Kriisireguleerimine

Hädaolukordade ennetamine ja hädasolijate abistamine on riigi keskne kohustus, kuid riik ei ole seejuures midagi kauget või abstraktset.

Kriisireguleerimine hõlmab hädaolukorra seaduse tähenduses hädaolukorra ennetamist, selleks valmistumist ja selle lahendamist. Hädaolukorra seadus, mis on Eesti kriisireguleerimissüsteemi üheks alustalaks, annab süsteemi ülesehitusele ja korraldusele õiguslikud raamid. Kriisireguleerimine lähtub Eestis neljast põhimõttest:

  1. detsentraliseeritus, mille kohaselt vastutab iga ministeerium oma valitsemisala kriisireguleerimisalaste tegevuste elluviimise eest;
  2. ametkondadeülene koostöö, mis on vajalik hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel;
  3. ülesannete jäävuse põhimõte, mis tähendab, et kõik asutused ja inimesed täidavad oma ülesandeid ka kriisiolukordades;
  4. subsidiaarsus ehk lähimuse põhimõte, mille kohaselt viiakse kriisireguleerimisalased tegevused ellu madalaimal võimalikul tasemel.
Õppus CREMEX 2011
 

Kehtivad õigusaktid

Elanikkonnakaitse teistes riikides

Juhendmaterjalid

Hädaolukord ja eriolukord


Hädaolukorra all mõistetakse sündmust või sündmuste ahelat või elutähtsa teenuse katkestust, mis vastab alljärgnevatele tunnustele (koosmõjus):

  • ohustab paljude inimeste elu või tervist,
  • põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
  • lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus,
  • lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Kui  sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire ei vasta ülaltoodud hädaolukorra tunnustele, kuid on tõenäoline, et see võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks, siis nimetatakse seda hädaolukorra ohuks.

Valitsus võib hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada ka eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamiseks on vajalik rakendada täiendavaid meetmeid, näiteks:

  • kohustada inimesi tööle,
  • siseneda omaniku nõusolekuta ehitistesse ja territooriumile,
  • kehtestada viibimiskeeld ja piirata muul moel liikumisvabadust,
  • sundvõõrandada vallasasi (nt kasutada liiva, ehitusmaterjale, kütust jne),
  • võtta tehnikat (nt sõidukeid, rasketehnikat jne) sundkasutusse,
  • piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist.

Eriolukorra puhul määrab valitsus ühe valdkonna eest vastutava ministri olukorra lahendamist juhtima.

Hädaolukorra riskide hindamine


Erinevate ohtude ja riskide hindamiseks koostatakse hädaolukorra riskianalüüse, mis võimaldavad süsteemselt hinnata, millised sündmused võivad edasi areneda hädaolukorraks ja millised mitte. Hindamise käigus analüüsitakse samuti valmisolekut ja võimeid, et kaardistada olulised puudused ning planeerida meetmeid nende kaotamiseks või vähendamiseks.

Hädaolukorra riskianalüüse koostatakse järgmistele sündmustele:

Iga hädaolukorrani viiva sündmuse kohta koostatakse riskiankeet. Riskiankeet on avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks koostatav riskianalüüsi osa. Juhtiv asutus avaldab riskiankeedi oma veebilehel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast riskianalüüsi kinnitamist ning tutvustab avalikkusele riskianalüüsi olulisemaid järeldusi

Hädaolukordade lahendamine ja plaanid

Hädaolukorra lahendamist juhib asutus, kes on määratud hädaolukorra seaduses või eraldi Vabariigi Valituse määrusega. Hädaolukordade lahendamiseks kehtivad ühtsed põhimõtted ja protseduurid, mida rakendavad kõik juhtivad ja lahendamisele kaasatavad asutused. Ühtsed põhimõtted on kehtestatud juhtimiskorraldusele, asutustevahelisele koostöö korraldusele ja teabevahetusele, avalikkuse teavitamisele ning ulatusliku evakuatsiooni korraldamisele.

Iga hädaolukorra kohta koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan, kus asutused lepivad kokku, kuidas nad koostöös hädaolukorda lahendavad. Plaani koostamine on vajalik, et asutustel oleks operatiivne ja toimiv lahendusplaan ühtseks tegutsemiseks. Plaanis täpsustatakse hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuuri, osalevate asutuste või isikute ülesandeid, teabevahetuse ja avalikkuse hädaolukorrast teavitamise korraldust, rahvusvahelise koostöö korraldust ning muid vajalikke küsimusi.

Uued hädaolukorra lahendamise plaanid valmivad hiljemalt 2019. aasta 1. juuliks. Kuni uute plaanide kehtestamiseni kehtivad vanad valitsuse korraldusega kehtestatud plaanid.

 

Elutähtsad teenused

Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist.

Elutähtsad teenused on loetletud hädaolukorra seaduses ning neid on 14: elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamine, teede sõidetavus tagamine, mobiil-, tavatelefon ja andmesideteenus, kanalisatsioon, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, makseteenus ja sularaharinglus.

