Sa oled siin

Eesti toetab plaani tõsta üleeuroopaline elanikkonnakaitse uuele tasemele

15. veebruar 2018 - 11:56

Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi muutmise kohta. Euroopa Komisjoni algatatud eelnõu kohaselt tekiks Euroopa Liitu lisaks riikide endi elanikkonnakaitse võimele ning riikidevahelistele vastastikuse abistamise vabatahtlikele kokkulepetele kolmas tasand, kust tõsisemate hädaolukordade lahendamiseks abi paluda, nimelt Euroopa Liidu keskne valmisolek hädaolukordade lahendamiseks.

Euroopa Komisjoni plaani kohaselt kannaks säärane üleeuroopaline hädaabivõimekus nime rescEU ning seda hakkaks kontrollima ja juhtima komisjon ise. „Meie esimene eelistus on tõsta hädaolukordadeks valmisolekut Euroopa Liidu vabatahtlikku hädaabivõimekust arendades, kuid toetame ka keskse rescEU loomist. RescEU jääks viimaseks kaitseliiniks juhul, kui hädas oleva riigi enda võimetest ega Euroopa elanikkonnakaitse vabatahtlikust ühisressursist ei piisa. Seejuures on ülioluline, et rescEU loomine ei vähendaks vähimalgi määral riikide motivatsiooni hädaolukordi iseseisvalt ennetada, nendeks valmistuda või neid lahendada,“ selgitas siseminister Andres Anvelt.

Anvelti sõnul näitasid 2017. aastal Lõuna-Euroopas toimunud ulatuslikud metsatulekahjud selgelt, et Euroopa Liidu ülene võimekus reageerida suurtele hädaolukordadele ei ole hetkel piisav. „Eriti teravalt andis tunda metsatulekahjude kustutamiseks mõeldud lennukite vähesus,“ tõi siseminister näite.

Seni on Eesti olnud rahvusvaheliselt pigem abi pakkuja, aga ei saa välistada, et vajame tulevikus hoopis ise abi. Tänase seisuga on Eesti registreerinud Euroopa elanikkonnakaitse vabatahtlikku ühisressurssi kaks üksust: varingupäästemeeskonna (USAR) ja üleujutuste pumbameeskonna (BFC HCP).

Veel uudiseid samal teemal

13.06.2018|Siseministeerium

Suvised suurüritused on ka taskuvaraste kogunemispaik

Taskuvarasetel on kolm meelispaika, kus tegutseda – söögikohad, suurüritused ja ühistransport. Neis kohtades kipub inimeste tähelepanu hajuma ning tihti jäetakse oma asjad järelevalveta.

30.05.2018|Siseministeerium

Audit piiriprojektis pahatahtlikkust ega hooletust ei tuvastanud

Siseminister Andres Anvelti korraldusel läbi viidud audit ei tuvastanud, et Eesti idapiiri väljaehitamise projekti juhtimisel esineks pahatahtlikkust või hooletust.