Sa oled siin

Euroopa kriisispetsialistid Eestis: inimeste riskiteadlikkus on valmisoleku alus

5. juuli 2017 - 14:14

Eile, 4. juulil alanud ja täna lõppenud elanikkonnakaitse seminar tõi Euroopast Eestisse sadakond kriisireguleerimise ja kommunikatsiooni asjatundjat. Eesistumise raames korraldatud seminaril otsiti vastust küsimusele, kuidas tõsta inimeste riskiteadlikkust ning valmisolekut kriisideks.

„On väga tervitatav, et meil on eesistujana võimalus vedada inimeste kaitsmise teemalist arutelu Euroopa Liidu tasandil. Ükski riik pole ohtude eest kaitstud ja olgugi et riskid võivad riigiti suuresti erineda, on inimeste baasvajadused samad – me kõik vajame süüa, juua, peavarju ja infot toimuva kohta. Eri riikide elanikke seovad ka rahvusvahelised teenusepakkujad, näiteks pangad ja sideettevõtted,“ lausus siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont.

„Valmisolek mis tahes kriisiks algab meist endist. Sellest, kui teadlikud me oleme meid ümbritsevatest riskidest ning sellest, kui valmistunud oleme kriisiolukordadega hakkama saama,“ sõnas Kont. „Seda ilmestab selgelt fakt, et enamus katastroofiohvritest päästetakse kaaskodanike, mitte päästjate või teiste riiklike reageerivate asutuste poolt,“ lisas Kont.

Nii oli seminaril üheks fookusteemaks riskikommunikatsioon ehk inimeste teavitamine ohtudest, mis võivad hädaolukordi põhjustada. Londoni King’s Kolledži riski ja terrori dotsent Brooke Rogers rõhutas tõhusa riskikommunikatsiooni juures just sõnumiselgust. „Inimestele tuleb anda kindlustunnet ning sõltuvalt sündmusest väga konkreetseid käitumisjuhiseid. Need peaksid hõlmama mitte ainult seda, mida kriisiolukorras tegema peab, vaid ka seda, mida teha ei tohiks,“ ütles Brookes oma ettekandes. „Fakt on see, et alareageerimine võimaliku kriisi puhul võib tõenäoliselt olla problemaatilisem kui ülereageerimine.“

Hannes Kondi sõnul tuleb riigi valmisolekut ehitada alt üles. „Iga inimese ja leibkonna valmisolek on osa kohalikust valmisolekust, mis moodustab omakorda riikliku valmisoleku vundamendi. Ühelgi riigil pole lõputult ressursse, mis tähendab, et kriisi esimestes etappides peab enamus inimesi omapäi toime tulema,“ ütles Kont.

Seminaril vahetasid mõtteid ja jagasid oma kogemusi Stefanie Dannenmann-Di Palma Ühendatud Rahvaste Organisatsioonist, Nacira Boulehouat Euroopa Komisjonist, Dr. Brooke Rogers Londoni King’s Kolledžist, Jack Radisch OECDst, Øistein Knudsen Jr. Norra justiits- ja avaliku turvalisuse ministeeriumist ning Tauno Suurkivi päästeametist ja Esta Kaal Tallinna ülikoolist.