Sa oled siin

Eesti võttis lõplikult üle relvaseaduse direktiivi

23. jaanuar 2020 - 11:39

Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu seaduse, millega võetakse täielikult üle Euroopa Liidu tulirelvadirektiiv, millega ühtlustatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli tingimusi Euroopa Liidus.

„Tegemist on Euroopa tulirelvadirektiivist tulenevate reeglite üle võtmisega meie relvaseadusesse. Kuna üle tuli võtta väga mahukas regulatsioon, siis tehti seda kolmes osas. Käesolev seaduse täiendamine oli aastate pikkuses töös viimane etapp ning tänaseks on kõik Euroopa Liidus nõutavad tulirelvareeglid üle võetud ka Eesti õigusesse,“ märkis siseminister Mart Helme.

„Tulirelvadirektiivi kohustuslike reeglite vajadus tulenes peamiselt Euroopa Liidus toimunud terrorirünnakutest. Hukkunutega toimunud terrorirünnakud on toonud esile organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vahelise seose eelkõige tulirelvade hankimisel,“ ütles minister. „Usume, et seadustesse sisse viidud muudatused ning tõhus riiklik järelevalve relvaomanike ja relvade käitlemise üle aitavad võidelda organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga Euroopas,“ lisas Helme.

Seaduse olulisemaks muudatuseks on Euroopa relvaklasside üle võtmine. Esmakordselt jaotatakse relvad A, B ja C klassi, lähtudes nende tulejõust ning ühiskonnaohtlikkusest. Klassidest tulenevalt tuleb edaspidi relvade piiriüleseks liikumiseks taotleda vajalik luba. Enamus Eestis registreeritud jahitulirelvadega piiriülene liikumine Euroopas jätkub Euroopa Tulirelvapassi alusel. Suuremat tulejõudu omavate relvadega teise liikmesriiki reisimisel tuleb aga nüüdsest omanikul taotleda ühekordne luba. Jõustunud muudatused reguleerivad täpsemalt ka akustiliste relvade ja laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade Euroopa Liidus piiriülest liikumist. Relvaklasside määratlus ei muuda siseriiklikult relvade käitlemise reegleid, samuti ei muutu relvade sisse- ja väljavedu kolmandatesse riikidesse.

Uudse reeglina seab relvaseadus nõuded suure padrunimahutavusega salvedega poolautomaatsete kesktulepadrunit kasutavate tulirelvade omamisele ja valdamisele. Enam kui 20 padrunit mahutava padrunisalvega püstoli või enam kui 10 padrunit mahutava padrunisalvega püssi soetamine laskespordiga tegelemiseks eeldab regulaarset harjutamist ning laskevõistlustel osalemist. Samuti peab enne sellise relva soetamist laskesportlane olema laskespordiklubi liige vähemalt 12 kuud. Enese- ja vara kaitse eesmärgil on poolautomaatsete kesktulepadrunit kasutavate suure padrunimahutavusega salvedega tulirelvade soetamine seadusega keelatud. Vastuvõetud seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu. See tähendab, et kõik relvaomanikud, kes omavad selliste piirangutega relvi varasemast, on õigustatud neid omama ka edaspidi.

Täpsustuvad ka relvakollektsioneerimise sätted. Kollektsioneerimisloa kehtivusaeg lüheneb kümnelt aastalt viiele aastale. Samuti piiritletakse kollektsioneerida lubatud relvade loetelu ja kollektsioneeritavate kaasaegsete padrunite arvu. Loa omanik ei tohi oma käitumisega ohustada riigi julgeolekut ega avalikku korda.

Relvaseadust täiendatakse ka muuseumi mõistega, et eristada muuseumiseaduse alusel selgemalt relvakollektsioone pidavad asutused relvi kollektsioneerivatest isikutest. Seda, mis relvad muuseumi kollektsiooni kuuluda võivad, ei muudetud. Muuseumipidajale lisandub aga kohustus määrata relvakollektsiooni eest vastutav isik, kes vastutab muuseumi relvade ja laskemoona õiguspärase käitlemise eest. Vastutav isik peab olema vähemalt 21aastane Euroopa Liidu liikmesriigi õiguskuulekas kodanik, kes on läbinud tervisekontrolli.

Seadusega jõustuvad tulevast aastast sätted, mis puudutavad riigikaitses osalevate isikute täiendavaid õigusi. Riigikaitses osalevaks isikuks võib olla tegevväelane, Kaitseliidu tegevliige ja riigikaitselise esindusorganisatsiooni liige, kui nad on määratud sõjaaja ametikohale. Need on isikud, kes kutsutakse kriisi- või sõjaolukorras kõige esimesena kaitseväeteenistusse. Nendel võimaldatakse oma isiklike relvadega tõhusamalt tegeleda laskeväljaõppega niinimetatud suuremate salvedega ja arendada valmisolekut sõjalises riigikaitses osalemiseks.