Sa oled siin

Turvalisuspoliitika põhisuunad

Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 on 2008. aastal riigikogus vastu võetud dokument, mis seab Eesti turvalisuspoliitikale ühtse raamistiku ja näeb ette hulga eesmärke, millede täitmisest annab siseminister iga aasta hiljemalt 1. märtsiks parlamendile ülevaate.

Möödunud aasta Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aruanne on koondatud trükiseks "Turvalisuspoliitika 2014", milles on lisaks tegevuste täitmise aruandele kirjeldatud ka Siseministeeriumi prioriteetseid valdkondi, mille oleme valitsemisalale seadnud, et muuta Eesti turvalisemaks paigaks.

Kuigi see trükis on mõeldud aruandena Riigikogule, on ta sisukaks lugemismaterjaliks ka kõigile sisejulgeoleku töötajatele ning paljudele headele koostööpartneritele, kes on meil aidanud luua turvalisemat elukeskkonda.

 

Turvalisuspoliitika 2014

25. veebruaril 2014 andis siseminister riigikogule ülevaate turvalisuspoliitika hetkeseisust. Viimaste aastate jooksul on turvalisust tõstetud läbi ennetusprogrammide ja vabatahtliku tegevuse, samas on hoitud tähelepanu raske ja varjatud kuritegevuse tõkestamisel.

2013. aastal oli liiklus-, tule- ja veesurmade arv väikseim pärast Eesti taasiseseisvumist. Sellele on kaasa aidanud liiklus- ja tuleohutusjärelevalve oluline tugevdamine viimasel kahel aastal, samuti ennetusse suunatud raha enam kui kahekordne suurendamine. Siseministeerium eraldas 2013. aastal ennetuseks ligi poolteist miljonit eurot.

Alustati lapsevanematele suunatud noorte riskikäitumist vähendavat teavitusprogrammi "Tark vanem", toetati "Kiusamisvaba Kooli" pilootprojekti ning 2014. aasta algul kõrgendatud riskiga noortele suunatud spordil põhinevat ennetusprogrammi "Kickz".

Keskkriminaalpolitsei 2013. aasta tähelepanu oli suunatud kriminaaltulu jätkuvale konfiskeerimisele ja vastava valdkonna arendamisele, aga ka majanduskuritegude uurimissuutlikkuse tõstmisele. 2013. aastal tuvastati 163 menetluse käigus kokku üle 7,2 miljoni euro kriminaaltulu. Enim kriminaaltulu arestimisi oli seotud narkokuritegevusega, kuid tooni andsid ka maksudega seotud kuriteod, kupeldamine ning rahapesu.

2013. aastal suurendasime riigi toetust vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja naabrivalve tegevusele neljakordselt – kui 2011. aastal oli vabatahtlike toetuseks ette nähtud üle 300 000 euro, siis 2013. aastal oli see summa juba üle 1,3 miljoni.

Turvalisuspoliitika trükised:
 

 

Viimati uuendatud: 15. juuni 2014