Õppused

Kriisireguleerimisõppusi korraldavad valitsuse määrusega kehtestatud riigiasutused ja elutähtsat teenust korraldavad asutused (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Pank, üle 10 000 elanikuga omavalitsused) vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
Kriisireguleerimisõppusi korraldatakse üleriigilisel, regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Kriisireguleerimisõppusi korraldatakse selleks, et:

  • Tagada asutuste valmisolek ja võimekus hädaolukordi lahendada
  • Tuvastada kitsaskohad ja need lahendada
  • Tõsta kriisideks valmisolekut
  • Tugevdada koostööd

Üleriigiline õppus on ministeeriumi, tema valitsemisala asutuse, muu riigiasutuse või Eesti Panga poolt korraldatav õppus, millega mängitakse läbi üleriigilise mõjuga hädaolukord või selle episood. Üleriigilisi õppusi korraldatakse vastavalt valitsuse kriisikomisjoni kinnitatud õppuste kavale. Lisaks on siseministeeriumi ülesandeks läbi viia kord nelja aasta jooksul laiapõhjaline valitsemisalade ülene strateegiline õppus. Viimased suuremad õppused olid CREMEX 2011. aastal ja CONEX 2015. aastal.

Regionaalne õppus on ministeeriumi valitsemisala asutuse või selle struktuuriüksuse poolt korraldatav piirkondlik õppus, millega mängitakse läbi hädaolukord või selle episood, lähtudes piirkondlikest iseärasusest, riskidest ja vajadusest. Regionaalseid õppusi korraldatakse vastavalt regionaalse kriisikomisjoni kinnitatud õppuste kavale. Regionaalsete õppuste korraldamist jälgivad ja koordineerivad regionaalsed kriisikomisjonid, mis on moodustatud vastavalt Põhja, Lääne, Lõuna ja Ida päästekeskuste paiknemisele.

Kohaliku omavalitsuse õppusi korraldatakse elutähtsat teenust korraldava KOV-i vastutusalas oleva elutähtsa teenuse (kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsiooni tagamine) katkestuse või selle episoodi lahendamiseks. KOV-i õppusi korraldatakse vastavalt regionaalse kriisikomisjoni kinnitatud õppuste kavale.

 

 

Kriisireguleerimisõppuste korraldamine


Kriisireguleerimisõppuste korraldamiseks on koostatud õppuste korraldajatele käsiraamat, millest saab vajalikku teavet eesmärke täitva ja kasu toova õppuse korraldamiseks.

Kriisireguleerimisõppuste planeerimiseks on kehtestatud ühtne õppusekavandi vorm, mida õppuse korraldaja koostab ja esitab vastavale kriisikomisjonile. Õppuse planeerimisel on olulisimaks asjakohaste eesmärkide püstitamine.

Kriisireguleerimisõppuste planeerimisel tuleb lähtuda kriisireguleermisõppuste tegevussuundadest. 2018–2021 tegevussuundade üldeesmärk on suurendada hädaolukordi juhtivate valitsusasutuste, Eesti Panga ja kohalike omavalitsuse üksuste vastupanuvõimet hädaolukordade lahendamisel elutähtsa teenuse katkestuse tingimustes.

2018-2021 kriisireguleerimisõppuste tegevussuunad on hädaolukorra lahendamine:

  1. andmeside- ja sideteenuse katkestuse korral;
  2. elektrikatkestuse ajal;
  3. elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise katkestuse korral;
  4. vedelkütuse varustamise kriisi korral.

Peale õppuse läbi viimise tuleb hinnata õppusele püstitatud eesmärke ja õpiväljundeid ehk kas need saavutati ja/või millised probleemid tuvastati. Hindamisprotsessi käigus koostatakse järeldused ja antakse soovitused probleemide lahendamiseks. Õppusest suurim kasu tuleb probleemid lahendamiseks ettevõetavatest ja asutuse juhi poolt kinnitatud tegevustest.

Kokkuvõtvalt õppuse korraldamisel tõstame valmisolekut läbi õppuse ettevalmistamise, läbiviimise ja õppuse järgsete tegevuste ning õppuse korraldamise kaudu õpivad ja arenevad õppuse korraldajad, hindajad ja õppusel osalejad.

  • Olge julged õppust korraldama ja ärge kartke eksida
  • Õppus on asutuse tööriist valmistumiseks ehk enda võimekuse hindamiseks ja arendamiseks
  • Probleemide tuvastamine on õppuse normaalne osa
     

 

Viimati uuendatud: 25. aprill 2018