Sa oled siin

Rahvusvaheline koostöö

Siseministeerium korraldab ruumilise planeerimise alast koostööd ka rahvusvahelisel tasandil, esindades Eesti huve planeeringualases tegevuses Euroopa Liidus ja Läänemere regioonis.

Avaliku ruumi planeerimine
 

VASAB (Vision and Strategies Around the Baltic Sea 2010, Läänemere maade visioon ja strateegiad aastaks 2010)

VASAB on Eesti, Läti, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Valgevene ja Venemaa valitsustevaheline ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite koostööfoorum.

Läänemere maade ruumilise planeerimise alane koostöö algas 1992. aastal ning Eesti on selles algusest peale aktiivselt kaasa löönud.

  • 1992 – ministrite esimesel kohtumisel Rootsis Karlskronas otsustati välja töötada dokument Vision and Strategies around the Baltic 2010;
  • 1994 – ministrite kolmandal kohtumisel Tallinnas anti dokumendile heakskiit ning siiani tuntakse seda Tallinna raporti nime all;
  • 1996 – ministrite neljandal kohtumisel Rootsis Stockholmis kiideti heaks dokument From Vision to Action ehk niinimetatud Stockholmi raport;
  • 1998 – käivitus INTERREG IIIB projekt „VASAB 2010 PLUS“, et välja töötada VASAB-i tegevusprogramm;
  • 2001 – ministrite viiendal kohtumisel Saksamaal Wismaris kiideti heaks dokument VASAB 2010 PLUS – Spatial Development Action Programme ehk niinimetatud Wismari raport;
  • 2005 – ministrite kuuendal kohtumisel Poolas Gdanskis otsustati välja töötada Läänemere regiooni pikaajaline arenguperspektiiv aastani 2030;
  • 2009 – ministrite seitsmendal kohtumisel Leedus Vilniuses kiideti heaks dokument VASAB Long-Term Perspective for the Territorial Development of the Baltic Sea Region.
  • Planeerimisvaldkonna ministrite kaheksas kohtumine toimus 26. septembril 2014. aastal Tallinnas.

Läänemere maade ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite kokkusaamised toimuvad regulaarselt. Kohtumiste vahel tegeleb koostööküsimustega VASAB-i ruumilise planeerimise ja arengu komisjon, kes valmistab ühtlasi ette ministrite kohtumisi. Eestit esindab komisjonis Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Tavo Kikas.

Komisjoni istungeid valmistab omakorda ette Riias asuv VASAB-i sekretariaat, kes koordineerib ka koostööfoorumi igapäevast tegevust. 2014. aasta juulist kuni 2015. aasta suveni on VASAB-i eesistuja Eesti, kes võttis teatepulga üle Soomelt. Järgmiseks eesistujaks saab Poola.

VASAB püüdleb oma tegevuses kestliku, tasakaalustatud ja harmoonilise ruumilise arengu poole Läänemere regioonis. VASAB-i kaudu saavad riigid vahendada ideid ja kogemusi, kujundada ühiseid seisukohti ning juhtida üheskoos tähelepanu ruumilise planeerimise tähtsusele.

VASAB-i tegevuse eesmärgid on:

  • välja töötada ja kaasajastada Läänemere regiooni ruumilise arengu pikaajalist perspektiivi;
  • osaleda aktiivselt Läänemere maade koostööprogrammide ettevalmistamises ja elluviimises;
  • osaleda aktiivselt Euroopa territoriaalset ühtekuuluvust edendavates protsessides;
  • algatada ja toetada olulist ruumilist mõju omavate ning riikidele ühiste sotsiaalsete, majanduslike ja ökoloogiliste suundumuste osas näidislahendusi välja töötavaid projekte;
  • vahetada teadmisi ja kogemusi ruumilise planeerimise ja arengu suunamise uuenduslike lähenemiste osas ning esitleda neid ideid rahvusvahelistel foorumitel.

VASAB-i programmdokumendid ei ole liikmesmaadele õiguslikult siduvad, vaid need toimivad soovitustena planeeringualase koostöö edendamiseks ja planeeringupraktika ühtlustamiseks.

Koostöö käigus on käivitatud rida ruumilise planeerimise ja arengu alaseid  koostööprojekte, milles osaleb ka Eesti.

 

HELCOM-VASAB MSP WG

Helsingi komisjoni (HELCOM) ning VASAB-i ühise merealade ruumilise planeerimise töörühma tegevus käivitus 2010. aasta oktoobris, et edendada Läänemere riikide koostööd ja koordineerida merealade ruumilise planeerimise alast tegevust. Töörühma mandaat kehtib 2017. aastani.

Liikmesriigid määravad töörühma kaks ametnikku, kellest üks esindab HELCOM-i tegevusvaldkonda ehk keskkonnaseiret ning teine VASAB-i tegevusvaldkonda ehk ruumilise planeerimise poolt. Eestit esindavad töörühmas Agnes Pilv Keskkonnaministeeriumist ja Anni Konsap Siseministeeriumist.

