti elanikest tööjõudu ning vähendame tööandjate skeemitamist töötamise tingimuste ja palgakriteeriumitega, kasutamaks ebaausat konkurentsieelist. Välismaalase Eestisse tööle toomine ei ole põhjendatud, kui tema töö siin on vaid osaajaga, eriti arvestades, et välismaalane peab Eestis ülal pidama nii ennast kui ka oma perekonda,“ ütles siseminister. „Aus konkurents ja Eesti avatud majanduskeskkond aitavad omakorda kaasa Eesti majanduse kriisist taastumisele,“ lisas Helme.

Sarnaselt õpirändega ei antaks edaspidi Eestis lühiajaliselt töötavate välismaalaste pereliikmetele pikaajalisi viisasid samadel tingimustel kui siia tööle tulnule, erandiks on üksikvanemad ja akadeemiliste töötajate ning arendus- ning teadusvaldkonna töötajate pereliikmed. Pereliikmed saavad vajadusel iseseisvalt viisa taotleda ja vahepealsel ajal Eestis ajutiselt töötaval või õppival pereliikmel külas käia. Viisa on ajutine viibimisalus ja ajutise viibimisaja lõppedes peavad viisa saanud välismaalane ja tema pereliikmed Eestist lahkuma.

Vabariigi valitsus saadab eelnõu menetlemiseks Riigikogule.

News category: