Sa oled siin

Kodakondsus ja ränne

Siseministeerium kujundab ning viib rände ja kodakondsuse valdkonnas ellu Eestis ajutise viibimise ning Eestisse elama asumise poliitikat, kodakondsuspoliitikat, kohanemisvaldkonna poliitikat ja varjupaigapoliitikat.

Siseministeeriumi eesmärgid rände ja kodakondsuse valdkonnas:

  • Eesti riigi ja ühiskonna arengusse panustavate isikute sisserände soodustamine ning seda toetava sihipärase rände juhtimise õiguslike ja korralduslike lahenduste kujundamine;
  • era-, kolmanda ja avaliku sektori koostöös toimiva uussisserändajate kohanemist toetava tugisüsteemi kujundamine, et tagada sissejuhatavad tugiteenused, mis võimaldavad sisserändajaid paremini siduda Eesti ühiskonnaga ja luua eeldused nende edasiseks iseseisvaks tulemuslikuks toimimiseks;
  • rahvusvahelise kaitse saanud isikutele vastuvõtutingimuste loomine ja siin kohanemist toetavate teenuste tagamine lähtuvalt nende kultuurilistest, soolistest, usulistest, keelelistest jt eripäradest;
  • tasakaalustatud kodakondsuspoliitika, mis lähtub põhiseadusest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja tagab rahvusriigi säilimise ning avaliku korra ja riigi julgeoleku.

 

Kodakondsus

 

Eesti kodanikuks olemine tähendab õiguslikku suhet, mis toob nii kodanikule kui riigile kaasa õigusi ja kohustusi.

 

Eesti kodakondsuse omandamine, saamine, taastamine ja kaotamine:

  • Eesti kodakondsuse omandab sünniga laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik.
  • Eesti kodakondsus saadakse naturalisatsiooni korras ning taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena.
  • Eesti kodakondsus kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamisega, Eesti kodakondsuse äravõtmisega või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega.

Eesti kodaniku õigused ja kohustused

Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline õiguslik suhe, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui ka kohustusi. Koos Eesti kodakondsusega on igal Eesti kodanikul ühtlasi ka Euroopa Liidu kodakondsus.

Kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise tingimused on sätestatud kodakondsuse seaduses.

Eesti kodaniku õigused:

  • hääletada Riigikogu valimistel  ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks;

  • kuuluda erakondadesse;

  • kandideerida Riigikogusse, kui ta on vähemalt 21-aastane;

  • kandideerida presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnijärgne kodanik.

Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada teda Eestisse asumast. Välismaal viibides on kodanikul õigus Eesti riigi diplomaatilisele kaitsele.

Lisaks on Eesti kodanikel kõik Euroopa Liidu kodaniku õigused, sealhulgas viisavaba reisimine Euroopa Liidus ja paljudes teistes riikides, õigus töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus, soodsamad õppimisvõimalused Euroopa Liidus jne.

Eesti kodaniku kohustused:

  • olema ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsma Eesti iseseisvust (lojaalsuskohustus);

  • meessoost Eesti kodanik on kaitseväekohuslane 16. kuni 60. eluaastani (riigikaitsekohustus);

  • järgima Eesti põhiseaduslikku korda (Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda).

Kodakondsuse määratlemise ning dokumentide väljastamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet.

Eesti riikluse kindlustamiseks ja elanikkonna sidususe tagamiseks on oluline jätkata tegevusi, mis soodustaks määratlemata kodakondsusega isikute aktiivsust ja valiku kaalutletust kodakondsuse taotlemisel. Rakendanud on mitmeid meetmeid, et tõsta määratlemata kodakondsusega isikute huvi Eesti kodakondsuse taotlemise vastu, sh teadlikkuse tõstmine Eesti kodakondsuse saamise tingimustest ja kodakondsuse vajalikkusest.

