Perekonnaseisutoimingud

Perekonnaseisutoimingud on sünni, surma, abielu ja lahutuse registreerimine ning perekonnaseisuandmete muutmine rahvastikuregistris. Sündmuste registreerimist reguleerivad perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus.

Perekonnaseisutoiminguid teevad maa-, linna- ja vallavalitsused ning Tallinna Perekonnaseisuamet. Maakonnakeskustes registreerib sünde ja surmasid üldjuhul linna- ja vallavalitsuste asemel maavalitsus. Eesti välisesindused väljastavad perekonnaseisutoimingute korduvaid tõendeid, abieluvõimetõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid ning kannavad välisriigi dokumentide alusel perekonnasündmuste andmeid rahvastikuregistrisse. Abielusid saab sõlmida ja lahutada ka notari juures, samuti sõlmivad abielusid vaimulikud.

 

Maavalitsuse ametnikele perekonnaseisuametniku eksami teade

Siseministeerium korraldab maavalitsuse ametnikele perekonnaseisuametniku õiguse saamiseks teoreetilise ja praktilise osa koolituse ja eksami

Teoreetilise ja praktilise osa koolitus toimub 24.04.2017 individuaalõppena vastavas maavalitsuses, milles perekonnaseisuametnik teenistusse asub.

Teoreetilise osa eksam toimub 08.05.2017 Tallinnas Siseministeeriumis Pikk 61 kell 09.30. Praktilise osa eksam toimub 04.05.2017 maavalitsuses, kuhu teenistusse asutakse.

Eksamil osalemiseks peab perekonnaseisuasutus, kus perekonnaseisuametniku õigust taotlev isik peale eksamit perekonnaseisuametnikuna teenistusse asuda soovib, esitama eksamikomisjonile kirjaliku avalduse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) eksamil osaleja ees- ja perekonnanimi ja isikukood;
2) e-posti aadress ja telefoni number;
3) millisel kuupäeval ja kus eksamil osaleda soovitakse;
4) kinnitus selle kohta, et eksamil osaleja asub selles asutuses täitma  perekonnaseisuametniku ülesandeid;
5) milliseid perekonnaseisutoiminguid ametnik tegema hakkab.


Avalduse esitav perekonnaseisuasutus võib esitada ühe avalduse ka mitme selles asutuses teenistusse asuva perekonnaseisuametniku kohta.

Eksamil osalemise avalduse esitamise tähtaeg on  19.04.2017.

Avaldus esitada digiallkirjaga kinnitatult elektronposti aadressil info@siseministeerium.ee  PEREKONNASEISUAMETNIKE EKSAMIKOMISJON.


Täiendav info Karin Saan karin.saan@siseministeerium.ee tel 612 5130.

 

 

Perekonnaseisudokumendid

Perekonnaseisutoimingut tõendavad andmed rahvastikuregistris või nende andmete alusel väljastatud väljavõte. Sünni ja surma registreerimisel ning abielu ja lahutuse kinnitamisel väljastatakse avaldaja soovil esmane tõend tasuta.

Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning teised avaliku ülesande täitjad peavad lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest ega tohi nõuda isikult paberkandjal väljavõtte esitamist.

Seetõttu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusega suheldes isikul tõendit oma perekonnaseisuandmete tõendamiseks vaja ei ole.

Kui isik vajab tõendit eraõiguslikule isikule või välisriiki, siis väljastatakse talle vastavad tõendid või väljavõtted. Tõendi või väljavõtte taotlemist peab isik täpsustama, millise perekonnasündmuse või andme tõendamiseks ta väljavõtet soovib, sest välisriigiti on andmekoosseis vastava sündmuse tõendamiseks erinev.

Eestil on sõlmitud mitmed välislepingud, mille alusel väljastatakse tõendid/väljavõtted lihtsustatud korras – need ei nõua täiendavat tõestust apostillimise, legaliseerimise või tõlkimise näol.

Kui isik soovib oma perekonnaseisuandmete tõendamiseks väljavõtet pärast sündmuse registreerimist, väljastatakse talle tasu eest korduv tõend maavalitsusest või Eesti konsulaarasutusest välisriigis.

Korduva sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutuse tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot. Notar ja vaimulik korduvaid tõendeid ei väljasta.