Elutähtsa teenuse osutajate ülesanded on:

  • teenuse toimimise ja kiire taastamise võime tagamine igas olukorras;
  • toimepidevuse riskianalüüsi  ja plaani koostamine;
  • sõltuvuse vähendamine infosüsteemidest, teistest teenustest, tarnijatest ja muudest lepingupartneritest;
  • varude olemasolu tagamine enda teenuse osutamise jätkamiseks hädaolukorras;
  • õppuste korraldamine kord kahe aasta jooksul.
Elutähtsa teenuse osutajate tööd koordineerivad elutähtsat teenust korraldavad asutused (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium, Eesti Pank ja haldusreformi järgselt 28 KOVi). Korraldava asutuse ülesanded on:
  • kehtestada nõuded teenuse toimepidevusele;
  • teha teenuseosutajate üle järelevalvet;
  • kooskõlastada toimepidevuse riskianalüüsid ja plaanid;
  • juhtida teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamine;
  • õppuste korraldamine elutähtsa teenuse osutajatele kord kahe aasta jooksul;
1. juulil 2017 jõustunud uue hädaolukorra seaduse kohaselt tuleb teenuseosutajatel ja korraldavatel asutustel arvestada järgmiste tähtaegadega:
  • 1. juuli 2017 – korraldavatel asutustel tuli kehtestada määrusega enda vastutusvaldkonda jäävate elutähtsate teenuste kirjelduse ja toimepidevuse nõuded.
  • 1. juuli 2018 – teenuseosutajad peavad koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning esitama need kooskõlastamiseks korraldavale asutusele.
  • 1. juuli 2019 – korraldav asutus peab koostama elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani ning esitama kooskõlastamiseks siseministeeriumile (kohalikud omavalitsused päästemetile).

 
 

Hädaolukorra riskikommunikatsioon

Selleks, et tõsta Eesti elanike teadlikkust ja valmisolekut hädaolukordades toime tulemiseks, teevad asutused riskikommunikatsiooni. Riskikommunikatsiooniga teavitatakse inimesi hädaolukorda põhjustavatest ohtudest ja nende tagajärgedest ning jagatakse käitumisjuhiseid hädaolukorras hakkama saamiseks ja valmisoleku suurendamiseks.

Hädaolukorras võib abi kohale jõudmine võtta tavapärasest kauem aega, mistõttu on oluline, et inimesed saaksid abi saabumiseni hädaolukordades iseseisvalt hakkama.
Hädaolukorrad võivad toimuda ükskõik millises Eesti osas ning puudutada seega kõiki Eestis elavaid inimesi. Sellisteks hädaolukordadeks (näiteks äkkrünnak, ulatuslik küberintsident või ulatuslik elektrikatkestus) antakse käitumisjuhised kõigile elanikele neile arusaadavas keeles.

Lisaks üleriigilistele hädaolukordadele võivad hädaolukorrad aset leida ka ainult teatud piirkondades (nt üleujutus või suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes). Sellisel juhul antakse hädaolukordade käitumisjuhiseid ainult selles piirkonnas elavatele inimestele.

Valitsus määrab hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks asutused, kes hädaolukorra riskikommunikatsiooni tegema hakkavad. Lisaks korraldavad riskikommunikatsiooni ka elutähtsat teenust korraldavad asutused, sest elutähtsa teenuse (pikaajalise) katkestuse tagajärjed võivad mõjutada paljude inimeste igapäevaelu ja ka tervist. Elutähtsat teenust korraldavad asutused on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, otsiaalministeerium, Eesti Pank ja kohalike omavalitsuste üksused, kelle haldusalas elab rohkem kui 10 000 inimest.

 

Kriisireguleerimisõppused

Kriisireguleerimisõppusi korraldatakse selleks, et tagada valmisolek kriisideks ning kiireks ja tulemuslikuks hädaolukordade lahendamiseks.

Õppuste olulise väärtusena on lahendamise harjutamine ja valmisoleku kontrollimine. Lisaks on olulise väärtusena õppuse hindamisel avastatud kitsaskohad, mis lahendatakse õppuse järgselt seotud asutuste poolt.

Kriisireguleerimisõppusi korraldavad valitsuse määrusega kehtestatud riigiasutused ja elutähtsat teenust korraldavad asutused. Kriisireguleerimisõppusi korraldatakse üleriigilisel, regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Õppuste kohta saad täpsemalt lugeda kriisireguleerimisõppuste alalehel.

Kriisireguleerimisõppused peavad vastama järgmistele kriteeriumitele:

  • õppus korraldatakse hädaolukorra lahendamise võime kontrollimiseks või harjutamiseks;
  • õppuse käigus lahendatakse hädaolukorda või selle episoodi;
  • õppusel rakendatakse kriisireguleerimisõppuste tegevussuundi;
  • õppusele kaasatakse kõik hädaolukorra lahendamisega seotud asutused;
  • õppus on Vabariigi Valitsuse või regionaalse kriisikomisjoni kinnitatud õppuste kavas.

 

 

Viimati uuendatud: 13. mai 2018