  • 1. jaanuari 2017 a. seisuga elas Eestis 79 438 määratlemata kodakondsusega isikut võrreldes 82 561 isikuga aasta varasemalt.
  • 2016. aastal omandas naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1746 isikut, kellest 1450 isikut olid määratlemata kodakondsusega. 
 

Seaduslik ränne

 

Euroopa Liidu liikmesriigina jagab Eesti euroopalikke väärtusi, austab inimõigusi ja kohaldab Euroopa Liidu ühtset sisserändepoliitikat.

 

Sisserändepoliitika kujundamine

Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid reguleerib välismaalaste seadusEesti sisserändepoliitika lähtekohaks on läbi aegade olnud soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kelle siia asumine on kooskõlas avalike huvidega ning ära hoida nende välismaalaste Eestisse saabumine, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigused Eestis elamiseks ja töötamiseks on sätestatud Euroopa Liidu kodaniku seaduses

Elamislubade menetlemise ning dokumentide väljastamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet.

Rohkem infot elamislubade ja elamisõiguse kohta leiad Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt.

Faktid:

  • 1. jaanuari 2017 a. seisuga omas kehtivat elamisluba 190 585 isikut, milledest 165 934 moodustasid pikajalise elaniku elamisload ning 24 651 tähtajalist elamisluba.
  • 2016. aastal tegi Politsei- ja Piirivalveamet otsuse anda kolmandate riikide kodanikele 1513 tähtajalist elamisluba pererände alusel, 1808 töötamiseks ning 1297 õppimiseks.
 

Lisaks riiki ajutiselt saabumise või alaliselt elama asumise korralduslikele küsimustele hõlmab toimiv rändepoliitika välismaalaste saabumisjärgset kohanemist ja kaasahaaramist kohalikku ellu.

Selleks, et aidata Eestisse saabuvatel välismaalastel võimalikult kiirelt ning mugavalt omandada Eestis edukaks hakkamasaamiseks vajalikud teadmised, oskused ja esmane eesti keele oskus, pakub Eesti riik uussisserändajatele võimalust osaleda kohanemisprogrammis. 

Samuti toetab ja võimestab Siseministeerium uussisserändajatega igapäevaselt kokkupuutuvaid avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioone läbi tugivõrgustiku kujundamise ning arendamist vajavate avalike teenuste parendamise.

Siseministeeriumi laiem eesmärk kohanemise valdkonnas on kujundada uussisserändajatele terviklik, paindlik ja ajakohane kohanemisele kaasaaitavate tugiteenuste süsteem.

Uussisserändajaks loetakse legaalselt Eestisse sisserännanud välismaalast, kes on riigis viibinud vähem kui 5 aastat.

 

Rahvusvaheline kaitse

 

Rahvusvahelise kaitse saamine on üks inimese põhiõigustest. Eesti on võtnud endale rahvusvahelise kohustuse kaitsta neid välismaalasi, kellel pole võimalik oma kodumaal turvaliselt elada. Samuti osaleb Eesti Euroopa Liidu ühise rände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamises ja rakendamises.

Rahvusvahelise kaitse poliitikat töötab Eestis välja Siseministeerium ning varjupaigataotlusi menetleb Politsei- ja Piirivalveamet. Varjupaigataotlejate vastuvõtmise ja rahvusvahelise kaitse saanute kohalikesse omavalitsustesse elama asumise korraldamise eest vastutab Sotsiaalministeerium.

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, välismaalase õiguslikku seisundit ja Eestis viibimise aluseid reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, lähtudes välislepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest.

Faktid:

  • 2015. aastal esitati Eestile 226 rahvusvahelise kaitse taotlust võrreldes 147 taotlusega 2014. aastal.
  • Alates 1997. aastast on Eestilt rahvusvahelist kaitset palunud 821 välismaalast ning rahvusvahelise kaitse saanud 172 välismaalast (seisuga 31.12.2015).

 

 

Viimati uuendatud: 23. veebruar 2017