 

 

Sünni registreerimine

Eestis registreeritakse lapse sünd, kui laps on sündinud Eestis, lapse vanem elab Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud. Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele linna- või vallavalitsusele või maavalitsusele. Avalduse peab esitama lapse seaduslik esindaja ehk vanem või eestkostja ühe kuu jooksul pärast lapse sündi, tulles perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast registreerimisavalduse saamist.

Kui lapse isa teab ette, et tal pole võimalik sünni registreerimise või isaduse omaksvõtu avaldust selle aja jooksul esitada, võib ta vastava tahteavalduse esitada juba enne lapse sündi. Sel juhul peab ta andma nõusoleku ka lapsele antava nime osas.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus, võib sündi registreerima tulla neist ainult üks. Samas on ka siis vaja kaasa võtta teise vanema kirjalik avaldus lapse nime kohta.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus ning tervishoiuteenuse osutaja on esitanud sünnitõendi rahvastikuregistrisse, võib sünni registreerimise avalduse esitada elektrooniliselt riigiportaali eesti.ee kaudu. Pärast sünni registreerimist saavad vanemad teate, millisest perekonnaseisuasutusest on neil võimalik soovi korral kätte saada lapse sünnitõend.

Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, peab ta teatama sellest ükskõik millisele sünde registreerivale perekonnaseisuasutusele. Sel juhul on võimalik sünni registreerimise tähtaega ühe kuu võrra pikendada.

Sünni registreerimiseks tuleb esitada:

  • sünni registreerimise avaldus;
  • avaldaja(te) isikut tõendavad dokumendid;
  • tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta.

Seadusest tulenevatel juhtudel võib perekonnaseisuasutus nõuda sünni registreerimiseks ka teisi dokumente, näiteks vanemate abieludokumenti, kui nende abielu andmeid pole kantud rahvastikuregistrisse.

Sünni registreerimiseks esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Sünni registreerimise eest ei pea tasuma riigilõivu. Sünni tõendamiseks väljastatakse soovi korral tasuta sünnitõend.

Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, ei tule sündi Eestis uuesti registreerida, küll aga tuleb esitada maavalitsusele või Tallinna perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse kandmiseks välisriigi sünnidokument.

 

Surma registreerimine

Surma registreerimiseks võib avalduse esitada abikaasa, sugulane, hõimlane, tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseiametnik või muu isik, kellel on inimese surma kohta andmeid. Avalduse võib esitada ükskõik millisele maavalitsusele või linna- või vallavalitsusele seitsme päeva jooksul pärast inimese surma või tema surmast teadasaamist.

Avalduse esitamiseks tuleb minna perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale. Perekonnaseisuasutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest.

Surma registreerimiseks tuleb esitada:

  • surma registreerimise avaldus;
  • surnu isikut tõendav dokument;
  • arstlik surmateatis;
  • avaldaja isikut tõendav dokument.

Võimalusel tuleb esitada surnu abielu tõendav dokument. Seadusest tulenevatel juhtudel on perekonnaseisuasutusel õigus nõuda ka teisi surma registreerimiseks vajalikke dokumente. Surma registreerimisel esitatud surnu isikut tõendava dokumendi ehk näiteks isikutunnistuse või Eesti kodaniku või välismaalase passi edastab perekonnaseisu-ametnik kas Politsei- ja Piirivalveametile või Välisministeeriumile.

Surma registreerimiseks esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Surmakande aluseks olev välisriigi dokument, näiteks meditsiinitõend, peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Kui arstlikul surmateatisel on surnu kohta andmed puudulikud või loetamatud ja seetõttu pole võimalik isikut tuvastada, siis surmakannet ei tehta ja surmateatis tagastatakse avaldajale palvega pöörduda tagasi meditsiiniasutusse ja lasta dokument vormistada korrektselt. Surma registreerimise eest ei pea tasuma riigilõivu. Surma tõendamiseks väljastatakse tasuta surmatõend.

Kui surm on registreeritud välismaal, ei tule seda Eestis uuesti registreerida, küll aga tuleb esitada maavalitsusele või Tallinna perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse kandmiseks välisriigi surmadokument.

 

Abielu sõlmimine

Eestis sõlmib abielu maavalitsuse või Tallinna Perekonnaseisuameti ametnik, vaimulik või notar. Abiellumiseks tuleb esitada maavalitsusele või perekonnaseisuametile, kus soovitakse abielu sõlmida, isiklikult kohale tulles ühine kirjalik abiellumisavaldus.

