Ennetuskampaaniad ja programmid

Tänapäeva ennetustöö keskendub positiivse käitumise edendamisele ja ühiskondliku vastutuse süvendamisele. See eeldab süsteemset koostööd teiste valdkondadega.

Paljud eeldused turvalisuse kasvuks paiknevad haridus-, sotsiaal- ja noorsootöö-, rahvatervise- jt süsteemides. Mõistagi on tähtis roll ka politsei- ja piirivalveametil ning päästeametil.

 

Õpetajaraamat tervise ja ohutuse teemadel
 

Siseministeerium seisab ka selle eest, et lapsed ja noored näeksid enda rolli turvalise riigi loomisel. Pakume selleks koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooliga loodud interaktiivset vahendit õpetajatele, mis aitab tervise ja ohutusega seonduvaid teemasid praktiliselt edasi anda.

Õpetajaraamatust leiab taustainfot ja õpiülesandeid õpilaste ennast ja teisi mitteohustava või kahjustava käitumise mõjutamiseks. Valitud teemasid, alates tervislikust toitumisest kuni hädaabikõne tegemiseni mistahes õnnetuse korral, on võimalik käsitleda erinevatel aine- ja klassiõpetajatel oma tundides.

Praegu on võimalik tutvuda esialgse versiooniga õpetajaraamatust 7.-9. klassi noortele, mis on koostatud erinevate asutuste spetsialiste kaasates.

Tartu Ülikool töötab välja 2017. a septembriks õpetajaraamatu kõigile alus- ja üldhariduskooli astmetele.

Tegemist on Siseturvalisuse arengukava 2015─2020 tegevusega, mis toetab riikliku õppekava läbiva teema „Tervis ja ohutus" rakendamise ajakohastamist. Tegevust rahastavad Siseministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium.

 

 

Lastevanemate kasvatusoskusi edendav programm Tark Vanem

Siseministeerium algatas 2013. aastal programmi „Tark Vanem“, millega  püstitati avalikkuses teema lapsevanemate osatähtsusest sõltuvusainete tarvitamisele piiride seadmisel. Programmi eesmärk on tõsta vanemate teadlikkust nende rollist alkoholi ja teiste sõltuvusainete tarvitamise ennetamisel ning edendada asjakohaseid vanemlikke oskuseid. Selleks viiakse järjepidevalt läbi teavituskampaaniaid ja muid tegevusi.

Uuringu alusel alustavad Eesti lapsed meelemürkide tarvitamisega väga vara – näiteks on iga kolmas 11-aastane joonud ära pudeli õlut või siidrit, iga kolmas 13-aastane olnud purjus ja iga kolmas 15-aastane proovinud mõnda narkootikumi. Mida varem meelemürkide kasutamisega alustatakse, seda kahjustavam on ainete mõju kesknärvisüsteemile ja aju arengule ning seda suurem on tõenäosus sattuda neist ainetest sõltuvusse.

Sõltuvuskäitumise ärahoidmine või vähemalt esmaproovimise edasi lükkamine on võimalik, kui lapsevanemad oma lapsega juba varases eas avatult ja teadlikult sõltuvusainetest räägivad, selgitavad oma nõudmisi ning sõlmivad kokkulepped lapsega seoses alkoholi ja teiste sõltuvusainete tarvitamisega.

Esmase teavituskampaania „Lapsevanem, ära maga maha õiget aega! Varakult suitsule ja alkoholile seatud piirid peavad paremini“ järeluuringu kohaselt avaldas see mõju valdavale enamusele sihtrühmaks olnud 6−14-aastaste laste vanemate arusaamadele ja teemapüstitust peeti vajalikuks. Ka käesoleval aastal keskendub 5−11-aastaste lastevanematele suunatud kampaania „Olen tark vanem“ alkoholi ja teiste sõltuvusainete tarvitamisele. Teavituskampaaniaga kutsutakse vanemaid oma kasvatusmeetodeid analüüsima, mõistma võimalikke ohukohti ja muutma vajadusel oma käitumist. Selleks saab õppida erinevate situatsioonide kaudu õigeid kasvatusmeetodeid, küsida ekspertide nõuandeid ja leida lisalugemist veebilehel www.tarkvanem.ee. Samuti on avatud fännileht Facebookis.

Siseministeeriumi rahastusel viiakse programmi „Tark Vanem“ ellu aastatel 2014−2017 ning üheks kampaaniaperioodi aastaks on ette nähtud 125 000 eurot. Teavitusprogrammi elluviimist toetavad sotsiaalministeerium, tervise arengu instituut, Terve Eesti Sihtasutus ning perekeskus Sina ja Mina.

Sõltuvuste ärahoidmine või vähemalt edasi lükkamine on võimalik, kui lapsevanemad oma lapsega juba varases eas avatult ja teadlikult sõltuvusainetest räägivad.

