Sa oled siin

ABIS eelnõu eesmärk ja sisu on sama nagu 7 kuud tagasi kooskõlastusringile saatmise ajal

10. juuni 2021 - 6:58

Praegu Riigikogus menetlemisel oleva automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABISe eelnõu saadeti kooskõlastusringile 13. oktoobril 2020. Eelnõu eesmärk ja sisu oli siis ja on ka praegu biomeetriliste isikuandmete parem kaitse, milleks luuakse riiklik keskne andmekogu ABIS. Eelnõu eesmärki ja sisu ei ole vastupidiselt väidetele muudetud.

ABIS aitab biomeetrilisi andmeid tõhusamalt ja turvalisemalt kaitsta. Praegused süsteemid on aegunud, kuid Eesti inimeste andmed peavad olema paremini kaitstud. Selleks eraldatakse praegu ühes andmebaasis töödeldavad inimese sõrmejäljed ja foto ehk biomeetrilised andmed tema nimest ja isikukoodist ehk biograafilistest andmetest. Samuti on vajalik kehtestada selged reeglid, millal tohib teha üks-ühele päringut ja millal tohib teha üks-mitmele päringut ning kes seda teha tohib. Praegu on vaid üldine põhimõte, kuid täpseid reegleid ei ole.

„ABIS eelnõule, mille saatis seitse kuud tagasi kooskõlastamiseks välja toonane siseminister, laekusid konkreetsed täpsustused ja ettepanekud Justiitsministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt ja Välisministeeriumilt. Kõik need ettepanekud on kooskõlastustabelis ka avalikult kättesaadavad,“ selgitas siseminister Kristian Jaani, märkides, et ei vasta tõele väited nagu oleks eelnõu eesmärk ja sisu kooskõlastusringile saatmisega võrreldes muutunud.

Jaani sõnul on ABISe eesmärk biomeetriliste andmete turvalisem kaitse, paremini ja kiiremini kuritegevuse vastu võitlemine ja juba olemasolevate seaduste õiguspärane rakendamine tänapäevase tehnilise lahendusega. Kõikide nende eesmärkide juures on tähtis asjaolu, et konkreetne menetleja saab ainult konkreetse menetletava isiku biomeetrilisi andmeid otsida.

Andmekogule on ligipääs konkreetselt volitatud isikul, kes vajab seda konkreetse tööülesande täitmiseks. „Keegi ei saa minna lihtsalt niisama andmebaasi vaatama. Iga ametnik saab ligi kitsalt üksnes infole, mis on vajalik tema tööülesannete täitmiseks ning muule ABIS andmebaasis olevale infole tal juurdepääs puudub. Oluline on, et igal inimesel on õigus teada, kas tema andmeid on vaadatud. Kui keegi andmeid vaatab, jääb sellest jälg maha,“ märkis siseminister Jaani.         

ABISe järgi on kiire vajadus, sest sellest sõltub, kui efektiivselt politsei saab kuritegusid lahendada. „Politsei tugineb kriminaalasjade menetlemisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) andmebaasile AFIS. EKEI olemasolev süsteem on jõudnud oma kasutusea kriitilise piirini ja kaugel pole aeg, kus see süsteem võib saada kuritegude lahendamisel takistuseks,“ ütles Kristian Jaani.

Valitsus kiitis automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu loomise, mida täna tunneme nimetuse all ABIS, heaks neli aastat tagasi. Nüüdseks on süsteem kasutusele võtmiseks ettevalmistatud.

ABIS eelnõuga luuakse kaasaegne tehniline võimekus täna kehtiva õiguse rakendamiseks. Kuigi õigus juba võimaldab, ei ole praegu tehniliselt võimalik erinevate menetluste raames kogutavat ning erinevates andmekogudes säilitatavat biomeetriat automatiseeritult võrrelda.

ABISe arendustöödeks eraldas valitsus 2017. aastal 14,8 miljonit eurot ning lisaks sellele on eraldatud andmekogu loomiseks 1,7 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondi vahendeid. Erinevate aastate jooksul on projekti vedanud lisaks Siseministeeriumile ka Justiitsministeerium.

Lisainfo:
- ABISt tutvustav video
- ABISt selgitav blogiartikkel siseturvalisuse blogis
- ABIS eelnõu kooskõlastustabel