Üldandmed ja statistika

Üldist statistikat

  • Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) toetas vabakonda 2016. aastal kokku umbes 2,5 miljoni euroga;
  • maapiirkondades tegutseb hinnanguliselt 500 seltsingut;
  • Eestis oli 2016. aastal 1171 külavanemat ja 4 652 küla;
  • 63 protsenti Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest on delegeerinud avalike teenuste osutamist kodanikeühendustele. Peamiselt delegeeritakse kultuuritegevuse korraldamise, spordi edendamise ja kohaliku elu arendamisega seotud ülesandeid;
  • 32 protsenti MTÜ-dest ei tegelenud 2014. aastal vabatahtlike kaasamisega;
  • 2014. aastal oli 30,3 protsendis MTÜ-dest palgalisi töötajaid;
  • 2014. aastal oli MTÜ töötaja keskmine brutopalk 446 eurot;
  • 2012. aastal oli SA töötaja keskmine brutokuupalk 860 eurot;
  • 2014. aastal oli MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht 16,6 miljonit eurot;
  • 2014. aastal deklareeris annetusi 1041 ühendust;
  • uuringute andmetel on Eestis 31 protsenti elanikest osalenud viimase aasta jooksul vabatahtlikus tegevuses;
  • Euroopa kõrgeim vabatahtliku tegevuse määr – 50 protsenti – on Norras, Rootsis ja Hollandis;
  • Eestis on vabatahtliku tegevuse panus SKP-sse umbes 1%.
 

Teadmiseks

Kui suur on Eesti kolmas sektor?

Kümmekonna aasta jooksul stabiilselt umbes 1500 organisatsiooni võrra aastas tõusnud, kuid aastatel 2011-2013 vähenenud registreeritud mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste (edaspidi SA) koguarv on 2014. aastast taas tõusnud. 2015. aastal oli Eestis kokku 31 631 mittetulundusühendust, sealhulgas 813 SA-d ja 579 usulist ühendust.

Vähenemine oli tingitud muudatusest, mille kohaselt on kõigil registreeritud MTÜ-del ja SA-del alates 2010. aastast kohustus esitada majandusaasta aruanne isegi siis, kui neil tegevus või käive puudub. Need juriidilised isikud, kes aruannet ei esita, kustutatakse registrist.

Näiteks 2011. aastal kustutati registrist kokku 127 organisatsiooni, neist 19 SA-d, 2012. aastal oli kustutatud organisatsioone aga juba 3374, nende hulgas 121 SA-d. 2013. aastal kustutati registrist koos 34 SA-ga kokku 1541 organisatsiooni.

Samas ei kirjelda ka MTÜ-de arv olukorda tõeselt, sest hinnanguliselt võib kuni 6000 MTÜ-d olla passiivsed. Passiivseteks loetakse MTÜ-sid, mis ei ole registrist kustutatud, kuid mis ajutiselt või alaliselt ei tegutse.
Nii on MTÜ-de ja SA-de arv pigem kvantitatiivne näitaja, mis ei iseloomusta kodanikuühiskonna institutsionaliseerumise taset ega mitmekülgsust. Ühenduste aktiivse tegutsemise tunnuseks on palgaliste töötajate arv ning majandusaasta aruande esitamine.

Palgalised töötajad MTÜ-des

Umbes poole registrisse kantud MTÜ-dest moodustavad korteri- ning muude ehitiste või maatükkide ühiseks majandamiseks loodud ühistud. Eriseadustega reguleeritud MTÜ liikideks on ka näiteks ametiühingud, usulised ühendused nagu kirikud, kogudused ja kloostrid, samuti maakondlikud omavalitsusliidud. MTÜ keskmine eluiga on 2008. aasta seisuga kaheksa aastat.

Statistikaameti andmetel on palgaliste töötajatega MTÜ-de osakaal statistilisse profiili kuuluvatest MTÜ-dest suurenenud 2011. aastaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra ehk 30 protsendini, mis ühest küljest tuleneb palgatöötajatega MTÜ-de arvu kasvust ja teisest küljest tegutsevate MTÜ-de arvu vähenemisest. Ka Maksu- ja Tolliameti andmed väljamakstud palkade kohta näitavad samasugust trendi.

Kui 2010. aastal oli keskmine brutopalk MTÜ-des 358 eurot, siis aasta hiljem oli see 367 ning 2014. aastal 446 eurot. SA-de töötajatele makstud brutopalk on kasvanud 2010. aasta 799 eurolt 860 euroni 2012. aastal.

Kodanikuühiskonna roll töökohtade loomises

Kodanikualgatuse korras loodud ühenduste osakaal töökohtades on jätkuvalt tagasihoidlik, jäädes kahe protsendi piirimaile. Suur osa tööst tehakse vabatahtlikuna ning sageli pole ühendustel võimalik maksta töötajatele töötasu.

Kui vaadata kõiki kolmandas sektoris töötavaid inimesi, jääks kodanikuühiskonna osakaal töökohtades Statistikaameti 2011. aasta andmetel 7,5 protsendi juurde. Samal ajal oleks Maksu- ja Tolliameti andmetel MTÜ-de ja SA-de töötajate osatähtsus kokku veidi üle kaheksa, MTÜ-des eraldi aga pisut alla viie protsendi. Enamik ehk umbes 95 protsenti MTÜ-sid on nii-öelda mikroettevõtte tasemel, andes tööd ühele kuni üheksale inimesele.

MTÜ-dest on suurimad tööandjad korteriühistud, mille juures leiab valdavalt kas juhatuse liikme, raamatupidaja või koristajana rakendust 45 protsenti MTÜ-de töötajatest.

Samas on muutunud üha selgemaks MTÜ-de roll avalike teenuste osutajatena. 2009. aastal Praxise korraldatud uuring „Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele“ näitas, et üle poole omavalitsustest teevad avalike teenuste osutamisel MTÜ-dega koostööd. 63 protsenti Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest on delegeerinud avalike teenuste osutamist kodanikeühendustele. Peamiselt delegeeritakse kultuuritegevuse korraldamise, spordi edendamise ja kohaliku elu arendamisega seotud ülesandeid.

Kas kõik MTÜ-d on kodanikualgatuslikud?

Oluline on eristada kodanikualgatuslikke avalikes huvides tegutsevaid MTÜ-sid ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt asutatud või selle valitseva mõju all olevaid MTÜ-sid. 2013. aasta lõpu seisuga teostavad ministeeriumid, maavalitsused ja põhiseaduslikud institutsioonid riigi nimel asutajaõigusi 74-s riigi asutatud sihtasutuses.

 

Viimati uuendatud: 20. veebruar 2017