Sa oled siin

Päästetööd

Eestis on 72 päästekomandot, kes teevad igapäevaselt päästetöid inimeste elu, vara ja keskkonna kaitseks.

Päästeasutuste tegevus jaguneb viide põhivaldkonda: päästetööd, tuleohutusjärelevalve, demineerimine, ennetustöö ja kriisireguleerimine.

Pideva tehnika ja tingimuste uuendamise ja parema väljaõppe eesmärk on, et päästjad jõuaksid abivajajani võimalikult kiiresti.

Väga suur roll turvalisuse tagamisel on ka inimestel endil, kes saavad iga päev palju ära teha selleks, et õnnetusi ennetada.

 

Selleks, et päästa elusid ja ohjeldada õnnetuste tagajärgi, on päästekomandod pidevas valmisolekus, et jõuda tule-, liiklus- või veeõnnetuse korral kiiresti sündmuskohale.

Päästetööde korral jõuab esmane info Häirekeskusesse, kes võtab vastu hädaabinumbrile 112 saabuvad kõned. Häirekeskuselt saadud juhiste põhjal juhib päästekomandode töid Päästeamet koostöös piirkondlike päästekeskustega.

Päästjad on seal, kus neid on enim tarvis

Eestis on täna 72 päästekomandot, millest 66 on elupäästevõimekusega. Meie eesmärk on, et päästjad jõuaksid abivajajani võimalikult kiiresti – täna jõuab elupäästevõimekusega päästemeeskond abivajajani keskmiselt 9 minuti ja 53 sekundiga. Parimad kutseoskused saavad Eesti päästjad Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja päästekoolis.

Väga oluline on ka vabatahtlike päästjate panus – Eestis on 115 vabatahtlikku päästekomandot ja 4 vabatahtlikku reservpäästerühma. Kutselistest ja vabatahtlikest päästekomandodest moodustub Eestit kattev võrgustik, mis katab üheskoos nii tiheasustusega kui ka abile kaugemaid piirkondi.

Investeerime tehnikasse ja hoonetesse

Ehitame igal aastal uusi siseturvalisuse hooneid, mis võimaldavad tõsta elupäästevõimekuse kvaliteeti ja tuua abi inimestele veelgi lähemale. 2014. aastal avasime uued päästekomandod Tallinnas Lasnamäel ja Tartus Annelinnas, 2015. aastal komandohooned Vormsil ning politsei ja pääste ühishoone Häädemeestel ja Võrus. Käimas on politsei, pääste ja häirekeskuse ühishoone ehitamine Pärnus.

Päästjatel on palju abi ka kaasaegsetest ja töökorras sõidukitest ja seadmetest. 2015. aastal soetati 6 uut redelautot, mis aitavad inimesi päästa kõrgematest hoonetest. Lähiaastatel ootab ees ka ajaloo suurim hange, millega saavad päästjad endale 72 uut põhi- ja paakautot ning muud eriotstarbelist päästetehnikat. Samuti soetatakse päästekomandodesse uusi päästetöö paate, et suurendada riiklikku merepäästevõimekust.

Kasutusele võetud GIS-112 süsteem võimaldab automaatselt tuvastada abivajaja asukoha ja nii abil kiiremini kohale jõuda.

Kas Sinu kodu on tuleohutu?

Selleks ajaks, kui päästjad kohale jõuavad, on õnnetus juba juhtunud ja kahju enamasti juba sündinud. Ka Sina saad palju ära teha selleks, et Sinu kodu oleks tuleohutu. Selleks pea meeles:

  • Lahtine tuli, näiteks põlev küünal, vajab järelevalvet ja kontrollitud ümbrust.
  • Hoia küttekolded korras ja ole kütmisel hoolikas.
  • Mitme elektriseadme korraga sisselülitamisel veendu, et elektrijuhistikku üle ei koorma.
  • Katkiseid elektriseadmeid tuleks lasta parandada oskustega spetsialistil.
  • Sigarette on targem suitsetada väljaspool eluruume.
  • Selleks, et suitsuandur vajadusel elu päästaks, vajuta testnuppu vähemalt kord kuus.
     

Testi oma kodu tuleohutust!

 

Viimati uuendatud: 26. jaanuar 2016