Sa oled siin

Hanno Pevkur: Kodanikuühiskond on arenenud elujõulisemaks ja mõjukamaks

16. juuli 2015 - 10:51

Täna kinnitas valitsus Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014 täitmise lõpparuande. Nelja tegevusaasta jooksul on täpsustunud vabatahtlikega seotud õiguskeskkond, loodud ühenduste rahastamise juhendmaterjal, toetatud SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital kaudu kodanikuühenduste võimekuse kasvu ning ellu viidud veel palju muud, mis aidanud arendada kodanikuühiskonda.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul tehti tulumaksuseaduse muudatustega paindlikumaks heategevuslikkuse mõiste ning kasumi taotlemise keeld asendati tulu taotlemise keeluga. „Lisaks viidi läbi vabatahtliku tegevuse õigusanalüüs, koostati vabatahtliku töö näidisleping ja täpsustati ühenduste koostööpartnerite mõistet. Suurenenud õigusselgus ja teave vabatahtlike kaasamisega seotud kulude hüvitamise kohta annavad kodanikuühendustele rohkem kindlust otsuste tegemisel ja riigiga suhtlemisel,’’ lausus ta.

„Suur osa ühenduste sissetulekutest tuleb avalikust sektorist, kuid põhimõtted ja viisid ühenduste toetamiseks olid asutustes erinevad. Olukorra parandamiseks koostati arengukava raames kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjal, mis kirjeldab toetuste andmise põhisamme alates eesmärkide püstitamisest kuni rahastamise tulemuslikkuse hindamiseni. Juhendist saavad abi nii rahastajad kui kodanikuühendused, kellele muutub rahastamine läbipaistvamaks, ühetaolisemaks ning rahaliste vahendite kasutus efektiivsemaks,’’ ütles Hanno Pevkur.

Pevkur nendib, et Eesti elanikkond on muutunud aktiivsemaks ja senisest enam panustatakse ühiskondlike probleemide ennetamisesse ja lahendamisesse. Näiteks on viimastel aastatel delegeeritud avalike teenuste osutamise kõrval järjest enam esile kerkinud ka sotsiaalne ettevõtlus, ehk ühiskondlike kitsaskohtade lahendamine läbi oma toodete-teenuste müügi.

Siseminister lisab, et nelja aasta jooksul on kodanikuühiskonna ja vabaühenduste arengusse panustav SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) toetanud algatusi, millest võib esile tuua näiteks Arvamusfestivali, messi “Maale elama”, vabakonna suvekoolid, “Teeme ära” talgupäeva, riiklikud vabatahtlike tunnustamisüritused ja kodanikuühiskonna ühisnädala. Kõik need, juba traditsiooniliseks muutunud, kõrgetasemelised algatused on arendanud siinset kodanikuühiskonda, muutnud Eestit ühtsemaks, elanikkonda aktiivsemaks ja seeläbi suurendanud ka kogukondade turvalisust.

Hanno Pevkuri sõnul iseloomustab Eestit koostöö, hea seadusandlik keskkond, tugev infrastruktuur ning positiivne meediakajastus, kuid tööd on veel palju teha vabaühenduste stabiilsuse, tegutsemisvõimekuse ja finantsilise toimetuleku nimel. ’’Töö jätkub kodanikuühiskonna arengukava 2015 – 2020 raames, mis keskendub senisest veelgi enam sotsiaalse ettevõtluse arendamisesse, et kodanikuühiskonna panust soodustada,’’ sõnas siseminister.

Arengukavas toodud tegevuste elluviimiseks aastatel 2011–2014 on panustatud kokku 15,5 miljonit eurot, millele lisandusid asutuste tegevuskulud. Eelarve sisaldas peale arengukava elluviimiseks riigieelarvest eraldatud vahenditele ka näiteks Euroopa Sotsiaalfondist toetatud projektide ja programmide ning Šveitsi Vabaühenduste Fondi maksumust.