Sa oled siin

Avaliku korra tagamine

Siseministeeriumi üks kõige olulisemaid ülesandeid on tagada elanike turvalisus ning luua süütegude kiireks, tõhusaks ja õiglaseks menetlemiseks demokraatlikule riigile kohane õiguskeskkond.

Siseministeerium tagab õigusliku raamistiku avaliku korra kaitsmiseks, väljakutsete teenindamiseks ja julgestustegevuseks, samuti süütegude ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks ning toetab siseturvalisuse vabatahtlike ühendusi ja tegevusi. Ministeerium vastutab ka kriminalistikapoliitika väljatöötamise, valdkonna valitsusasutuste tegevuse koordineerimise ja teenistusliku järelevalve korraldamise eest.

 

Eesti turvalisuspoliitika põhimõtted


Ohutu elukeskkonna ja turvalise riigi üks tunnus on avalik kord ja selle mõtestatud kaitsmine.

Eesti turvalisuspoliitika tugineb viiele peamisele põhimõttele, millest ka Siseministeerium avaliku korra kaitsmisel ning turvalisuse loomisel lähtub.

Igaühe vastutus

Esmatähtis on inimese enda vastutus ja kohustus suurendada seaduskuuleka käitumisega enda ja oma lähedaste turvalisust ning kasvatada oma lastest vastutustundlikud ühiskonnaliikmed.

Avaliku korra eest vastutavaks isikuks on igaüks, kes oma tegevusega ohustab või rikub avalikku korda ning sellest lähtuvalt on korrakaitse igaühe ülesanne.

Kaasamine

Korrarikkumisi ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksnes täidesaatva riigivõimu abil. Turvalise elukeskkonna loomisesse tuleb kaasata elanikud, omavalitsused ning era- ja mittetulundussektor, kel tuleb võimaldada osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel.

Koostöö

Turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimiseks tuleb avalikul, era- ja mittetulundussektoril ning inimestel teha koostööd riiklikul, kohalikul ja üksikisiku tasandil.

Hea koostöö tunnuseks on ühisosa leidmine avaliku korra kaitse tegevustes, nende tegevuste koordineeritud planeerimine ja elluviimine ning vastastikune konsulteerimine, samuti koostöös osalejate ühiskasu saavutamine turvalisuse loomisel.

Ennetus

Sotsiaalsete ja olustikuliste ennetusmeetmete kasutamine turvalisuse tagamiseks aitab vähendada kannatusi ning on odavam ja tulemuslikum, kui tegeleda korrarikkumiste tagajärgedega. Ennetus saab alguse iga inimese teadlikkusest planeerida oma elukorraldust nii, et ohuolukordadesse sattumise tõenäosus oleks võimalikult väike.

Pikaajaline planeerimine

Korrarikkumisi ei ole pikemas perspektiivis võimalik vältida või üksikabinõudega märgatavalt vähendada. Ühiskonna turvalisust saab kasvatada vaid koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusel. Ennekõike tähendab see järjepidevat eelarve planeerimist ja väliskeskkonna muutuste arvestamist ning avatud mõtlemist uute lahenduste leidmiseks.

Turvatunde loomine

Turvalisuse taset saab mõõta ohutunnetuse uuringutega, mis selgitavad välja, kui turvaliselt Eesti elanikud end tunnevad. Samuti näitab turvatunnet elanike rahulolu politsei tööga.

Üldist turvatunnet ja usaldust politsei vastu tõstab see, kui politsei sekkumist vajavatele sündmustele reageeritakse kiiresti ja professionaalselt, samuti see, kui kodukohas tagavad turvalisust abipolitseinikud ja naabrivalve liikmed, kes on koos piirkonnapolitseinikuga kogukondliku korrakaitse alustalaks.
 

Piirkonnapolitseiniku peamised tööülesanded on aidata kaasa turvalisuse loomisse panustavate asutuste ja ühenduste koostööle, selgitada välja ja lahendada oma pädevuse piires kogukonna turvalisust häirivaid probleeme, teha avalikus kohas käitumise nõuete täitmise üle järelevalvet ning ennetada või kindlaks teha süütegude toimepanemisi.

Politsei lähtub igapäevaste patrullitoimkondade väljapanekul ja piirkondliku politseitöö arendamisel ning liiklusjärelevalve korraldamisel ohuanalüüsidest, seepärast on väga tähtis teha tihedat koostööd omavalitsustega ja kogukonna liikmetega, et saada piirkonnas toimuvast head tagasisidet ja ennetada korrarikkumisi.

 

Viimati uuendatud: 31. märts 2015