Siseturvalisuse vabatahtlikud

Lisaks kutselistele päästjatele ja politseinikele loovad Eestis turvalisust ka meie elanikud ise. Vabatahtlikud teevad ennetustööd, panustavad pääste- ja politseitöösse ning edendavad oma kogukonnas seltsielu.

Kogu Eestit võrgustikuna katvad vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud, naabrivalve liikmed ja teised aktivistid täiendavad kutseliste päästjate ja korrakaitsjate tegevust, seovad kogukonda ja jõuametkondi ning aitavad lahendada ja ennetada õnnetusi ja korrarikkumisi.

Asendamatu ja ammendamatu panuse turvalisuse loomisel vabatahtlina annavad: vabatahtlikud päästjad päästeseltsides, abipolitseinikud politseijaoskondades, vabatahtlikud merepäästjad merepäästeseltsides, naabrivalve liikmed naabruskondades ja paljud teised, kes oma tegevusega elavdavad oma kogukonda.

Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse edendamiseks toetab siseministeerium koos ametitega vabatahtlike ühinguid ja tegevust rahaliselt, loob soodsat õiguskeskkonda ning tunnustab eeskujulikke tegijaid ja tegusid turvalisuse loomisel.

 

Vabatahtlikud päästjad

 

Päästevaldkonnas on vabatahtlike tegevus pikkade traditsioonidega ning annab märgatava panuse kogukonna turvatunde tagamisse ja kogu päästesüsteemi toimimisse.

Kuna vabatahtlikud tunnevad väga hästi kohalikke olusid, suudavad nad õnnetustele kiiresti reageerida, vähendada kahjusid või neid koguni ära hoida.

Vabatahtlike päästjate panus tõuseb

Eestis on 2015. aasta lõpu seisuga 115 vabatahtlikku päästekomandot ning nende arv kasvab iga aastaga. Lisaks Harjumaa, Lääne-Eesti ja Tartu reservpäästerühmadele alustas tegevust ka Virumaa reservpäästerühm. Praegu lööb vabatahtlikes päästeorganisatsioonides kaasa üle 2200 inimese. Vabatahtlik pääste liigub Eestis kiirel sammul edasi. 2015. aasta lõpuks oli meil pea kolm korda rohkem tunnistusega vabatahtlikke päästjaid kui 2012. aastal – 640 asemel juba 1768.

2015. aastal avati vabatahtlikud komandod Ida-Virumaal Rannus, Harjumaal Tabasalus ja Tõdval, Tartumaal Tõrvandis, Järvamaal Imaveres ja Väätsal ning Saare maakonnas Kesselaiul ja Vilsandil. Kesselaiu, Vilsandi, Imavere ja Rannu on piirkonnad, kuhu kutselise päästekomando saabumine võtab aega rohkem kui 15 minutit. Tänu vabatahtlikele päästjatele jõuab abi inimestele üha lähemale.

Edasised riiklikud suunad

Peame vajalikuks toetada vabatahtlike päästjate tegevuse jätkusuutlikkuse tõstmist, vabatahtlike tegutsemisvaldkondade laiendamist, vabatahtlike suuremat kaasamist ennetustegevustesse ja vabatahtliku pääste maine tõstmist.

2016. aastal alustatakse uue strateegilise dokumendi "Riiklikud suunad vabatahtliku pääste arengus 2017–2020" koostamisega, mis paneb paika vabatahtliku pääste riikliku plaani. Siseministri kinnitatud strateegia peamine eesmärk on kujundada vabatahtlikust päästest erinevate elualade inimesi koondav ja kogu Eestit kattev võrgustik, mis koos kutseliste päästjate ja teiste partneritega tõstab ühiskonna turvalisust ning edendab kogukonnakultuuri. Tegu on juba kehtiva "Riiklikud suunad vabatahtliku pääste arengus 2013–2016" jätkudokumendiga.

Toetus ja tunnustamine

Vabatahtlikud päästjad on oluline partner ka kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele, kes tõstavad vabatahtlikke toetades piirkonna turvatunnet ja edendavad kogukonna elu.

