Kodakondsus

Siseministeerium kujundab ning viib rände ja kodakondsuse valdkonnas ellu Eestis ajutise viibimise ning Eestisse elama asumise poliitikat, kodakondsuspoliitikat, kohanemisvaldkonna poliitikat ja varjupaigapoliitikat.

Siseministeeriumi eesmärgid rände ja kodakondsuse valdkonnas:

  • Eesti riigi ja ühiskonna arengusse panustavate isikute sisserände soodustamine ning seda toetava sihipärase rände juhtimise õiguslike ja korralduslike lahenduste kujundamine;
  • era-, kolmanda ja avaliku sektori koostöös toimiva uussisserändajate kohanemist toetava tugisüsteemi kujundamine, et tagada sissejuhatavad tugiteenused, mis võimaldavad sisserändajaid paremini siduda Eesti ühiskonnaga ja luua eeldused nende edasiseks iseseisvaks tulemuslikuks toimimiseks;
  • rahvusvahelise kaitse saanud isikutele vastuvõtutingimuste loomine ja siin kohanemist toetavate teenuste tagamine lähtuvalt nende kultuurilistest, soolistest, usulistest, keelelistest jt eripäradest;
  • tasakaalustatud kodakondsuspoliitika, mis lähtub põhiseadusest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja tagab rahvusriigi säilimise ning avaliku korra ja riigi julgeoleku.

 

Kodakondsus

 

Eesti kodanikuks olemine tähendab õiguslikku suhet, mis toob nii kodanikule kui riigile kaasa õigusi ja kohustusi.

 

Eesti kodakondsuse omandamine, saamine, taastamine ja kaotamine:

  • Eesti kodakondsuse omandab sünniga laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik.
  • Eesti kodakondsus saadakse naturalisatsiooni korras ning taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena.
  • Eesti kodakondsus kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamisega, Eesti kodakondsuse äravõtmisega või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega.

Eesti kodaniku õigused ja kohustused

Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline õiguslik suhe, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui ka kohustusi. Koos Eesti kodakondsusega on igal Eesti kodanikul ühtlasi ka Euroopa Liidu kodakondsus.

Kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise tingimused on sätestatud kodakondsuse seaduses.

Eesti kodaniku õigused:

  • hääletada Riigikogu valimistel  ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks;

  • kuuluda erakondadesse;

  • kandideerida Riigikogusse, kui ta on vähemalt 21-aastane;

  • kandideerida presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnijärgne kodanik.

Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada teda Eestisse asumast. Välismaal viibides on kodanikul õigus Eesti riigi diplomaatilisele kaitsele.

Lisaks on Eesti kodanikel kõik Euroopa Liidu kodaniku õigused, sealhulgas viisavaba reisimine Euroopa Liidus ja paljudes teistes riikides, õigus töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus, soodsamad õppimisvõimalused Euroopa Liidus jne.

Eesti kodaniku kohustused:

  • olema ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsma Eesti iseseisvust (lojaalsuskohustus);

  • meessoost Eesti kodanik on kaitseväekohuslane 16. kuni 60. eluaastani (riigikaitsekohustus);

  • järgima Eesti põhiseaduslikku korda (Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda).

Kodakondsuse määratlemise ning dokumentide väljastamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet.

Eesti riikluse kindlustamiseks ja elanikkonna sidususe tagamiseks on oluline jätkata tegevusi, mis soodustaks määratlemata kodakondsusega isikute aktiivsust ja valiku kaalutletust kodakondsuse taotlemisel. Rakendanud on mitmeid meetmeid, et tõsta määratlemata kodakondsusega isikute huvi Eesti kodakondsuse taotlemise vastu, sh teadlikkuse tõstmine Eesti kodakondsuse saamise tingimustest ja kodakondsuse vajalikkusest. Samuti on antakse alates 2016. aastast Eesti kodakondsus Eestis sündinud lapsele tema sünni hetkest alates, kui tema vanemad ei ole ühegi riigi kodanikud ja on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aaastat.

  • Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis 2019. aastal kokku üle 72 400 määratlemata kodakondsusega inimese.
  • 2017. aastal anti Eesti kodakondsus 873 inimesele, kellest 590 inimest olid määratlemata kodakondsusega, 218 Venemaa kodakondsusega ja 30 Ukraina kodakondsusega. Alates taasiseseisvumisest on Eesti kodakondsus antud ja taastatud kokku enam kui 160 000 inimesele.

 

Viimati uuendatud: 11. september 2020