 

Spordil põhinev programm SPIN

Siseministeeriumi eestvedamisel ja partnerlusel alustas Heateo Sihtasutus 2013. aasta sügisel tööd, et tuua Eestisse kogukondlik ennetusprogramm Ühendkuningriigi näitel. Enam kui aastase töö tulemusel on Põhja-Tallinna ja Lasnamäe noortel vanuses 10–18 võimalik osaleda sporditegevustes läbi SPIN-programmi.

SPIN on spordil põhinev programm noortele, mis loob noortele täiendavad võimalused sisustada oma vaba aega, osaleda sporditegevuses ning omandada eluks vajalikke oskusi. SPIN-programmi eesmärgiks on aidata kaasa turvalisemate, tugevamate ja sidusamate kogukondade loomisele, pakkudes noortele võimalusi oma aja sisukaks kasutamiseks ning endas leiduva arengupotentsiaali täielikuks avamiseks. Peamise vahendina eesmärkide saavutamiseks kasutab SPIN jalgpalli kui enim sotsiaalseid ja kultuurilisi barjääre ületavat ning Eestis harrastatuimat spordiala.
SPIN-programmi viiakse kuni 2020 aastani läbi Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 vahenditest (kokku ligikaudu 1,3 miljonit eurot), millega on jõuab programm indikatiivselt 1000 nooreni.

SPIN programmi koduleht: www.spinprogramm.ee

 

Käitumisoskuste mäng ehk VEPA mäng
 

Siseministeeriumi toetusel ja tervise arengu instituudi juhtimisel viiakse ellu käitumisoskuste mäng "Veel paremaks" ehk VEPA mäng. 2014/2015 õppeaastal katsetati seda 21 Eesti kooli esimestes klassides. Kuna pilootaasta oli edukas, plaanib siseministeerium rahastada VEPA mängu järgnevatel aastatel täiendava ligi ühe miljoni euroga. Seda tehakse Euroopa Liidu vahendite toel.

Mängu eesmärk on luua klassis positiivne ja õppimisele suunatud õhkkond ning tunnustada õpilaste positiivset käitumist. See edendab sotsiaalset käitumist ja vähendab korrarikkumisi klassis. Mängu metoodika on lihtne: lastele tehakse selgeks, milline on hea käitumine ja neid tunnustatakse selle eest. Ühtlasi moodustatakse meeskonnad, kus korda rikkuvad ja mitterikkuvad lapsed peavad tulemuste saavutamiseks omavahel koostööd tegema. Mängu viiakse läbi esimeste klasside laste seas, et ühtlustada koolivalmiduse taset, aidata õpilastel kooliga kohaneda ja õpetada neid reegleid järgima.

VEPA mäng on kasutusel näiteks sellistes riikides nagu Inglismaa, Holland, Belgia, Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Brasiilia. Pikaajalised uuringud on näidanud, et käitumisoskuste mängu kasutamine aitab tõsta õppeedukust, vähendada koolist välja langemist, kuritegelikku käitumist, vaimse tervise probleeme, uimastite kuritarvitamist ja teisi riskikäitumisi.

Siseministeeriumil on kavas koos tervise arengu instituudiga ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahendite toel kuue järgneva aasta jooksul laieneda nii eesti- kui venekeelse VEPA mänguga 200 klassi. Eesmärgiks on, et 2021. aastaks oleks ennetusprogrammi läbinud vähemalt 4000 õpilast. VEPA mänguga on oodatud liituma kõik koolid.

VEPA mängu viiakse kuni 2021. aastani läbi Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 vahenditest. Selleks kasutatakse ligi 1 miljon eurot, mis tuleb riskikäitumise ennetamise, riskis olevate perede toetamise ning turvalise elukeskkonna arendamise meetmest.

Täpsemat infot VEPA mängu kohta leiab terviseinfo lehelt: www.terviseinfo.ee/vepa.

 

Kiusamisevaba kool ehk KiVA-programm
 

Alates 2013. aastast on Siseministeerium toetanud Kiusamisevaba kooli ehk KiVa-programmi rakendamist Eestis. SA Kiusamise Vastu eduka töö tulemusel rakendatakse programmi nüüdseks 32 üldhariduskoolis.

KiVa programm on suunatud otseselt koolikiusamise kui olulise lapse psühhosotsiaalset arengut häiriva ning koolist väljalangevust soodustava riskiteguri vähendamisele. Vähendades teiste kiusamist ja kiusamise all kannatamist on võimalik ennetada arvestataval hulgal noortel psüühikahäirete ja antisotsiaalse käitumismustri kujunemist. KiVa eesmärk on seeläbi positiivse, väärtuspõhise ja vägivallavaba koolikeskkonna kujundamine Eesti koolides läbi koolikiusamise ennetamise ja vähendamise.

