Sa oled siin

Iga teine inimene on viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses

28. märts 2019 - 9:43

Siseministeeriumi tellitud ja Balti Uuringute Instituudi läbi viidud uuringust selgub, et iga teine Eesti inimene on viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses.

Võrreldes viie aasta taguse uuringuga on vabatahtlike osakaal Eestis kasvanud 31 protsendilt 49 protsendile. Vabatahtlikuks tegevuseks peetakse oma aja, energia ja/või oskuste pakkumist vabast tahtest ja ilma rahalist või materiaalset tasu saamata.

Siseminister Katri Raik ütles uuringu tutvustusel, et vabatahtlik tegevus on eduka ühiskonna tunnus ning selle väga oluline osa. „Olen rõõmus, et tegemist on tõusutrendiga: aina rohkem Eesti inimesi oskab näha ühiskonda ja selle vajadusi laiemalt ning on seotud vabatahtliku tegevusega. Kutsun üles vaatama enda ümber ning märkama, kas keegi vajab abi, ning tunnustan südamest igaüht, kes juba praegu oma aega, raha või oskusi teiste heaks panustab,“ lisas Raik.

Balti Uuringute Instituudi projektijuht ja analüütik Maarja Käger rääkis, et vähemalt korra elus on vabatahtlikuna panustanud 60 protsenti rahvastikust. „Vabatahtlikuna tegutsevad tõenäolisemalt need, kes väärtustavad kõrgemalt vabatahtliku tegevuse mõju nii ühiskonnale kui ka vabatahtlikule,“ sõnas Käger.

Uuringust selgus, et muutumas on viisid, kuidas vabatahtlikuna tegutsetakse ning kuidas organisatsioonid ja inimesed vabatahtlikkust mõtestavad. Iga vabatahtlik panustab varasemast rohkematesse valdkondadesse ja aina enam on inimesi, kes panustavad vabatahtlikuna n-ö ühekordsete ampsudena. Samas organisatsioonid ise tunnevad  puudust just püsivabatahtlikest, kes tegutseksid sama organisatsiooni juures pikema aja jooksul. „Valdkonna arendajate jaoks on oluline pöörata tähelepanu vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide toetamisele muutustega toimetulekul,“ ütles Maarja Käger. Samuti tasub tema sõnul tähelepanu pöörata nende sihtgruppide kaasamisele, kes tahaksid ehk vabatahtlikus tegevuses osaleda, aga ei leia selleks praegu sobivaid võimalusi või ei ole võimalustest piisavalt teadlikud. „Näiteks võib siin tuua eakad, kellest praegu kolmandik on vabatahtlikud. Samuti inimesed, kes otsivad võimalust panustada kogu perega, ning uussisserändajad, kelle jaoks on see hea võimalus ühiskonnas kohaneda ja kontakte leida,“ lisas Käger. Üha olulisemat rolli mängivad vabatahtliku tegevuse toetajana tööandjad, kuivõrd vabatahtlikuna panustamist toetab paindlik tööaeg ja aina rohkem tegutsevad vabatahtlikud ka tööandja kaudu.

Kõige enam tegutsetakse vabatahtlikuna järgmistes valdkondades: kohaliku elu edendamine (42%), keskkonnakaitse ja loodushoid (34%), haridus ja teadus (23%), sport ja kehakultuur (23%) ning loomakaitse (20%). Tegevustest osaletakse enim heakorratöödes (33%) ja ürituste korraldamisel (15%), kusjuures kõigi tegevuste puhul on vabatahtlike osakaal võrreldes 2013. aastaga suurenenud.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siseministeeriumi kodulehel (PDF). Uuringu jaoks tehti intervjuud ekspertide ja vabatahtlike kaasajatega ning 2018. aastal esinduslik elanikeküsitlus. Tulemused on oluliseks sisendiks uuele kodanikuühiskonna arenguprogrammile, mida siseministeerium koos partneritega ette valmistab.





 

Veel uudiseid samal teemal

19.10.2018|Siseministeerium

Kodanikupäeva aumärgi kandidaate saab esitada tuleva nädala lõpuni

Siseministeerium kutsub kuni pühapäeva, 28. oktoobrini esitama kandidaate kodanikupäeva aumärgi tunnustusele.

17.07.2018|Siseministeerium

Siseministeerium otsib kodanikuühiskonna arendamiseks strateegilisi partnereid

Siseministeerium kuulutab välja kolm avalikku konkurssi üle-eestiliselt tegutsevate vabaühenduste leidmiseks, kes panustaksid järgneva kahe aasta jooksul ministeeriumi strateegiliste partneritena kodanikuühiskonna arengukavas toodud eesmärkide saavutamisesse.