Rahvastikuregister

Rahvastikuregister on andmekogu, mis koondab Eesti kodanike, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu kodanike ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid. Registrit haldab ja arendab vastutava töötlejana Siseministeerium.

Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile, omavalitsusele ning füüsilistele või juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks, kusjuures avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistri põhiandmetest. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on rahvastikuregistri andmetele juurdepääsuõigus õigustatud huvi korral.

Rahvastikuregistri andmete haldamisel ja väljastamisel juhindutakse isikuandmete kaitse nõuetest.

 

Rahvastikuregistri kasutajatugi

Rahvastikuregistri kasutajatugi E-R 8:15-17:00
Tel +372 612 4444
abi@rahvastikuregister.ee

Rahvastikuregister
 

Rahvastikuregistrisse kantud andmeid kasutavad nii riigi, kohalike omavalitsuste asutused kui ka Eesti elanikud ise avalike ülesannete täitmiseks või asjaajamise lihtsustamiseks vastavalt kehtestatud seadustele ning piirangutele.

Korrektsed andmed rahvastiku-registris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Registri andmete alusel on riigil võimalik oma rahaliste vahendite paigutamist täpsemalt planeerida ja suunata arengut. Samuti tagab täpsete andmete olemasolu elanikele sujuvama asjaajamise ametiasutustega suheldes.

Seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus, st et kui seaduses on viidatud rahvastiku-registri andmete kasutamisele, tuleb lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest.

Rahvastikuregistris sisalduvad andmed

Rahvastikuregister sisaldab järgmisi andmeid:

  • ees- ja perekonnanimi, sünniandmed (sünniaeg ja -koht), sugu ja isikukood, kodakondsus, elukoha ja sideandmed (sideaadress, telefoninumber, e-posti aadress), välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse olemasolu ning kehtivusaeg, surmaandmed (surmaaeg ja -koht).

Samuti kantakse rahvastikuregistrisse:

  • inimese perekonnaseis (vallaline, abielus, lesk, lahutatud); ema, isa, abikaasa ja laste andmed, sealhulgas andmed hooldusõiguse kohta; eestkoste andmed; teovõime piiramise andmed; samuti inimese vabal tahtel antud ja statistilisel eesmärgil kogutavad andmed (rahvus, emakeel, haridus, tegevusala) ja andmed inimesele välja antud dokumentidest (isikutunnistuse, elamisloakaardi, passi, juhiloa, perekonnaseisudokumentide jms number, väljaandmise aeg ja koht).

Lisaks isikuandmetele sisaldab rahvastikuregister andmeid registri andmete töötlemise, näiteks registrisse kandmise aja, andmete kandja või andmete kohta päringu teinud isikute kohta.

Rahvastikuregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Kui registrisse kantud andmed kaotavad oma aktuaalsuse, näiteks muutub inimese perekonnaseis või inimene sureb, kantakse need rahvastikuregistri arhiivi.


Juurdepääs rahvastikuregistri andmetele

Igal täisealisel inimesel on õigus saada teavet enda, oma alaealiste laste, eestkostetavate ja surnud abikaasa rahavstikuregistrisse kantud andmete kohta.

Vastavaid andmeid, sealhulgas registri väljavõtteid, väljastavad linna- ja vallavalitsused ning rahvastikuregistri volitatud töötleja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). Samuti on võimalik oma andmetega tutvuda rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades riigiportaalis eesti.ee.

Rahvastikuregistris olevatele andmetele pääsevad avaliku ülesande täitmiseks ja õigustatud huvi korral ligi nii asutused kui füüsilised ja juriidilised isikud.

Rahvastikuregistri andmetele on juurdepääs järgmistel viisidel:

  • infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu (X-tee);
  • Eesti teabeväravas olevate rahvastikuregistri juurdepääsuteenuste kaudu;
  • andmete edastamisega turvalise andmesidevõrgu kaudu;
  • krüpteeritult digitaalsel teabekandjal, krüpteeritult elektronkirja teel, tähtsaadetisena posti teel või isikliku üleandmisega paberil või digitaalsel teabekandjal.

Rahvastikuregistri juurdepääsuks pakutakse lisaks erinevaid teenuseid, milleks on:

  • ette antud tingimuste alusel andmevalimite koostamine;
  • juurdepääsu taotleja andmete võrdlus rahvastikuregistri andmetega ja erinevuste protokolli koostamine;
  • juurdepääsu taotleja andmekogus olevates andmetes kokkulepitud perioodi jooksul toimunud muudatuste üleandmine.

