Sa oled siin

Kohanemisvaldkond Eestis on teinud kiire arengu, kuid uussisserändajate põhiline murekoht on võõrkeelse teabe kättesaadavus

11. detsember 2019 - 9:54

Siseministeeriumi tellimusel viidi läbi uussisserändajate kohanemisvaldkonna rakendusuuring ja kohanemisprogrammi vahehindamine perioodil 2015-2018. Uuringut teostas Balti Uuringute Instituut koostöös teenusdisainiagentuuriga Velvet. Uuring keskendus esimeses osas kohanemist soodustavatele valdkondadele nagu üldine asjaajamine, keeleõpe, haridus, tööturg, tervishoid, majutus ja vaba aeg.  Teine osa hindas Siseministeeriumi poolt koordineeritud kohanemisprogrammi tulemuslikkust.

Uuring toob välja, et  erinevate sektorite lõikes on teenusepakkujaid valdkonnas palju ja murekohaks on võõrkeelse informatsiooni killustatus. Arvestades kohanemispoliitika uudsust Eestis on mitmed teenused arendusfaasis ja järjepidevas muutuses ning paljud uuringus välja toodud soovitused on täna juba töös. Teenuste koordineerimise ja arendamisega tegeletakse Eestis pidevalt ja selle edukaks näiteks on PPA poolt pakutav migratsiooninõustaja teenus või hiljuti Tartu linnas avatud Välismaalaste Teenuskeskus. „Vajadus kohanemist toetavate teenuste järgi on Eestis kasvutrendis ja on oluline, et riik on toeks siinkohal nii tööandjatele kui ka kohalikele omavalitsustele, kes uussisserändajate vajadustega esmalt kokku puutuvad“, leidis rahvastikuminister Riina Solman.


Kohanemisprogrammi vahehindamine kinnitas varasemaid uuringuid ja näitas, et programmis osalenud hindasid kõrgelt pakutud moodulite sisu ja kasulikkust kohanemisprotsessis. Populaarsemad moodulid uussisserändajate seas on jätkuvalt keeleõpe ja baasmoodul, mis annab ülevaate igapäevatoimingutest esmaseks hakkama saamiseks Eestis. Rahvastikuminister Riina Solman tõdes: „Uussisserändajate rahulolu kohanemisprogrammi osas on näide sellest, kui oluline on riigi roll nende võimaluste pakkumisel. Selleks, et uussisserändajad saaksid anda oma panuse Eesti ühiskonda, peame riigina looma selleks vastavad tingimused.”


Programmi kitsaskohtadeks on põhiliselt programmi vähene paindlikus sisuküsimuste osas ja võimalus moodulitega liituda enne või vahetult Eestisse jõudes. Eraldi on välja toodud ka sihtgrupi madal teadlikkus, mis viitab asjaolule, et info programmi olemasolust ei jõua alati potentsiaalsete osalejateni. 
Projekt „Uussisserändajate kohanemise toetamine“ on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.


Tutvu täismahus uuringuga siin.

 

    

Valdkond: