Nimega seotud toimingud

Uut eesnime, perekonnanime või nii ees- kui perekonnanime võivad taotleda Eesti kodanikud ja Eestis elamisloa alusel viibivad kodakondsuseta inimesed.

Nime muutmiseks tuleb esitada avaldus maavalitsusele või Tallinna Perekonnaseisuametile, kus taotlus mõistliku aja jooksul läbi vaadatakse.

Nime muutmise otsustab taotluse esitamise põhjusest olenevalt kas Siseministeeriumi valdkonda juhtiv asekantsler (edaspidi asekantsler) või maavalitsuse (s.h Tallinna Perekonnaseisuameti) ametnik otsusega. Nimemuudatuse teeb rahvastikuregistris maavalitsuse  või Tallinna Perekonnaseisuameti ametnik, kes väljastab inimesele  nimemuutmise dokumendi (otsuse või otsuse väljavõtte).  Nimemuutmise dokumendi väljastab inimesele asutus, kuhu nime muutmise taotlus esitati.

Enne taotluse esitamist tuleb üldjuhul tasuda riigilõiv 100 eurot. Kuna lõiv on ette nähtud taotluse läbivaatamiseks, siis uue nime andmisest keeldumisel seda ei tagastata.

 

Uue nime taotlemine

Uue nime taotlemiseks tuleb esitada:

  • maavalitsusele või Tallinna Perekonnaseisuametile vormikohane kirjalik avaldus kas isiklikult või digitaalselt allkirjastatuna;
  • isikut tõendav dokument (välja arvatud digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse puhul);
  • avaldaja sünnidokument;
  • avaldaja perekonnaseisu tõendav dokument;
  • avaldaja alaealiste laste sündi tõendavad dokumendid;
  • kui soovitakse kanda suguvõsa perekonnanime, siis seda nime tõendavad perekonnaseisu- või muud dokumendid.

Dokumentide esitamist ei nõuta, kui vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.

Kui perekonnaseisusündmused on toimunud välisriigis, siis neid tõendavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Kui nime muuta sooviv inimene viibib välisriigis, võib ta saata vormikohase avalduse Eesti perekonnaseisuasutusele eeldusel, et tema isiku on eelnevalt tuvastanud ja allkirja õigsust kinnitanud kas Eesti välisesinduse konsulaarametnik või välisriigi notar. Välisriigi notari kinnitatud dokument peab olema legaliseeritud või apostillitud.

Kui nime muuta sooviv inimene viibib kinnipidamisasutuses, siis tema isiku tuvastab ja tema avaldusel oleva allkirja õigsust kinnitab vangla direktor.

Alaealisele lapsele või piiratud teovõimega täisealisele inimesele uue nime andmise avalduse esitab tema seaduslik esindaja.

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, on lapse nime muutmiseks vaja mõlema vanema kirjalikku nõusolekut. Kui üks vanem ei teosta oma hooldusõigust, võib teine vanem taotleda kohtult endale hooldusõiguse üleandmist. Samuti on vanemal õigus taotleda otsustusõiguse üleandmist nime muutmiseks, kui teine vanem pole kättesaadav.

 

Riigilõiv nime muutmisel

Enne eesnime, perekonnanime või nii ees- kui perekonnanime andmise või taastamise taotluse esitamist tuleb üldjuhul tasuda riigilõiv 100 eurot. Kuna lõiv on ette nähtud taotluse läbivaatamiseks, siis uue nime andmisest keeldumise korral seda ei tagastata.

Riigilõivu ei tule tasuda, kui inimene soovib:

  • kanda tegelikus kasutuses juurdunud ees- või perekonnanime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest ning vastab nimeseaduse nõuetele;
  • kasutada sulgudes kahest nimest koosneva ees- või perekonnanime puhul üht neist nimedest ilma sulgudeta;
  • kanda ees- või perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb inimesele nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;
  • oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse teise vanemaga pärast lapse sünni registreerimist ja mis on vanemate ühine perekonnanimi.

Riigilõiv tuleb tasuda, kui inimene soovib:

  • kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime;
  • kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult üht nime;
  • muuta nimede arvu või järjekorda eesnimes;
  • kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele;
  • lesena kanda abielu eel viimati kantud perekonnanime;
  • vabaneda tavatu kujuga ees- või perekonnanimest, mis ei ole ees- või perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;
  • vabaneda senisest perekonnanimest või kaitsta oma isikunime, kui see ühtib teise inimese isikunimega;
  • vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
  • kanda eestipärast perekonnanime;
  • perekonnanime muuta muul mõjuval põhjusel.
 

Eesnime taotlemine

Eesnime taotlemise ülevaatamise ja andmise üle otsustab kas maavalitsus või  Tallinna Perekonnaseisuamet   lähtudes erinevatest eesnimele seatud nõuetest ja piirangutest.

Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet annab uue eesnime (välja arvatud korduvad uue eesnime taotlused), kui inimene soovib:

  • vabaneda oma tavatust eesnimest, mis ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
  • kaitsta oma isikunime, kui see ühtib teise isiku isikunimega;
  • vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
  • muuta nimede arvu või järjekorda eesnimes;
  • kanda tegelikus kasutuses juurdunud eesnime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud eesnimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest ning vastab nimeseaduse nõuetele;
  • kasutada sulgudes kahest nimest koosneva eesnime puhul üht neist nimedest ilma sulgudeta;
  • kanda eesnime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb inimesele nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu.
  • muuta eesnime muul mõjuval põhjusel.