Soovides saada andmeid selle kohta, kes rahvastikuregistri kasutajatest on teinud registrisse päringuid Teie, Teie alaealiste laste või eestkostetavate kohta, on Teil võimalik pöörduda rahvastikuregistri volitatud töötleja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) poole. Teile väljastatakse päringuid teinud asutuste või ettevõtete nimetused. Päringu tegemise põhjuste teadasaamiseks on Teil seejärel võimalik pöörduda päringu teinud asutuse poole.

Rahvastikuregistri kasutajatugi

Rahvastikuregistri kasutajatugi E-R 8:15-17:00
Tel +372 612 4444
abi@rahvastikuregister.ee

 

Juurdepääsupiirangud

Igal inimesel on õigus kehtestada rahvastikuregistris oma isikuandmetele ja nendega seotud andmetele juurdepääsupiirang.

Juurdepääsupiirangu kehtestamiseks tuleb esitada allkirjastatud avaldus rahvastikuregistri volitatud töötlejale SMIT-ile, mis asub Tallinnas aadressil Mäealuse 2/1, 12618 Tallinn. Avaldust saab esitada kas kohapeal, posti teel või elektrooniliselt e-posti aadressil abi@rahvastikuregister.ee. Samuti võib avalduse esitada linna- või vallavalitsusele, kes omakorda edastab selle volitatud töötlejale.

Juurdepääsupiiranguga andmeid on õigus rahvastikuregistrist väljastada vaid avalike ülesannete täitmiseks ehk juhtudel, kui andmeid vajatakse riigile, omavalitsusele või füüsilisele või juriidilisele isikule seaduse või mõne muu õigusaktiga pandud ülesande täitmiseks.

Õigustatud huvi alusel juurdepääsupiiranguga andmeid füüsilistele ja juriidilistele isikutele ei väljastata.

 

Rahvastikuregistri andmete kaitsmine

Rahvastikuregistri andmete kasutamine toimub vastavalt rahvastikuregistri seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatule. Andmete kaitstust kontrollivad Andmekaitse Inspektsioon ja vastutava töötlejana Siseministeerium. Rahvastikuregistri pidamisel tagatakse isikute eraelu kaitse.

Rahvastikuregistri andmete töötlejad on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud rahvastikuregistri andmeid ja teavet andmete kaitsmise korralduse kohta. Saladuses hoidmise kohustus jätkub ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

 

Rahvastikuregistri andmete kontrollimine ja parandamine

Täisealisel isikul on õigus tutvuda oma andmetega rahvastiku-registris. Alaealise lapse andmete vaatamise õigus on tema vanemal või eestkostjal, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul eestkostjal.

Juurdepääs oma rahvastikuregistrisse kantud andmetele on võimalik teabevärava Eesti.ee kaudu rahvastikuregsitri e-teenuseid kasutades, identifitseerides end ID-kaardiga või internetipanga kaudu. Samuti võimaldab andmetele juurdepääsu maa-, linna- või vallavalitsus või registri volitatud töötleja SMIT (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) isiku avalduse alusel.

Andmetest vea leidmisel on isikul võimalik sellest teada anda registri volitatud töötlejale SMIT-le (Siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskus), sealhulgas teavitades sellest teabevärava Eesti.ee kaudu rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, identifitseerides end ID kaardiga või internetipanga kaudu. Samuti on olenevalt andmetest leitud veast võimalik teavitada elukohajärgset valla- või linnavalitsust või maavalitsust.

Kui isik soovib muuta enda või oma alaealiste laste või eestkostetavate rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisu andmeid, peab ta esitama avalduse maavalitsusele. Elukoha andmeid muudetakse esitatava elukoha järgses valla- või linnavalitsuses elukohateate alusel.

Isikuandmete rahvastikuregistrisse kandmine

Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt isikuga toimuvate sündmuste registreerimisel või dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes. Põhilisteks andmeandjateks on maavalitsused ja kohaliku omavalitsuse asutused, samuti Eesti välisesindused, kohtud, Politsei- ja Piirivalveamet ja teised riigiasutused.

Andmete kandmine rahvastikuregistrisse toimub spetsiaalse tarkvara abil sündmuse (sünd, surm, abielu, lahutus, elukoht jne) registreerimisel koheselt või dokumendi (isikutunnistus, pass, elamisluba jne) väljastamisel.

Näiteks lapse sünni registreerimisel tekib rahvastikuregistrisse kanne uue sündinud isiku kohta, kuhu märgitakse tema ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood, sünniaeg ja - koht, vanemad, vanemate hooldusõigus, elukoht ning teatud juhtudel kodakondsus.

