Kriisireguleerimine

Kriisireguleerimine hõlmab hädaolukordade ennetamist, nendeks valmistumist, hädaolukordade lahendamist ja tagajärgede leevendamist ning elutähtsate teenuste toimepidavuse tagamist. Hädaolukorra all mõistetakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu, tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.

Kui hädaolukorra lahendamiseks on vajalik rakendada täiendavaid meetmeid või tavapärasest teistsugust juhtimiskorraldust, võib valitsus loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse ulatusliku leviku korral välja kuulutada eriolukorra. Eriolukorra puhul määrab valitsus ühe ministri olukorda juhtima, samuti määratakse eriolukorra tööde juht. Eriolukorra väljakuulutamisega antakse sündmuse lahendajatele suuremad õigused, näiteks õigus kohustada teisi inimesi tööle, siseneda ehitistesse ja keelata eriolukorra alal liikumine. Erinevalt hädaolukorrast peab eriolukorra alguse ja lõpu fikseerima valitsus.

 

Oluline on kriisireguleerimise valdkonda pidevalt arendada. Tõstmaks hädaolukordadega toimetuleku võimekust, korrastab Siseministeerium kriisireguleerimise valdkonna õiguskeskkonda.

Siseministeerium on koostanud ja arutamiseks esitanud hädaolukorra seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. Riigi valmisoleku tagamiseks vaadatakse üle ministeeriumite ning valitsemisalade asutuste rollid ning õigused ja sõnastatakse selgemaks põhimõtted, mille järgi toimub häda- ja eriolukordade lahendamine.

Ettepanek on täpsustada elutähtsate teenuste mõistet, et keskenduda eelkõige nendele teenustele, mille katkemine põhjustab ohu inimeste elule ja tervisele või riigi toimimisele.

Elanikkonnakaitse teistes riikides

Hädaolukordadeks valmistumine


Hädaolukordadeks valmistumiseks koostatakse erinevate ametkondade koostöös riskianalüüs, mis võimaldab süsteemselt hinnata, millised on elanikke peamiselt ohustavad hädaolukorrad, nende võimalikud tagajärjed ning milline on meie valmisolek võimalike olukordadega toimetulekuks.

Riskianalüüse koostatakse iga kahe aasta tagant, viimati koostati riskianalüüs 2013. aastal. Väga kõrge riskiastmega hinnati seitset hädaolukorda. Sellisteks hädaolukordadeks on näiteks ulatuslik ranniku-, mere- ja keskkonnareostus, epideemia ja massiline mürgistus. Viimane riskianalüüs sisaldab uuendusena riske vähendavate meetmete kava. See käsitleb ministeeriumide põhiselt tegevusi, mis on vajalikud, et hädaolukordi ennetada ja leevendada nende võimalikke tagajärgi.
 

Hädaolukordade lahendamine

Suurõnnetuste ja kriisiolukordadega toimetulemiseks koostatakse hädaolukordade lahendamise plaane, mis panevad paika hädaolukorra lahendamise korralduse. Plaaniga täpsustatakse hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuuri, osalevate asutuste või isikute ülesandeid, teabevahetuse ja avalikkuse hädaolukorrast teavitamise korraldust, rahvusvahelise koostöö korraldust ning muid vajalikke küsimusii.

Hädaolukorra lahendamise plaanid kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Plaanide koostamine on vajalik, et asjassepuutuvad asutused ja inimesed teaksid, kuidas hädaolukordade puhul käituda, et vältida või vähendada kahjusid inimeste tervisele ja varale. Selleks, et plaanid ei jääks ainult paberile, testitakse neid järjepidevalt õppustel.

Siseministeeriumi juhtimisel koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid:

 

Kriisireguleerimise valdkonna õiguslikud analüüsid


Siseministeerium tellis 2013. ja 2014. aastal advokaadibüroolt Sorainen kaks kriisireguleerimise valdkonna õiguslikku analüüsi, mille fookuses oli kriisireguleerimise valdkonna korraldus riigis ja hädaolukorra lahendamise juhtimisel rakendatavad põhimõtted. Samuti analüüsiti hädaolukorra ja eriolukorra erinevusi, olukordade eristamise vajalikkust ning häda- ja eriolukorra ühendamise positiivseid ja negatiivseid mõjusid.

 

Elutähtsad teenused

Elutähtsatena käsitletakse teenuseid, mille katkemine ohustab inimese elu või tervist, halvab riigi toimimist või vähendab ühiskonna turvatunnet. Sellise teenuse osutajal on kohustus katkestusi ära hoida või tagada vajadusel nende kiire likvideerimine. Teenuste toimimise kindlustamiseks on riigiasutustel ja ettevõtetel kindlad ülesanded, näiteks teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamine.

Eestis loetakse elutähtsaks 45 teenust, mille osutajaid on kokku 167. Osutajate seas on 131 aktsiaseltsi ja osaühingut, 19 sihtasutust, 16 riigiasutust ning üks munitsipaalasutus. 2009. aastast reguleerib teenuseid hädaolukorra seadus, mis loetleb nii elutähtsad teenused kui nende toimepidevuse korraldajad ehk vastutajad.

Kriisireguleerimisõppused

Kriisireguleerimisõppusi korraldatakse selleks, et tagada reaalne valmisolek ja võimekus hädaolukordasid lahendada. Õppustel harjutatakse ja kontrollitakse nende hädaolukordade lahendamist, mis kõige tõenäolisemalt võivad inimesi ohustada. Lisaks riigiasutustele peavad õppustel pingutama ka eraettevõtjad, kelle võimekusest sõltub kriisi-olukorras inimeste elu, tervis ja vara.
Senised õppused on kinnitanud, et meie võimekus hädaolukordadega toime tulla on heal tasemel. Üleriigiliselt paneme hädaolukordade lahendamise võimekuse proovile iga nelja aasta tagant toimuval üleriigilisel suurõppusel. Eelmine üleriigiline kriisireguleerimisõppus CONEX toimus 2015. aastal.
 
 
Toimunud õppuste kohta saab lähemalt lugeda õppuste lehel.

 

Viimati uuendatud: 30. jaanuar 2017