Eesnimele esitatavad nõuded ja piirangud:

  • eesnimi ei või koosneda rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
  • eestikeelse nime kirjapilt peab vastama eesti ning võõrkeelse nime kirjapilt vastava võõrkeele õigekirjutuse reeglitele;
  • võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis eesnimena kasutusel;
  • eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.

Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:

  • tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv;
  • isiku soole mittevastavat nime;
  • üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime.

Uueks eesnimeks ei või olla:

  • nimi, mis ei ole eesnimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi, häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;
  • nimi, mille võtmise korral oleks isiku eesnimi ja perekonnanimi sama;
  • nimi, mille võtmise korral ühtiksid inimese uus isikunimi ja sünniaasta teise elava inimese isikunime ja sünniaastaga.
 

Perekonnanime taotlemine

Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet annab uue perekonnanime (välja arvatud korduvad uue perekonnanime taotlused), kui inimene soovib:

  • kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime;
  • kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult üht nime;
  • kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele;
  • lesena kanda abielu eel viimati kandnud perekonnanime;
  • kanda tegelikus kasutuses juurdunud perekonnanime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest ning vastab nimeseaduse nõuetele;
  • kasutada sulgudes kahest nimest koosneva perekonnanime puhul üht neist nimedest ilma sulgudeta;
  • kanda perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb talle nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;
  • oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist.

Asekantsler annab uue perekonnanime, kui inimene soovib:

  • vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi, häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;
  • vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise inimese isikunimega;
  • vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
  • kanda eestipärast perekonnanime;
  • perekonnanime muuta muul mõjuval põhjusel.

Perekonnanimele esitatavad nõuded ja piirangud:

  • uue perekonnanime taotlemisel võib uus perekonnanimi koosneda ühest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
  • perekonnanimi ei tohi sisaldada numbreid ja mittesõnalisi tähiseid ega olla eraldi või koos eesnimega vastuolus heade kommetega;
  • eestikeelse nime kirjapilt peab vastama eesti ning võõrkeelse nime kirjapilt vastava võõrkeele õigekirjutuse reeglitele.

Uueks perekonnanimeks ei või olla (*piirangud kehtivad asekantsleri otsustada taotlustele):

  • nimi, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi, häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;
  • nimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut;
  • nimi, mille võtmise korral ühtiksid inimese uus isikunimi ja sünniaasta teise elava inimese isikunime ja sünniaastaga;
  • nimi, mis on liiga laialdase kasutusega ehk mida rahvastikuregistri andmetel kannab 500 või rohkem inimest;
  • nimi, mida kasutatakse eesnimena;
  • üldtuntud ajaloolise isiku või kuulsa suguvõsa nimi;
  • juriidilisele isikule viitav nimi või üldtuntud registreeritud kaubamärgis sisalduv kaitstud sõnaline osa ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja nende organite ja asutuste nimi;
  • nimi, mille võtmise korral oleks inimese eesnimi ja perekonnanimi sama;
  • vanemate kahest nimest koosnev perekonnanimi.

Erandi võib teha juhul, kui perekonnanime muutjal on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

Kui isik soovib nii uut eesnime kui ka uut perekonnanime ning nendest vähemalt ühe andmise otsustamise pädevus on asekantsleril, siis vaadatakse avaldus läbi ja otsustatakse mõlema nime andmine Siseministeeriumis. Samuti vaadatakse isikute korduvad ees- ja perekonnanime taotlused läbi ja otsustatakse uue nime andmine Siseministeeriumis.

 

Muudatused uue nime andmisel

 

Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2005. aasta määruse nr 61 „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ muudatused jõustusid 03.06.2016.

Muudatused võimaldavad suuremal hulgal inimestel saada oma nimekuju soovitud viisil või saada oma teistest kodakondsustest pereliikmetega ühine nimekuju nimemuutmise menetlusega. Tihti kannavad ühe pere liikmed (näit. abikaasad, vanemad ja lapsed) erinevaid ladinatähelisi nimekujusid. Nimede erinev kirjapilt on tingitud pereliikmete erinevatest kodakondsustest ja nime päritoluriigis kehtivatest nimede ümberkirjutusreeglitest.

Eespoolnimetatud määrusest tulenevalt  on siseminister oma käskkirjaga heaks kiitnud armeenia, ukraina, valgevene ja vene riigis kehtivad mitteladiantäheliste nimede ümberkirjutusreeglid.

Uue nime taotlemisel on EV kodanikele ja Eestis elamisloa alusel viibivatele välismaalastele, kes ei ole ühegi riigi kodanikud, antud valikuvõimalus taotleda uue ees ja/või  perekonnanime ladinatähelist nimekuju kas:

Tähetabelite heakskiit (273.88 KB, PDF) :

Lisa 1 (398.87 KB, PDF)
Lisa 2 (270.24 KB, PDF)
Lisa 3 (270.11 KB, PDF)
Lisa 4 (245.84 KB, PDF)

Kui on tegemist riigiga, mille tähetabelit ei ole Eestis kehtestatud või heaks kiidetud, on võimalik küsida nimekirjutuse kohta Eesti Keele Instituudilt arvamust.

 

Viimati uuendatud: 15. november 2016