Sa oled siin

Eesti toetab Saksamaa ideed EL-i ülesest politseipartnerlusest

7. juuli 2020 - 15:11

Täna toimus Saksamaa Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistumise esimene EL-i siseministrite mitteametlik videokohtumine, mille ühe päevakorrapunktina arutati Euroopa politseipartnerluse ideed.

Saksamaa on EL-i Nõukogu eesistujana seadnud eesmärgiks Euroopa-ülese politseipartnerluse loomise, mis peaks tagama, et kõikide liikmesriikide politseinikele on tagatud reaalajas juurdepääs tööks vajalikule teabele ka siis, kui see info asub teises liikmesriigis. Osaliselt on politseipartnerluse idee ajendatud Covid-19 pandeemiast, mis tõestas, kui oluline on erinevate osapoolte vahel toimiv infovahetus.

„Eestile Saksamaa suund sobib, sest tihedam koostöö teiste liikmesriikidega ja paremal tasemel andmevahetus loovad nii politseile kui õiguskaitseorganitele tugevama taustsüsteemi,“ rääkis siseminister Mart Helme. „Eestis on politsei patrullautod juba pikka aega olnud varustatud e-politseisüsteemiga, mis tagab juurdepääsu nii riiklikele kui rahvusvahelistele andmebaasidele. Analoogse süsteemi olemasolu Euroopa Liidu tasandil oleks suur läbimurre,“ edastas Helme Euroopa kolleegidele.

EL-i siseministrite sõnul tuleb Euroopa politseipartnerluse saavutamiseks keskenduda esmajoones seni kokkulepitu elluviimisele. Eelkõige puudutab see siseturvalisuse valdkonna infosüsteemide koostalitlusvõime väljaarendamist.

„Selleks, et meie politseinikud saaksid tõhusalt tööd teha, tuleb neile tagada kiire ja kasutajasõbralik juurdepääs kvaliteetsele teabele. Just see peaks olema Euroopa politseipartnerluse peamine eesmärk,“ sõnas siseminister Helme. „Eesmärgi saavutamiseks on olulisteks märksõnadeks ka andmete ühekordne küsimine ja automatiseeritus, mis tähendaks korrakaitseametnikele olulist ajavõitu,“ lisas Helme.

Samuti toetavad EL-i siseministrid Europoli rolli tõhustamist liikmesriikide toetamisel piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses. „Eesti arvates peaks Europol keskenduma eelkõige olemasolevate ülesannete tõhustamisele. Samuti saaks amet toetada liikmesriike kulukate või väga spetsiifiliste innovaatiliste tööriistade väljaarendamisel,“ märkis Helme.

Kohtumise teise päevakorrapunktina arutati otsingu- ja päästeoperatsioone merel ning suure rändesurve all olevate Vahemere riikide vabatahtlikku abistamist. Siseminister kinnitas kohtumisel üle Eesti seisukoha, mille kohaselt Eesti ei saa toetada sisserändajate kohustuslikku ümberpaigutamist ja peab oluliseks keskendumist eelkõige EL-i välispiiri paremale kaitsmisele ning tegevustele rände lähte- ja transiitriikides.

Järgmine EL-i siseministrite ametlik kohtumine toimub 9. oktoobril.

News category: 

Veel uudiseid samal teemal

12.02.2021|Siseministeerium

Omavalitsusliitudele eraldatakse kriisiteadlikkuse tõstmiseks kokku 100 tuhat eurot aastas

Siseministeerium toetab aastatel 2021–2024 igal aastal kokku 100 tuhande euroga omavalitsusliite, et aidata tõsta Eesti elanike teadlikkust võimalikest hädaolukordadest nende piirkonnas.

10.12.2020|Siseministeerium

Siseminister Laneman: tänast kriisi tuleb käsitleda tervishoiuvaldkonnast laiemalt

Siseministeeriumis toimus kolmapäeval, 9. detsembril Vabariigi Valitsuse püsiva kriisikomisjoni aasta viimane istung, mis keskendus peaasjalikult COVID-19 kriisile ja asutuste valmidusele kriisiolukordade lahendamiseks.