Samas on andmeid, mida saab rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada üksnes isik ise. Sellisteks andmeteks on lisaks statistilistel eesmärgil kogutavatele andmetele isiku elukoha ja sideandmed, mille sisestamise või muutmise aluseks on isiku esitatud elukohateade.

Lapse sünni registreerimisel kantakse aga lapse elukohaks automaatselt tema ema rahvastikuregistris olev aadress.

 

Isikukood

Isikukood on inimese soo ja sünniaja alusel moodustatud arv, mis võimaldab inimese üheselt kindlaks teha. Isikukoodi moodustamise aluseks on standard EVS 585:2007 „Isikukood. Struktuur“, samuti rahvastikuregistri seadus ja regionaalministri määrus, mis reguleerib isikukoodide moodustamist, väljajagamist ja andmist.

Isikukood koosneb 11 numbrist, millest esimene näitab inimese sugu ja kuus järgmist tema sünnikuupäeva. Neile järgnevad kolm numbrit on järjenumbrid ühel ja samal päeval sündinutele ning viimane on kontrollnumber, mis arvutatakse spetsiaalse valemi abil.

Isikukood antakse:

  • Eestis sündinud lapsele tervishoiuasutuses, välisriigis sündinud lapsele moodustatakse isikukood koos sünnidokumendi rahvastikuregistrisse kandmisega;
  • isikukoodita välisriigi kodanikule perekonnaseisuasutuses juhul, kui ta on osaline Eestis registreeritud perekonnasündmuses (näiteks abiellumise või lapse sünni korral);
  • inimestele, kes omandavad Eestis elamisõiguse või asuvad Eestisse elama elamisloa alusel;
  • inimestele, kes ei ela alaliselt Eestis, aga vajavad isikukoodi oma andmete kandmiseks Eesti riigi andmekogudesse (näiteks Maksu- ja Tolliameti, Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti jaoks).

Kui inimene viibib Eestis ajutiselt, näiteks elab Lätis, aga töötab siin, saab ta esitada isikukoodi saamiseks taotluse lähimas maavalitsuses kohapeal. Kui inimene ei saa taotlust Eestis esitada, võib ta seda teha välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.

Euroopa Liidu kodanikud saavad esitada isikukoodi saamiseks taotluse elukohajärgses linna- või vallavalitsuses samaaegselt elukohateatega.

Isikukoodi saamine ei anna õigust Eestis viibida, elada või töötada – need õigused peavad tulenema muudest seadusega ette nähtud alustest. Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse kohta leiab täpsemat informatsiooni järgmises alajaotuses.

Isikukood loetakse inimesele antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse.

Euroopa Liidu kodaniku elamisõigus 

Euroopa Liidu kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda või saada Eestis elamisõigust, peavad esitama elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele taotluse isikukoodi saamiseks ja elukohateate elukoha registreerimiseks. Selleks tuleb neil elukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse isiklikult kohale minna. Alaealise lapse või eestkostetava eest võib isikukoodi taotluse ja elukohateate esitada vanem või eestkostja.

Elukoha registreerimiseks tuleb esitada:

  • elukohateade;
  • isikut tõendav dokument;
  • laste puhul nõuetekohaselt vormistatud sünnidokument;
  • teise vanema nõusolek elukoha registreerimiseks.

Kui Euroopa Liidu kodanik ei ole ruumi omanik, siis tuleb esitada ka ruumi kasutusõigust tõendav dokument või ruumi omaniku nõusolek talle kuuluva ruumi kandmiseks inimese elukohana rahvastikuregistrisse.

Kõik dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Elukoha registreerimisega omandab Euroopa Liidu kodanik automaatselt viieaastase tähtajalise elamisõiguse Eestis. Elamisõigust tõendava ID-kaardi saamiseks tuleb tal pöörduda pärast elukoha registreerimist Politsei- ja Piirivalveametisse.

Kui viie aasta möödudes on Euroopa Liidu kodaniku Eestis asuv elukoht endiselt rahvastikuregistris registreeritud, pikeneb tema tähtajaline elamisõigus automaatselt veel viieks aastaks. Samal ajal tekib tal õigus taotleda Eestis alalist elamisõigust. Selleks tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole.

Kui Euroopa Liidu kodanik lahkub Eestist elama teise riiki, peab ta esitama rahvastikuregistrile uue elukohateate. Välisriigis asuva elukoha andmete esitamisega lõpeb tema tähtajaline elamisõigus Eestis. ID-kaardi kehtivuse lõpetamiseks peab Euroopa Liidu kodanik pöörduma Politsei- ja Piirivalveametisse.

 

Viimati uuendatud: 7. veebruar 2017