Lõppenud projektid

Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond

Sissejuhatus

Eesti–Läti–Vene ENPI piiriülese koostööprogrammi 2007–2013 raames viidi läbi Eesti-Vene ühisprojekt ELR-LSP-3 "Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond". Peipsi järv on Euroopa suurim piiriveekogu ja suuruselt neljas järv Euroopas. Peipsi järve pindala on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile.

Projekti eesmärk oli Peipsi järve keskkonnaseisundi parandamine ning veeturismiks arenguvõimaluste loomine. Eesti-Vene ühisprojekti projekteerimis- ja ehitustegevustega alustati 2012. aastal. Projekti toetusleping allkirjastati 5. novembril 2012.

Tegevused

Ühisprojekti raames ehitati kaasaegse taristuga sadamad Tartusse, Mustveesse ja Räpinasse ning Kallastele ehitati laevaremondidokk. Oudovas, Pihkva rajoonis (Tšerjoha külas) ja Pihkva linnas rekonstrueeriti reoveepuhastusseadmed. Palkino rajooni (Lešihino külas) rajati reoveepuhastusseade ning Petserisse kanalisatsioonivõrk. Pihkva oblasti 16. rajoonis uuriti reovee puhastusseadmete seisukorda. Uuringu põhjal koostati teostatavus-tasuvusanalüüs ning töötati välja soovitused regionaalse keskkonnaprogrammi jaoks “Puhas vesi Pihkva oblastis 2012–2017".

Rakendamine ja partnerlus

Projektis osales 11 partnerit ja neli assotsieeruvat partnerit. Eestis oli juhtpartner Siseministeerium, lisaks olid partnerid Kallaste, Tartu ja Mustvee linnavalitsused ning Räpina vallavalitsus. Venemaalt oli partnerid Pihkva oblasti administratsiooni keskkonnasõbraliku majandamise ja keskkonnakaitse komitee; Oudova, Petseri ja Palkino rajoonide administratsioonid, Pervomaiski psühhoneurologiline internaat, Pihkva linna munitsipaalettevõte Gorvodokanal. Assotsieeruvateks partneriteks Eestist olid Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning AS Põlva Vesi. Venemaalt aga Pihkva oblasti administratsiooni majandusarengu, tööstuse ja kaubanduse komitee.

Rahastamine

Projekti toetati Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007–2013 kokku 8,53 miljoni euroga. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 toetas rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel. Regionaalministri valitsemisala eelarvest toetati projekti 2,3 miljoni euroga. Projekt valmis 2014. aasta lõpuks. Suurinvesteeringu kogumaksumus koos omafinantseeringuga oli ligemale 9,47 miljonit eurot.

 

Kompleksne Narva-Ivangorodi piiriületuspunktide rekonstrueerimine

Sissejuhatus

Eesti–Läti–Vene ENPI piiriülese koostööprogrammi 2007–2013 raames viidi ellu Eesti-Vene ühisprojekt ELR-LSP-2 "Kompleksne Narva-Ivangorodi piiriületuspunktide rekonstrueerimine". Projekti valmimise tähtaeg oli 31. detsember 2014.

Projekti eesmärk oli aidata kaasa regiooni sotsiaal-majanduslikule arengule ja konkurentsivõime tõstmisele, parandades piirkonna kättesaadavust vähendades samal ajal negatiivset mõju, mis võib tekkida piiriületamisega. Üks suurimatest Euroopa Liidu ja Venemaad ühendatavast maismaa ühendusteedest läbib Narva-Ivangorodi piiriületuspunkti. Enne rekonstrueerimist ületas piiripunkti igapäev keskmiselt 1100 sõiduautot, 250 veoautot, 80 bussi ja  8000 jalakäijat (nendest 1500 "Parusinka" jalakäijate piiripunktis). Ivangorodi maantee piiripunkti maksimaalne läbilaksevõime ületas Narva piiripunkti läbilaskevõimet mitmekordselt. Jalakäijate piiripunktis "Parusinka" oli olukord vastupidine.

Antud projekti realiseerimisel tõusis läbilaskevõime 1,5–3 korda ning loodi taristu, mis võimaldas olemasolevates piiripunktides saavutada maksimaalset läbilaskevõimet arvestades piiripunktide asukohta (asuvad linnaruumis) ja laiendamise piiratud võimalusi.

Tegevused

Narva-1 maantee piiripunktis rekonstrueeriti veoautode ala, laiendati autode ja busside ala, uuendati teekatet, remonditi PPA ja MTA hooned, rajati uus terminalihoone ja võrktunnel sillale ning paigaldati videoseiresüsteem ja kontrolliseadmed.

Narva-2 jalakäijate piiripunktis kaasajastati jalakäiate sild, ehitati võrktunnel, parandati terminal, loodi ligipääs puuetega inimestele ning paigaldati turva- ja kontrolliseadmed.

Ivangorodi maantee piiripunktis uuendati jalakäijate terminali, ehitati uued kõnniteed, rekonstrueeriti prioriteetsed alad ning paigaldati valvesüsteem, kontrolliseadmed ja eriside.

Ivangorodi Parusinka jalakäijate piiripunktis loodi uus taristu, korrastati territooriumi ning paigaldati valvesüsteem, töökohtade seadmed, kontrolliseadmed ja eriside.

Rakendamine ja partnerlus

Projektis osales viis partnerit ja kuus assotsieeruvat partnerit. Siseministeerium oli projekti juhtpartner. Eesti poolel partneriks ja ehitustegevuste koordinaatoriks oli Riigi Kinnisvara AS. Venemaalt olid partneriteks Vene Föderatsiooni riigipiiri korraldamise föderaalne agentuur Rosgranitsa, föderaalne riigiasutus Rosgranstroy, munitsipaalfond "Ivangorodi jätkusuutliku arengu keskus".

Assotsieeruvateks partneriteks olid Eestist Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Narva linnavalitsus ja Maanteeamet. Venemaalt aga Ivangorodi linna administratsioon ning Leningradi oblasti korrakaitse ja julgeolekukomitee.

Rahastamine

Projekti toetati Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007–2013 kokku 7,4 miljoni euroga. Suurinvesteeringu kogumaksumus koos omafinantseeringuga oli 8,2 miljonit eurot, millest 3,5 miljonit eurot investeeritakse Ivangorodi ja 4,7 miljonit eurot Narva piiripunktide arendamisesse.

Regionaalministri valitsemisala eelarvest toetati projekti 2,5 miljoni euroga. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 toetas rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

 

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm

Valdkond: 
Viimati uuendatud: 13. aprill 2017