Viimastel aastatel on suurenenud ka riigi rahaline toetus vabatahtlikele päästjatele. Vabatahtliku pääste otsene toetus läbi Päästeameti eelarve 2015. aastal oli 1,3 miljonit eurot, millele lisandusid täiendavalt muud projektipõhised toetused. Jätkuvalt on eesmärk leida täiendavaid rahalisi vahendeid (nt projektitoetused, Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 välisabi toetused) vabatahtliku pääste arengu soodustamiseks.

Samuti antakse vabatahtlike kasutusse vastavalt võimalustele tehnikat, varustust ja muid abivahendeid.

Igal aastal tunnustab siseminister aasta vabatahtlikku rühma ning vabatahtlike päästjate toetajaid, kelleks võib olla nii omavalitsus, eraettevõte kui muu organisatsioon, kes on andnud panuse ühiskonnas turvalisuse tõstmisesse ja vabatahtliku tegevuse arengusse siseturvalisuse valdkonnas.

 

Abipolitseinikud

 

Abipolitseinik on vabatahtlik avaliku korra tagaja, kes täidab ülesandeid oma vabast ajast.

Abipolitseinikud täidavad väga erinevaid ülesandeid alates patrullimisest, avaliku korra tagamisest ja ennetustööst kuni liiklusjärelevalve ja IT-alaste õigusrikkumiste avastamiseni välja.

Abipolitseinikud igasse kogukonda

Eesti abipolitseinike süsteem tähistas 2014. aastal oma 20. aastapäeva. Nende aastate jooksul on vabatahtlike korrakaitsjate arv üha kasvanud. Kõige suurem hüpe toimus 2007. ja 2008. aastal, mil paljud liitujad soovisid anda oma panuse juhuks, kui peaksid korduma sarnased sündmused nagu 2007. aasta aprillis. Järgnevad aastad osutusid üsna rahulikeks ja ka abipolitseinike reserv kahanes.

Samas on abipolitseinikud muutunud aktiivsemaks. 2014. aastal osales politsei tegevustes 610 abipolitseinikku, kes tegid kokku 79 360 tundi vabatahtlikku tööd. See on võrdne ühe keskmise politseijaoskonna töötundidega.

Vabatahtlike uued võimalused

Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Abipolitseinike Kogu koostöös valmisid 2014. aastal ettepanekud abipolitseiniku seaduse muutmiseks, mis võttis Riigikogu 2015. aasta kevadel vastu seadusena. Seadusemuudatusega on politsei vabatahtlik tegevus avatud rohkematele huvilistele – lihtsustati abipolitseinikuks saamise protseduure ja tehti õppekorralduse paindlikumaks. Näiteks ei pea enam tervisekontrolli läbima abipolitseinikuks soovijad, kellel on relvaluba ja mootorsõiduki juhtimisõigus ning need, kes soovivad osaleda üksnes politsei ennetustöös. Samuti võimaldatakse väljaõppes senisest enam arvestada vabatahtlikuks soovija varasemat õpi- ja töökogemust.

 

Merepääste sündmuste arv kasvab

Merepääste- ja otsingutööde arv on viimastel aastatel kasvanud, samuti on kasvanud hädas olnud inimeste ja päästetud inimeste arv. Näiteks 2014. aastal sattus veekogudel hätta 570 inimest.

Eestis on täna 29 lepingulist merepäästeühingut, mis asuvad kõikjal Eesti rannikul. Vabatahtlikud merepäästjad aitavad leida ja päästa Eesti vetes ohtu sattunud või kaduma jäänud inimesi, laevu, lennukeid ja muid sõidukeid.

Vabatahtlikke merepäästeühingud koondavad MTÜ Päästeliit ja MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste.

Merepäästetöödel osalemiseks tuleb läbida 60-tunnine merepäästekoolitus, mille lõpetaja saab merepäästetööde väljaõppe läbimist tõendava tunnistuse.

Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest hüvitatakse merepäästetöödega seotud side- ja kütusekulud, lisaks toetame ühinguid veesõidukite remonttöödel ja merepäästevarustuse soetamisel.

 

Viimati uuendatud: 21. märts 2016