Töörühma kohtumisi aitavad ühiselt ette valmistada HELCOM-i ja VASAB-i sekretariaat. Kohtumised toimuvad kolm korda aastas.

Töörühma tegevuse eesmärk on:

  • olla regionaalse, piiriülese ja valdkondadevahelise merealase ruumilise planeerimise alase dialoogi pidamise foorum, et aidata kaasa lähenemisviiside ühtlustamisele;
  • aidata VASAB-i ruumilise planeerimise ja arengu komisjonil ja liikmesriikidel ellu viia 2009. aastal otsustatud tegevusi, mis on kirjeldatud dokumendis VASAB Long Term Perspective for the Territorial Development of the Baltic Sea Region towards the next Ministerial Conference;
  • aidata HELCOM-il ja liikmesriikidel ellu viia dokumendis HELCOM Baltic Sea Action Plan 2007 ja selle järgdokumentides otsustatud ja kirjeldatud merealade ruumilise planeerimisega seotud tegevusi;
  • pakkuda Läänemere maadele võimalust arutleda rahvusvaheliste kokkulepete, Euroopa Liidu seadusandlike dokumentide ja poliitikate ning Läänemere riikide ühiste ja riiklike poliitikate seoste üle;
  • aidata profileerida Läänemere regiooni kui eeskuju merealade ruumilise planeerimise valdkonnas ning seda nii üle-euroopalises kui üleilmses mastaabis.
 

Merealade ekspertide töörühm

Mereala ruumilise planeerimise käigus kavandatakse seda, millal ja kus leiab merel aset inimtegevus, et see oleks võimalikult tõhus ja säästev.

Euroopa Komisjon tegi 2013. aasta märtsis ettepaneku, mille kohaselt loodaks mereala ruumilise planeerimise ja rannikuala tervikmajandamise ühine raamistik. Kuigi igale liikmesriigile jäävad oma merealase tegevuse planeerimisel vabad käed, on õigusakti eesmärk muuta kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil toimuv merealadega seotud planeerimine ühiste miinimumnõuete abil koordineeritumaks.

Merealade ekspertide töörühm aitab tagada Euroopa Komisjonile informatsiooni ja nõuandeid seoses merealade ruumilise planeerimisega.

Mereala ruumilisest planeerimisest saadav kasu:

  • konfliktide vähendamine sektorite ja tegevuste vahel;
  • investeeringute toetamine;
  • koordineerimise suurendamine riikide valitsuste vahel;
  • piiriülese koostöö suurendamine;
  • keskkonna kaitsmine.
  • ">
 

BalticSCOPE

Läinud aasta juulis vastu võetud Euroopa Liidu direktiivi järgi peab 2021. aastaks olema kõigil liikmesriikidel oma mereala planeering, mis piltlikult öeldes määratleb ära, kuidas kalamehed, suvitajad ja kaubalaevad saaksid üksteist ja keskkonda arvestades merealal tegutseda.

Muuhulgas seab direktiiv liikmesriikidele ülesandeks teha mereala ruumilisel planeerimisel omavahel koostööd, et riikide pikaajalised eesmärgid oma mereala kasutamisel oleksid kooskõlas. Et toetada piiriülest mereala planeerimist ja ühisprojekte, on selleks ette nähtud ka Euroopa Liidu rahastus.

Siseministeerium valmistas eelmise aasta sügisel koostöös teiste Läänemere riikidega ette projekti BalticSCOPE, mis sai Euroopa Komisjoni heakskiidu uue aasta alguses. Selle projekti peamiseks eesmärgiks on praktilise piiriülese mereala planeerimise läbiviimine Eesti-Läti pilootalal ning Rootsi-Saksamaa-Taani-Poola pilootalal.

Projekt annab sisendit, et tegeleda teemadega nagu transport, energeetika kalandus või keskkond, mida kõike tuleb oma siseriikliku mereala planeeringute koostamisel arvestada.
Ühistöö tulemusel peaksid valmima põhimõtted, mida on võimalik rakendada kogu Läänemeres mereala planeeringu elluviimisel.

BalticSCOPE on märkimisväärne ka selle poolest, et esmakordselt on tegu projektiga, kus osalevad institutsioonid – ministeeriumid, agentuurid jne – vastutavad otseselt Läänemere piirkonnas mereala ruumise planeerimise eest. 

Riikidest osalevad projektis Eesti, Läti, Rotosi, Saksamaa, Poola, Taani ja Soome. Samuti on projekti kaasatud Läänemeremaade ruumilise planeerimise võrgustik (VASAB), Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM), Põhjamaade ruumilise arengu keskus (NORDREGIO) ning Soome Keskkonnainstituut (SYKE).

Projekt kestab 2 aastat ning selle kogueelarve on 2,6 miljonit eurot.

Lisainfo: www.balticscope.eu

 

 

Viimati uuendatud: 1. aprill 2015