KiVa programmi toetuseks on Siseministeerium eraldanud riigieelarvelisi vahendeid kokku ligikaudu 68 tuhat eurot.

http://www.kivaprogram.net/estonia

 

Noortele suunatud vägivalla ennetusprogramm
 

Siseministeeriumi toetusel ja Eesti seksuaaltervise liidu juhtimisel katsetatakse 2015.–2016. aastal uut noortele suunatud vägivallaennetuse programmi, mille eesmärgiks on vähendada paarisuhtevägivalda.

Uuringud näitavad, et paljud noored puutuvad kokku erinevat tüüpi vägivallaga. Samal ajal ei räägita neile sellest probleemist piisavalt, levinud on soostereotüübid ja vildakad hoiakud paarisuhete osas.

Mitmetes riikides pakutakse koolinoortele suunatud programme, mis on oma mõju lähisuhtevägivalla ennetamisel tõestanud. Noored on ennetuse seisukohalt parim sihtgrupp, sest nende suunamine läbi teadlikkuse tõstmise ja oskuste omandamise on tõhus just selles eluetapis, kus hakatakse looma paaris- ja peresuhteid. Selleks, et uus põlvkond kasvaks vägivallavabamaks, on vaja süsteemset ja koolisüsteemi integreeritud ennetustegevust nii poistele kui tüdrukutele.

Siseministeerium kuulutas 2015. aasta sügisel välja konkursi, et leida partner uue teaduspõhise ennetusprogrammi katsetamiseks. Konkursi võitnud Eesti seksuaaltervise liidu projekt katsetab Eestis programmi "Expect Respect Teen Abuse Toolkit". Programm on suunatud 13–18-aastastele noortele ning sellega tõstetakse nende teadlikkust erinevatest hoiakutest ja uskumustest meeste ja naiste suhtes. See õpetab noori konflikte lahendama, vägivalda märkama ning abi otsima. Programm sisaldab nii eesti kui venekeelseid juhend- ja koolitusmaterjale, mida saavad õpetajad kasutada koolitundides. Ühtlasi pakutakse õpetajatele koolitusi ja juhendamist ning hinnatakse programmi tulemusi.
 
2015. aastal eraldab siseministeerium vägivalla ennetusprogrammile 45 000 eurot. Kui programm  osutub edukaks, hakataks seda kasutama koolides üle kogu Eesti.
 

Kasvatades vägivallavaba põlvkonda
 

Naistevastase vägivalla ennetamiseks viiakse aastatel 2013–2015 ellu projekt Progress. Projekti jooksul korraldatakse koolitusi poistele ja tüdrukutele ning interaktiivseid seminare maakondades. Ühtlasi viiakse läbi meediakampaania „Ava Silmad“ ja korraldatakse rahvusvaheline konverents „Kasvatades vägivallavaba põlvkonda“. Projekti eesmärk on suurendada noorte teadlikkust naistevastase vägivalla esinemisest Eestis, et nad ei satuks vägivallamustrisse ega võtaks omaks ei ohvri ega vägivallatseja rolli.

Projekti rahastab Euroopa Komisjon fondist PROGRESS ning seda viivad ellu justiitsministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ning politsei- ja piirivalveamet, Eesti avatud noortekeskuste ühendus ja Eesti naisteühenduste ümarlaud.

Rohkem infot projekti Progress kohta leiab justiitsministeeriumi veebist.
 

 

Turvalise planeerimise meetodite arendamine
 

Projekti eesmärk oli arendada turvalise planeerimise meetodeid ja tõsta spetsialistide oskusi selles valdkonnas.

Projekti tulemusel valmis turvalise planeerimise juhend (9.49 MB, PDF), kust leiab soovitusi nii uusarenduste kui ka selle kohta, kuidas olemasolevaid maju ja piirkondi turvalisemaks muuta. Juhend on mõeldud politseinikele ja teistele ametkondadele, et aidata neil kujundada turvalisemat elukeskkonda.

Lisaks töötati välja Eesti turvalise hoone kontseptsioon. Selles on muuhulgas kirjeldatud turvalise hoone märgise väljastamise kord, kujundus ja juhiseid taotlejale.

Projekt kestis 1. detsembrist 2013 kuni 30. novembrini 2015. Osalesid partnerid Eestis, Lätist, Leedust ja Soomest. Projekti juhtis politsei- ja piirivalveamet, lisaks olid Eestis kaasatud siseministeerium, justiitsministeerium, sisekaitseakadeemia, MTÜ Eesti Naabrivalve, Eesti linnade liit ja Harju maavalitsus.


Projekti "Süütegude ennetusmeetodite arendamine ning uute kasutuselevõtt läbi turvalise elukeskkonna, sh teede ja tänavate kujundamise ja planeerimise" (HOME/2012/ISEC/AG/4000004321) kaasrahastati Euroopa Liidu kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmist.

 

Viimati uuendatud: 15. märts 2017