Sa oled siin

Üld- ja detailplaneeringud

Kohalikud omavalitsused koostavad oma territooriumi või selle osa kohta üld- ja detailplaneeringuid, millest esimesed lähtuvad maakonnaplaneeringust ning on omakorda aluseks detailplaneeringutele.

Üldplaneering paneb paika suuremate alade põhikasutuse - kus on elamud, metsad, pargid, tööstus, tehnovõrgud ja muud suuremad objektid. Detailplaneering määrab aga objektide täpse paiknemise - krundile kavandatavad hooned, haljastus ja liikluskorraldus tänavatel.
 

Üldplaneeringu koostamine


Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse tasandi planeering, millega pannakse paika ühe valla või linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtted.

Muu hulgas määratakse planeeringus, millisel eesmärgil võib erinevaid osasid omavalitsusest kasutada (näiteks elamuehituseks, äri- või tööstushoonete ehitamiseks või põllumaana), samuti pannakse paika ehitustingimused ning teede ja tänavate asukohad.

Üldplaneering peab lähtuma kehtivast maakonnaplaneeringust, samas on see aluseks detail-planeeringutele ning ehitusprojektide projekteerimis-tingimuste väljastamisele.

Üldplaneeringut saab algatada üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu. Planeeringu koostab omavalitsus koostöös elanike ja muude huvitatud isikutega. Enamasti kaasatakse planeeringu koostamisse ka eraldiseisev konsultant.

Koostamiseks viib omavalitsus läbi mitmest etapist koosneva menetluse, mille kohustusliku osana tuleb korraldada planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Hindamise tulemustega peab omavalitsus planeeringu koostamisel arvestama.

Algetapis tuleb omavalitsusel määrata ruumilise arengu põhimõtted, mida soovitakse planeeringuga saavutada. Selleks tuleb võtta arvesse omavalitsuse asukohta ja eripärasid. Üldplaneeringu täpsed ülesanded sätestab planeerimisseadus. Planeeringu koostamise tulemusel valmivad kaart või kaardid ning seletuskiri, mis selgitavad planeeringuga määratavaid maakasutustingimusi ja moodustavad terviku.

Planeeringu algatamisest ja selle eesmärgist tuleb teatada kohalike või maakondlike massiteabevahendite kaudu ühe kuu jooksul pärast algatamisotsuse tegemist. Seejärel saavad huvitatud inimesed üldplaneeringu koostamise protsessis kaasa lüüa: osaleda avalikel koosolekutel või esitada avalikustamisel olevale üldplaneeringu lahendusele ettepanekuid.

Kui planeering on vormistatud, tuleb see kohustuslikus korras kooskõlastada Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaametiga, kui alale jääb kultuuriväärtusi või looduskaitsealuseid objekte. Olenevalt kavandatavast tegevusest võib olla vajalik kooskõlastada see ka teiste asutustega.

Üldplaneering on valmis, kui kohalik omavalitsus on selle vastu võtnud, maavanem heaks kiitnud ning kohalik volikogu kehtestanud.

Üldplaneeringu eriliigid

Üldplaneeringu eriliikidena on omavalitsusel võimalik koostada ka osaüldplaneeringut ja üldplaneeringu teemaplaneeringut. Mõlema planeeringu koostamise protsess on samasugune nagu tavalisel üldplaneeringul.

Osaüldplaneering koostatakse ühe või mitme omavalitsuse territooriumi teatud osa, näiteks ühe linnaosa või mitme omavalitsuse maale jääva rannaala kohta. Üldplaneeringu teemaplaneering koostatakse aga ühe teemavaldkonna, näiteks rohealade või tuuleparkide planeerimise kohta kogu valla või linna territooriumil.

Üldplaneeringute olukorra ülevaade

Üldplaneeringute koostamise võimekus näitab omavalitsuse ruumilise planeerimise alast pädevust ja tahet ruumilist arengut selgelt ja järjepidevalt suunata. Kehtiv üldplaneering on 2013. aasta 1. juuli seisuga 205 omavalitsusel ning 10 omavalitsuse territoorium on üldplaneeringuga osaliselt kaetud.

Kohalik omavalitsus vaatab kehtestatud üldplaneeringud üle ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike volikogude korralisi valimisi. Ülevaatamist vajavad paljud üldplaneeringud eelkõige seetõttu, et eelkõige linnade lähialal asuvates valdades on elamuehituse kavad üle paisutatud ning seda teenindav sotsiaalne taristu ei vasta kogukonna vajadustele.

 

Detailplaneeringu koostamine

Detailplaneeringu koostab omavalitsus valla või linna territooriumi osa kohta ning see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel territooriumi osadel, mis on selgelt piiritletavad ja kompaktse asustusega. Planeering peab lähtuma omavalitsuse üldplaneeringust ning teistest kehtestatud detailplaneeringutest.

Detailplaneeringu algatamiseks saavad ettepanekuid teha kõik inimesed, kuid otsustab selle kohalik omavalitsus. Teatud juhtudel tuleb detailplaneeringu koostamisel läbi viia ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille tulemustega peab omavalitsus planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestama.

Planeeringu koostamise käigus tuleb välja töötada planeeringu sisu, sealhulgas määratleda krundile või kruntidele ehitamise täpsemad tingimused, näiteks hoonete suurim lubatud pindala ja kõrgus.

Detailplaneeringu täpsed ülesanded sätestab planeerimisseadus. Enamasti fikseeritakse planeeringu ettevalmistavas faasis ka lähteülesanne või lähteseisukohad, ehkki kehtiv seadus seda ei nõua.

Detailplaneeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsus, kes teeb kõiki planeeringu koostamiseks vajalikke menetlustoiminguid. Seaduse järgi võib planeeringu koostamise ja finantseerimise ka arendajale üle anda. Planeeringu koostamise korraldamist ei või üle anda juhul, kui tegu on üldplaneeringut muutva lahendusega. Planeering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala elanike, kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanike ning teiste huvitatud isikutega.

Omavalitsus peab avalikkust algatatud detailplaneeringust informeerima ning enne vastuvõtmist tuleb see kooskõlastada teiste asutuste, planeeringust olenevalt näiteks Tehnilise Järelevalve Ameti või Keskkonnaametiga. Kui planeeringulahendus on valmis, teeb kohalik omavalitsus selle vastuvõtmisega ettepaneku planeeringut avalikult arutada. Detailplaneeringu lõpliku lahenduse kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu.

 

Viimati uuendatud: 18. september 2015