Kodanikuühiskond

Kodanikuühiskond hõlmab omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone.

Siseministeerium analüüsib, kavandab ja koordineerib kodanikuühiskonna valdkonna riiklikku poliitikat, et tagada turvalise ja avatud ühiskonna kujundamisel riiklike struktuuride, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tõhusam koostöö.

Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsioon (EKAK) on kodanikuühiskonna strateegilise arendamise aluseks.

Siseministeerium toetab vabaühenduste arengut oma valitsemisalasse kuuluva SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kaudu, mille eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda. KÜSK korraldab taotlusvoore, toetab vabaühendusi arendavaid tegevusi ja soodustab vabaühenduste rahvusvahelist koostööd. KÜSK koordineerib ka kodanikuühenduste konsultantide tööd maakondlikes arenduskeskustes. Kodanikuühiskonna valdkonnas tegelevad maakondlikud arenduskeskused eestvedajate inspireerimise ning nõustamisega nii kodanikuühenduste asutamise, tegevusvõimekuse kasvatamise kui arendamise teemal. Lisaks jagavad nad infot kodanikuühiskonnas toimuvast nii maakonnas kui maakonnale.

Kodanikuühiskonnas on oluline roll vabatahtlikel, keda tegutseb enim keskkonnakaitse, loodushoiu, säästva eluviisi, kohaliku elu edendamise, noorsootöö ning lastega töötamise valdkonnas. Abipolitseinike ning vabatahtlike maa- ja merepäästjatena panustavad vabatahtlikud ka siseturvalisuse tagamisse.


 

 

Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2015–2020

 

Valitsus kiitis 19. veebruari 2015 istungil heaks Siseministeeriumi eestvedamisel valminud arengukava, mis suunab kodanikuühiskonna edenemist aastatel 2015-2020.

Kava on jätkuks varasemale kodanikuühiskonna arengukavale (663.37 KB, PDF), mis loodi aastateks 2011-2014. Uues kavas on keskendutud kahele prioriteedile: ühiskondlikult aktiivsetele elanikele ja kodanikuühenduste tegutsemisvõimekusele ehk sellele, et kodanikuühendustel oleks piisavalt võimalusi oma eesmärkide elluviimiseks.

Arengukava seab eesmärgiks kodanikuühenduste osalemise poliitika kujundamises loomuliku ja väärtustatud koostööna. Samuti on oluline läbi sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamise kasvatada kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemidega tegelemisel ja inimeste heaolu parandamisel. Mõlema eesmärgi saavutamise eelduseks on võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt võimalusi arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks.

Arengukava tegevusi rahastatakse riigieelarvest, välisvahenditest ja võimalusel era- ja kolmanda sektori vahenditest. Valdkonna arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mis koostatakse aastateks 2015‒2018 ning seda uuendatakse igal aastal järgnevaks neljaks aastaks.

Uue kodanikuühiskonna arengukava välja töötamisel andis oma panuse umbes 300 inimest erinevatest kodanikuühendustest, nende katusorganisatsioonidest ja ministeeriumidest. Et aidata partneritel planeerida enda aega arengukava koostamises osalemiseks, koostasime kaasamise kava ning tegutsesime selle järgi.

Suur tänu kõigile, kes arengukava koostamisse oma panuse andsid!

Valitsus kiitis 01. septembri 2016 istungil heaks kodanikuühiskonna arengukava rakendusplaani aastateks 2016-2019 ning rakendusplaani täitmise aruande 2015 a kohta.

 

 

 

Avalike teenuste delegeerimine kodanikeühendustele

Eestis teeb umbes 60 protsenti kohalikest omavalitsustest avalike teenuste osutamisel mittetulundusühingutega (MTÜ) koostööd. Enim delegeeritakse MTÜ-dele avalike teenuste osutamist sotsiaal-, spordi ja kultuuri valdkonnas.

Delegeerimise eesmärk on parandada teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning tõsta avalike teenuste osutamiseks vajalikku üldist võimekust. Ehkki teenuse osutamine antakse üle MTÜ-le, jääb vastutus ja kontroll teenuse pakkumise üle omavalitsusele.

Et aidata kaasa teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemisele ning nii omavalitsuste kui teenuseosutajate võimekuse kasvule, valmis juba 2010. aastal kontseptsioon „Avalike teenuste lepingulise delegeerimise suunad mittetulundusühendustele“. Dokumendi eesmärk on arendada ja ühtlustada teenuste delegeerimise põhimõtteid ning leppida kokku MTÜ-dele suunatud arendustegevuste üldises koordineerimises.

Kontseptsioon tugineb 2009. aastal Siseministeeriumi tellimusel valminud analüüsile „Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele“.

Analüüsist saab ülevaate avalike teenuste delegeerimise olukorrast ning soovitusi selle arendamiseks. Valdkonna arendamine on omakorda seotud Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooni eesmärgiga töötada välja avalike teenuste pakkumise üldised standardid ning nende osutamise delegeerimise põhimõtted ja kord.

 

 

 

Viimati uuendatud: 16. september 2016