Sa oled siin

Eesti ja Sloveenia siseministrid arutasid EL-i siseturvalisuse sõlmküsimusi

28. aprill 2021 - 12:55

Siseminister Kristian Jaani ja Eestisse visiidile saabunud Sloveenia siseminister Aleš Hojs arutasid Euroopa Liidu (EL) siseküsimuste valdkonna väljakutseid ja prioriteete. Sloveeniast saab EL-i nõukogu eesistujariik teisel poolaastal.

Siseminister Kristian Jaani tutvustas Sloveenia kolleegile Eesti ootusi Schengeni ala ja EL-i politseikoostöö tugevdamiseks. „Nimelt on Euroopa Komisjon lubanud mai lõpus esitada ettepanekud Schengeni ala reformimiseks, samuti jätkuvad Sloveenia eesistumise ajal arutelud EL-i rände- ja varjupaigaleppe eelnõu ja 2020. aasta detsembris avaldatud Europoli mandaadiga seotud määruste ettepanekute üle. Käesoleva aasta detsembris on oodata ka Euroopa Komisjoni ettepanekuid Euroopa Liidu politseikoostöö reformimiseks,“ rääkis Jaani ning rõhutas, et hindab kõrgelt võimalust juba praegu EL-i nõukogu järgmise perioodi eesistujaga valdkonna prioriteete arutada.

Jaani lisas, et Eesti jaoks on oluline saada Schengeni piirieeskirja sisse viide Euroopa Liidu välispiiri valvamise miinimumstandardile, et tagada piirivalve ühtlaselt kõrge tase. „Täna on Euroopa Liidus detailselt kirjeldatud nõuded, millega tuleb arvestada näiteks piirületuskohas, samas minimaalsed kriteeriumid, millele peaks vastama Euroopa Liidu välispiiri valvamine, puuduvad,“ sõnas Jaani. „Arutasime ka Euroopa Liidu politseikoostöö reformipaketti, mille keskseks osaks on Euroopa politseikoodeksi loomise ettepanek. Viimase puhul on Eesti esialgseks huviks tagada, et õigusraamistiku ühtlustamine ei tõkestaks juba praegu hästitoimivat regionaalset politseikoostööd, näiteks Balti riikide vahel,“ lisas ta.

Sloveenia siseminister Aleš Hojs nentis, et ka rände välismõõtmega tegelemine on mõlema riigi jaoks väga oluline. „Ebaseadusliku rände põhjuste kõrvaldamine, samuti tagasisaatmiste tõhustamine on Sloveeniale ülimalt oluline. Mis puutub solidaarsusesse, siis nõustume, et see peaks olema paindlik ja sisaldama erinevaid meetmeid, et aidata rändesurve all olevaid liikmesriike,“ lisas ta.

Siseminister Jaani sõnul räägiti ka sellest, et politseikoostöö reform võiks olla üheks võimaluseks alustada Euroopa Liidu tasandil diskussiooni ametlike politseivabatahtlike kaasamise võimaluste loomise üle piiriüleses politseikoostöös, näiteks ühispatrullid, sündmustele reageerimine piirialadel, kriisiohje tõhustamine ja muud ühistegevused.

Kohtumisel osalesid ka Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise koostöö büroo juht Reet Zeisig ja Lõuna prefektuuri Kagu piiripunkti vanemkomissar Peter Maran, kes tutvustasid planeeritavat ESTPOL4 missiooni Sloveeniasse. Vastuseks Sloveenia abipalvele aidata rändesurve alla sattunud piiri paremini valvata saadab Politsei- ja Piirivalveamet siseministri heakskiidul alates maist Sloveeniasse kuni neli roteeruvat meeskonda, kelle ülesandeks saab Sloveenia ja Horvaatia piiriala lähistel maismaapatrullides osalemine.

„Eesti aitas Sloveenial tagada avalikku korda ka 2015–2016. aastate rändekriisi ajal ning oleme seda valmis tegema ka nüüd. Teisi abistades ja toetades loome eeldused, et sarnase abivajaduse tekkimisel on meil liitlased, kes ka meid raskel ajal toetavad. Samuti annab rahvusvahelises keskkonnas töötamine meie ekspertidele hea võimaluse enda kogemuste pagasit täiendada,“ rääkis siseminister Jaani.

Sloveenia siseminister Hojs tänas Eestit abipalvele reageerimise eest: "Tänan siiralt teid ja teie valitsust positiivse vastuse eest meie abitaotlusele Sloveenia lõunapiiri kontrollimisel, kus avastatakse enamik ebaseadusliku piiriületuse juhtumeid."

Portugali eesistumisperiood EL-i nõukogus lõpeb 30. juunil, seejärel võtab järgmiseks kuueks kuuks eesistumise üle Sloveenia.

News category: