Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2017

2017. aasta teisel poolaastal on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rollis. See tähendab nõukogu seisukohtade kujundamist kõigi liikmesriikide huve arvesse võttes ja ise sealjuures neutraalseks jäädes.

Nõukogu eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesti võtab eesistumise teatepulga üle Maltalt, et see siis kuus kuud hiljem omakorda Bulgaariale edasi anda.

Kolm järjestikust eesistujat lepivad omavahel kokku, millistele valdkondadele Euroopa tasandil rohkem tähelepanu pöörata. See kindlustab oluliste teemade püsimise fookuses järjest 18 kuu jooksul. Eesti kuulub ühte eesistumistriosse Bulgaaria ja Austriaga.

Vahetult enne eesistumise algust valmib Eesti eesistumise sisuprogramm, mis koondab kõik need teemad, millele Eesti rohkem tähelepanu tahab suunata.

 

 

 

Milline on eesistuja roll?

Eesistujariigi ülesanne on korraldada EL-i Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi ning selgitada aruteludes välja ühised seisukohad.

Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

Eesistumise ajal tuleb valmis olla ka ootamatute laiaulatuslike kriiside lahendamiseks, mis puudutavad suurt osa või kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Läti pidi näiteks oma eesistumise ajal 2015. aasta esimesel poolel tegelema nii ulatusliku migratsioonikriisiga kui ka Pariisis aset leidnud terrorirünnakuga Charlie Hebdo toimetuse vastu.

Eesti eesmärk on olla asjatundlik, tõhus, avatud ja läbipaistva tööstiiliga eesistuja.

 

 

Valdkond: 
Viimati uuendatud: 17. jaanuar 2017