Abielu registreerimiseks tuleb esitada:

  • abiellumisavaldus;
  • mõlema abielluja isikut tõendav dokument;
  • mõlema abielluja sündi tõendav dokument;
  • teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud;
  • kui abielluja on alaealine, siis kohtumäärus tema teovõime laiendamise kohta;
  • abieluvõimetõend, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu;
  • välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikmega.

Seadusest tulenevatel juhtudel on perekonnaseisuasutusel õigus nõuda ka teisi abielu registreerimiseks vajalikke dokumente. Dokumentide või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu on võimalik sõlmida üks kuni kolm kuud pärast abiellumisavalduse esitamist. Mõjuvatel põhjustel võib perekonnaseisuametnik tähtaega lühendada või pikendada seda kuni kuue kuuni.

Abielu sõlmimisel võib üks abikaasadest võtta teise abikaasa perekonnanime või lisada sidekriipsuga oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa perekonnanime. Niisugune uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.

Lapsele ei või sünni registreerimisel perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime.

Abielukande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv 30 eurot. Riigilõiv peab olema makstud enne avalduse esitamist sellele perekonnaseisuasutusele, kes abielu sõlmimise kinnitab. Kui abielu sõlmib notar, siis riigilõivu ei maksta, küll aga tuleb tasuda notaritasu. Abielu tõendamiseks väljastatakse soovi korral abielutõend.

Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus. Samuti peab välisriigi elanik esitama abieluvõimetõendi, mis tõendab, et tal pole oma elukohariigi õiguse järgi abielu sõlmimiseks takistusi. Tõend peab kehtima ka abielu sõlmimise päeval. Kui välismaalane ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, võib ta pöörduda tõendita abiellumiseks vajaliku loa saamiseks selle maakohtu poole, kelle tööpiirkonnas soovitakse abielu sõlmida.

Abielu sõlmimisel võivad takistuseks saada:

  • sugu – abielluda ei saa samast soost inimesega;
  • vanus – abielluda võivad täisealised ehk vähemalt 18-aastased inimesed. Vähemalt 15-aastane alaealine võib abielu sõlmida, kui kohus on tema teovõimet laiendanud täielikult või nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks;
  • veresugulus – omavahel ei või abielluda otsejoones üleneja ja alaneja sugulane, vend ja õde ning poolvend ja poolõde;
  • lapsendamissuhe – omavahel ei või abielluda inimesed, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. See tähendab, et lapsendatu ei või abielluda oma juriidilise otsejoones üleneja ja alaneja sugulasega ega juriidilise venna ja õe ning poolvenna ja poolõega;
  • kehtiv, lõpetamata eelmine abielu – abielu ei või sõlmida inimeste vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus.

Oluline punkt abielu sõlmimisel on ka abiellujate varasuhte määramine. Abiellumise avalduses avaldavad abiellujad, kas nad soovivad et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni.

Kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon.

Abiellujate poolt valitud vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahususe varasuhte valimisel edastab perekonnaseisuasutus vastava avalduse koos kandeavaldusega abieluvararegistrile. Avalduse alusel avatakse abieluvara registrikaart ja abikaasadele saadetakse abieluvararegistri poolt vastav teade.

 

Abielu lahutamine

Abielu saab abikaasade vastastikusel kokkuleppel lahutada maavalitsuses, Tallinna Perekonnaseisuametis või notari juures, kui mõlema abikaasa elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis. Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui vähemalt üks abikaasa ei ela rahvastikuregistri andmetel Eestis, lahutatakse abielu kohtus.

Abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses peavad abikaasad esitama isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku avalduse. Avaldusele lisaks tuleb esitada abielu sõlmimist tõendav dokument, kui vajalikke andmeid ei ole rahvastikuregistris.

Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Sel juhul tehakse abielu lahutamise kuupäev teatavaks vaid abikaasale, kes tõi avalduse isiklikult perekonnaseisuasutusse.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Lahutuse aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu lahutatakse üks kuni kolm kuud pärast lahutusavalduse esitamist. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada notari või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Abielu lahutamisel võib võtta oma lahutatava abielu eel viimati kantud või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime.

Abielulahutuse kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui abielu lahutab notar, siis riigilõivu ei maksta, küll aga tuleb tasuda notaritasu. Abielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse soovi korral abielulahutuse tõend.

 

Viimati uuendatud: 10. aprill 2017