Sa oled siin

Päästetööd

Eestis on 72 päästekomandot, kes teevad igapäevaselt päästetöid inimeste elu, vara ja keskkonna kaitseks.

Päästeasutuste tegevus jaguneb viide põhivaldkonda: päästetööd, tuleohutusjärelevalve, demineerimine, ennetustöö ja kriisireguleerimine.

Pideva tehnika ja tingimuste uuendamise ja parema väljaõppe eesmärk on, et päästjad jõuaksid abivajajani võimalikult kiiresti.

Väga suur roll turvalisuse tagamisel on ka inimestel endil, kes saavad iga päev palju ära teha selleks, et õnnetusi ennetada.

 

Selleks, et päästa elusid ja ohjeldada õnnetuste tagajärgi, on päästekomandod pidevas valmisolekus, et jõuda tule-, liiklus- või veeõnnetuse korral kiiresti sündmuskohale.

Päästetööde korral jõuab esmane info Häirekeskusesse, kes võtab vastu hädaabinumbrile 112 saabuvad kõned. Häirekeskuselt saadud juhiste põhjal juhib päästekomandode töid Päästeamet koostöös piirkondlike päästekeskustega.

Päästjad on seal, kus neid on enim tarvis

Eestis on täna 72 päästekomandot, millest 66 on elupäästevõimekusega. Meie eesmärk on, et päästjad jõuaksid abivajajani võimalikult kiiresti. Täna jõuab elupäästevõimekusega päästemeeskond abivajajani keskmiselt 9 minuti ja 53 sekundiga. Eesti päästjad saavad parimad kutseoskused Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja päästekoolist. Täna on Päästeametis tööl ligi 1800 päästjat ja demineerijat, kellest 320 on igapäevaselt väljasõiduvalmis. 1-minutilise väljasõiduaja ja kuni 15-minutilise kohale jõudmise ajaga jõuame täna 95% Eesti inimesteni.

Väga oluline on ka vabatahtlike päästjate panus. Eestis on 115 vabatahtlikku päästekomandot ja 4 vabatahtlikku reservpäästerühma. Lepingulisi vabatahtlikke on kokku pea 2000, kellest 220 on igapäevaselt väljasõiduvalmis. Kutselistest ja vabatahtlikest päästekomandodest moodustub tervet Eestit kattev võrgustik, mis katab nii tiheasustusega kui ka abile kaugemaid piirkondi.

Investeerime hoonetesse ja tehnikasse

Ehitame igal aastal uusi siseturvalisuse hooneid, mis aitavad tõsta elupäästevõimekuse kvaliteeti ja tuua abi inimestele veelgi lähemale. 2014. aastal avasime uued päästekomandod Tallinnas Lasnamäel ja Tartus Annelinnas, 2015. aastal komandohooned Vormsil ning politsei ja pääste ühishoone Häädemeestel ja Võrus. 2017. aasta lõpuks rekonstrueeritakse endine RMK kontor Vändra pääsekomando vajadustele vastavaks. Vastseliina uus päästekomando valmib 2018. aasta alguses. Käimas on 2019. aastal valmiva Pärnu politsei, pääste ja häirekeskuse ühishoone ning 2020. aastal valmiva Sillamäe pääste ja politsei ühishoone projekteerimine.

Päästjatel on palju abi ka kaasaegsetest ja töökorras sõidukitest ja seadmetest. 2015. aastal soetati kuus uut redelautot, mis aitavad inimesi päästa kõrgematest hoonetest. Hiljuti viis Päästeamet läbi ajaloo suurima hanke, millega saavad päästjad endale 83 uut masinat. Seal hulgas on nii põhi- ja paakautod kui ka muu eriotstarbeline päästetehnika.

Kas Sinu kodu on tuleohutu?

Selleks ajaks, kui päästjad kohale jõuavad, on õnnetus juba juhtunud ja kahju enamasti juba sündinud. Ka Sina saad palju ära teha selleks, et Sinu kodu oleks tuleohutu. Selleks pea meeles:

  • Lahtine tuli, näiteks põlev küünal, vajab järelevalvet ja kontrollitud ümbrust.
  • Hoia küttekolded korras ja ole kütmisel hoolikas.
  • Mitme elektriseadme korraga sisselülitamisel veendu, et elektrijuhistikku üle ei koorma.
  • Katkiseid elektriseadmeid tuleks lasta parandada oskustega spetsialistil.
  • Sigarette on targem suitsetada väljaspool eluruume.
  • Selleks, et suitsuandur vajadusel elu päästaks, vajuta testnuppu vähemalt kord kuus.
     

Testi oma kodu tuleohutust!

 

Viimati uuendatud: 16. mai 2017