Sa oled siin

Sisejulgeoleku tagamine

Siseministeerium kujundab riigi sisejulgeolekupoliitikat ning koordineerib haldusala valitsusasutuste tegevust sisejulgeoleku tagamisel.

Riigi sisejulgeolekut mõjutab hulk tihedalt seotud valdkondi, sealhulgas näiteks poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri vastupidavus, tava- ja küberruumi ohutus ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus.

 

Riigi sisejulgeoleku tagamisel on Siseministeeriumi haldusalas suurim roll Kaitsepolitseiametil, kellele on antud ka politseilised ülesanded, mis annab õiguse teostada ka kohtueelset uurimist ning kohaldada sundi.

Kaitsepolitseiameti tegevuse esmane eesmärk on oma pädevuse piirides Eesti Vabariigi julgeolekuohtude maandamine (terrorism, massikorratused, küberkuritegevus, korruptsioon) ja elanike turvalisuse kindlustamine koostöös politsei- ja piirivalveameti ning teiste riigiasutustega.
 

Seotud asutused:

Seotud välisasutused:

Muu lisainfo:

Põhiseadusliku korra ja riigisaladuse kaitsmine


Põhiseadusliku korra kaitsmine on sisejulgeolekupoliitika üks olulisimaid eesmärke. Põhiseaduslik kord kaitseb iga Eestis elava inimese õigusi ja vabadusi ning võimaldab meil elada avatud ja demokraatlikus riigis. Meie õiguste ja vabaduste tagamiseks on äärmiselt oluline ennetada olukordi, kus otsustajatega – alates valijaskonnast kuni täitevvõimu esindajateni – on võimalik manipuleerida, suunates neid tegema Eesti julgeolekut ohustavaid otsuseid.

Eesti põhiseadusliku korra ja riigisaladuse kaitsega tegeleb siseministeeriumi haldusalas olev kaitsepolitseiamet. Kaitsepolitseiamet on julgeolekuasutus, millele on antud õigus teostada kohtueelset uurimist ning kohaldada sundi.

Terrorismivastane võitlus

Terrorismioht on Eestis jätkuvalt madal. Samas on lähiajalugu näidanud, et Eesti elanikud võivad sattuda terrorirünnaku ohvriks teistes riikides. Seega on terrorismi vastase võitluse üks olulisim vahend rahvusvahelise koostöö tõhustamine.

Nii Eesti-siseselt kui ka väliskoostöös tuleb takistada radikaliseerumist, terrorismi rahastamist ning strateegiliste kaupade salakaubavedu. Terrorismivastase võitluse tegevussuunad kiitis valitsus heaks 2013. aasta novembris kinnitatud terrorismivastavase võitluse alusdokumendis.

Eestis kuulub terrorismivastane võitlus kaitsepolitseiameti tööülesannete hulka. Enne välisriikidesse sõitmist on mõistlik aga külastada välisministeeriumi kodulehekülge ja tutvuda sihtriigis valitseva julgeolekuolukorraga.

Korruptsioonivastane võitlus

Rasked korruptsioonikuriteod vähendavad elanike usaldust riigi suhtes ning võivad ohustada ka Eesti välis-, sise- ja majandusjulgeolekut. Korruptsiooni ennetamiseks tuleb suurendada avalikkuse ja ametkonna teadlikkust sellega kaasnevatest ohtudest. Suurt rolli mängib ka korruptsiooni vältiva töökorralduse loomine ametites ja asutustes.

Korruptsioonikuritegude menetlemisega tegelevad Eestis nii kaitsepolitseiamet kui ka politsei- ja piirivalveamet, kelle vahelist uurimisalluvust reguleerib valitsuse määrus.

Kaitsepolitseid saab korruptsioonist teavitada telefonil 612 1500 ning politsei- ja piirivalveameti korruptsioonikuritegude bürood telefonil 612 3657 või e-postiga korruptsioonivihje@politsei.ee.

Küberjulgeolek

Riikliku tähtsusega kaitse-, energia- ning majandustaristu on sõltuvuses tehnoloogiatest, mis võimaldavad kiiret ja turvalist infovahetust. Ka inimeste endi igapäevased toimetused sõltuvad üha enam elektroonilisest kommunikatsioonist. Eesti küberjulgeoleku tagamisega on seotud mitmed ministeeriumid ja valitsusasutused.

Küberkuritegevus on üks küberjulgeoleku valdkondadest ning selle ennetamise ja tõkestamisega tegeleb siseministeeriumi haldusalas olev politsei- ja piirivalveamet. Riikliku küberjulgeolekupoliitikat juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning riigi infosüsteemi arendamist ja turvaintsidentide lahendamist korraldab riigi infosüsteemi amet.

 

Viimati uuendatud: 28. september 2016