Sa oled siin

ABIS andmekogu loomine aitab kaasa pettuste ennetamisele ja julgeoleku tagamisele

1. aprill 2021 - 12:37

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu riikliku automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABISe loomiseks. Siseministeeriumi eestvedamisel loodav ABIS võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi isikuandmeid – sõrmejälgi ja näokujutisi ning teha biomeetriliste andmete võrdlust. Tõhus isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine aitab pettusi ennetada ja õiguskaitseorganitel kuritegusid lahendada avaldades nii positiivset mõju avalikule korrale kui ka julgeolekule.

ABIS andmekogus hakatakse säilitama biomeetrilisi andmeid – sõrmejälgi ja näokujutisi, mida inimene  mõne menetluse käigus riigile annab. Esimeses etapis viiakse ABISesse üle täna riiklikus sõrmejälgede registris olevad biomeetrilised andmed, mis on kogutud süüteomenetluse raames. Teises etapis koondatakse ABISesse haldusmenetluses kogutud biomeetrilised andmed, mis praegu kuuluvad erinevate riiklike andmekogude nt isikut tõendavate dokumentide andmekogu, sissesõidukeeldude registri ja viisaregistri koosseisu.

„ABIS andmekogu loomine parandab isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise võimet, aidates tagada avalikku korda ja julgeolekut ning turvalist identiteedihaldust. See annab senisest veelgi paremal tasemel kindluse, et inimene on see, kes ta väidab end olevat,“ rääkis siseminister Kristian Jaani.

Siseministri sõnul järgitakse ABIS andmekogus olevate andmete töötlemisel kõiki andmekaitse põhimõtteid ning tagatakse andmete õiguspärane ja läbipaistev kasutamine. „ABIS andmekogule saavad juurdepääsu ainult õiguslikku alust omavad ja konkreetselt selleks volitatud ametnikud oma seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks ning nad tohivad ABIS andmeid töödelda vaid menetluse läbiviimise eesmärgi saavutamiseks,“ selgitas Jaani. Inimese biograafilisi andmeid nagu nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms ABIS andmekogus ei säilitata. „Need andmed on nii praegu kui ka edaspidi vastavas menetlusregistris, nt isikut tõendavate dokumentide andmekogus, viisaregistris jne. Seega ei teki nn „superandmekogu“, kus oleksid isikustatult koos kõigi Eestiga seotud inimeste andmed,“ lisas Kristian Jaani.

Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhi Margit Ratniku sõnul annab ABIS just kuritegude lahendamisel juurde olulise tööriista, tõstes politsei võimekust näiteks identiteedipettuste ja –varguste tuvastamisel. „Näiteks on inimene saadetud Eestist välja julgeoleku ohu, ebaseadusliku töötamise või viisarežiimi rikkumise tõttu. Ta on muutnud teises riigis oma nime ja saanud uue nimega dokumendid ning püüab uue nime abil Eestisse tulemiseks saada õiguslikku alust. Tänu tugevale võrdlusvõimekusele ABISe toel saab politsei tuvastada inimese varasema identiteedi kiirelt ja tõsikindlalt,“ rääkis Ratnik.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse äriteenuste valdkonna eestvedaja Marti Lung ütleb, et ABIS andmekogu võrdlusmootoris kasutatakse maailma juhtivamaid biomeetrikute algoritme, mis tagavad täpse ja töökindla isikute tuvastamise teenuse. „Kuna andmekogus töödeldakse eriliigilisi isikuandmeid, siis lisaks andmekogu andmete anonümiseerimisele on tagatud andmete kaitse ka muude tehniliste ja protseduuriliste meetmetega. ABIS ja ABISega liidestuvad andmekogud vahetavad biomeetrilisi andmeid omavahel vaid krüpteeritult ning üle X-tee andmevahetuskihi,“ selgitab Lung. Ta lisab, et kui näiteks tavapraktikas on biograafilised andmed biomeetriavõrdlussüsteemide lahutamatud osad, siis meie ei soovi isikuandmete kaitsmise eesmärgil ABIS süsteemi isikustatud andmeid lisada. „Seega oleme loomas lahendust, kus võtame riigis kasutusele senisest paremal tasemel biomeetria võrdluse võimekuse, kuid isikuandmete töötlemise põhimõtteid praegusega võrreldes ei muuda,“ tõdeb Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse äriteenuste valdkonna juht.

Vabariigi Valitsus otsustas ABIS andmekogu loomise 2017. aastal. ABISe loomisesse panustavad lisaks Siseministeeriumile Justiitsministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus,  Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Tehnilise teostuse  osas on riigi partneriteks IDEMIA ja Cybernetica AS. ABISe arendamiseks ja ülalpidamiseks on eraldatud aastateks 2018-2025 ligi 17 miljonit eurot.
 

Vaata ABIS andmekogu tutvustavat videoklippi siit:  https://www.youtube.com/watch?v=vVB_4Fxrdhw