Rahvusvaheline ja Euroopa Liidu koostöö

Siseministeerium vastutab Eestis mitmete ülesannete eest, mille seab liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise leping. Lepingu artikkel 67 järgi moodustab Euroopa Liit vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone ja –süsteeme.

Euroopa Liidu sisepiiridel puudub piirikontroll, välispiiril tehtava kontrolli, sisserände ja varjupaiga valdkonnas kujundab liit lepingu kohaselt aga ühise, liikmesriikide solidaarsusel põhineva poliitika, mis peab olema õiglane kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta inimeste suhtes.

Samuti püüab Euroopa Liit kindlustada kõrge turvalisustaseme, võttes kasutusele kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmeid ning tagades politsei, õigusasutuste ning teiste pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö.

Siseküsimused
 

Aktuaalsed teemad

Euroopa Liidus ootavad vastuvõtmist järgmised seadusaktid, mis Eestis kuuluvad Siseministeeriumi pädevusse:

  • Sisenemis- ja väljumissüsteemi õigusinstrumendi ja registreeritud reisijate programmi õigusinstrumendi väljakujundamine

    E-piiride pakett näeb ette üle-euroopalise sisenemis- ja väljumissüsteemi ning registreeritud reisija programmi käivitamise. Uute IT-lahenduste eesmärk on kiirendada piiriületusi, koondada piiriületajate kohta käivat informatsiooni ning pakkuda politsei- ja piirivalveasutustele tuge kontrollide korraldamisel ja rikkujate tuvastamisel.

    Eesti huvides on paketi võimalikult kiire rakendamine, kuna tegu on olulise kompensatsioonimeetmega ka lähinaabruses viisaliberaliseerimise suunas liikumisel – ühelt poolt aitavad süsteemid sujuvamalt korraldada piiriületust, teisalt ohjeldada piiriülest kuritegevust ning ebaseaduslikku rännet.
  • Euroopa Liidu lennureisijate broneeringuinfo direktiivi (PNR) heakskiitmine

    PNR (Passenger Name Record) on lennuettevõtete kogutava lennureisijate broneeringuinfo süsteem, mis hõlbustab organiseeritud kuritegevuse vastast tööd. Tegu on 2001. aasta 11. septembri sündmuste järel Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja mujal kasutusele võetud süsteemi arendusega Euroopas.

    Algatuse eesmärk on luua Euroopa-ülesed reeglid kõikide saabuvate ja väljuvate lendude broneeringuinfo kogumiseks ja kasutamiseks. Eelnõu reguleerib seda, kuidas edastavad lennuettevõtjad liikmesriikidesse saabuvate ja sealt väljuvate rahvusvaheliste lennureisijate broneeringuinfot ning kuidas võib seda töödelda ja riikide vahel vahetada. Eesti huvides on, et süsteemi rakendataks ka Euroopa Liidu siselendudel.
 

Justiits- ja siseküsimused Euroopa Liidus

Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimused, millest osa jääb Eestis ka Justiitsministeeriumi ja teiste asutuste vastutusalasse, hõlmavad järgmisi valdkondi: inimeste vaba liikumine, viisapoliitika, piiriküsimused, Schengen, ränne, varjupaigaküsimused, andmekaitse, õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades, narkopoliitika koordineerimine, Euroopa Liidu kodakondsus, põhiõigused, rassism ja ksenofoobia, politsei- ja tollikoostöö, kuriteoennetus, võitlus organiseeritud kuritegevusega ja välissuhted justiits- ja siseküsimustes.

Alates 1999. aastast on Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste poliitikaid kujundatud mitmeaastaste raamprogrammide alusel. Neist viimane, 2009. aastal heaks kiidetud Stockholmi programm, lõppes 2014. aastal.

Mitmed olulised programmis visandatud eesmärgid on tänaseks täidetud, näiteks on kokku lepitud Euroopa ühises varjupaigasüsteemis, tugevdatud on Schengeni ala, tõhustatud on seadusliku rände kanaleid ning põhjalikult on muudetud ka Euroopa Liidu ühist viisapoliitikat.

Liikmesriikidevahelist koostööd on süvendatud ka julgeoleku vallas ning võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega. Lisaks on paika pandud Euroopa Liidu rände- ja varjupaigaalase välispoliitika raamistik. Koostöö siseturvalisuse valdkonnas on läbi teinud märkimisväärse arengu, seda on laiendatud ning süvendatud.

Uuel poliitikakujundamise perioodil on eesmärk keskenduda eelkõige olemasoleva õigustiku paremale rakendamisele.

Enam tuleb tähelepanu pöörata ka koostööle kolmandate riikidega, eriti üha kasvavat rändesurvet silmas pidades. Poliitikate elluviimist siseturvalisuse valdkonnas peab toetama uute tehnoloogiate kasutuselevõtt.

2015. aastal plaanib uus Euroopa Komisjon välja anda kaks suuremat valdkondlikku raamdokumenti: uuendatud Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia ning Euroopa rändestrateegia.

Justiits- ja siseküsimuste menetlemisel kehtib Eestis Euroopa Liidu asjade ühtne siseriiklik koordineerimisprotsess, mille kohta saab lisa lugeda Riigikantselei kodulehelt.

Siseministeeriumi ja valitsemisala nõunikud ja erialadiplomaadid alalistes esindustes

Siseministeeriumi ja tema valitsemisala esindajad tegelevad erinevates välisriikides Eesti siseturvalisuse alase kogemuse jagamise, informatsiooni vahendamise ja regionaalkoostööga. Siseministeeriumi erialadiplomaatide peamiseks ülesandeks on Eesti Vabariigi huvide kaitsmine siseturvalisuse ja regionaalkoostöö küsimustes, välissuhete koordineerimine ja arendamine oma valdkonnas ning informatsiooni vahendamine.

Kaido Tee

Nõunik Eesti Vabariigi alalises esinduses EL juures Brüsselis.
Tema vastutusvaldkondade hulka kuuluvad Euroopa Liidu välispiiride valve, ühtse viisapoliitika, sisserände ja varjupaigapoliitikaga seonduvad küsimused, samuti isikute vaba liikumist ning elanikkonnakaitset puudutavad teemad.

Kontakt: +32 2227 4323, kaido.tee@siseministeerium.ee

Annika Talmar-Pere

Nõunik Eesti Vabariigi alalises esinduses EL juures Brüsselis.
Tema vastutusvaldkondade hulka kuuluvad Schengeni ala puudutavad üldpoliitilised teemad ja hindamised, politseikoostöö, terrorismivastase võitluse ning küberjulgeolekuga seonduv, infosüsteemide ning Euroopa Liidu rahastusega seotud küsimused.

Kontakt: +32 2227 4350, annika.talmar-pere@siseministeerium.ee


Lisaks panustavad meie valdkonna inimesed ka teistes rahvusvahelise koostööga seotud valdkondades:

  • 14 missioonieksperti erinevatel tsiviilmissioonidel ja erimissioonidel Afganistanis, Kosovos, Gruusias ja Ukrainas;
  • 6 riiklikku eksperti ja sideohvitseri erinevates institutsioonides ja agentuurides Belgias, Hollandis ja Poolas.

 

Viimati uuendatud: 23. oktoober 2015