Ennetustegevus

Ohtude, süütegude, õnnetussurmade ja vigastuste võimalikult varajane ennetamine ja vähendamine on võtmetähtsusega turvalisema kogukonna loomisel.

Ennetuse eesmärk on säästa elusid ja vähendada raskeid tervisekahjusid. Pikemas perspektiivis saab ennetuse abil vähendada rikkumiste arvu ja seega ka politsei töökoormust. On selge, et mida kõrgem on elanike haritus, sealhulgas ohutusalane teadlikkus ja ligimest austavad käitumishoiakud, seda turvalisem on ühiskond. Iga ennetusse läbimõeldult suunatud euro on ühiskonnale kümnekordselt odavam, kui tegelemine õnnetuste tagajärgedega.

 

Süüteoennetus

Korrakaitsevaldkonnas keskendub Siseministeerium peamiselt uimastitarbimise, lähisuhtevägivalla ja liiklusrikkumiste ennetamisele. Vastavaid ennetustegevusi viib enamasti ellu Politsei- ja Piirivalveamet, sh toetades partnereid avalikus sektoris.  Samuti on tegevustesse kaasatud mitmeid kodanikeühendusi.

Siseministeerium on pööranud viimastel aastatel süütegude ennetamisele üha rohkem tähelepanu ning on sellesse ka märkimisväärselt investeerinud.

Siseministeeriumi ülesanne on ennetusprogramme käivitada, koordineerida ja rahastada. Koostöös Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga pingutame selle nimel, et süüteoennetus toimiks kõigis valdkondades, mitte ainult üksikute tegevuste lõikes. Süütegude toimepanemiseni viivaid probleeme, nende seas sõltuvusprobleeme, ei ole kahjuks võimalik üleöö lahendada.

Seetõttu on Siseministeeriumi ennetusalane tegevus suunatud eelkõige sotsiaalsetele ennetusmeetmetele, et vähendada kuritegevust soodustavaid tingimusi ja ära hoida riskikäitumist. Kampaaniatest ja programmidest loe lähemalt siit.

Uimastitarvitamine

Uimastite tarvitamine on kujunenud Eesti jaoks tõsiseks ja kurnavaks probleemiks. Uimastite liig- ja kuritarvitamine on oluline tegur varajase haigestumise ja suremuse kõrgetes näitajates. Uimastite mõju all olevad inimesed põhjustavad endale ja teistele kahju tänaval ja mujal avalikus kohas, liikluses, koduses keskkonnas  ning suur osa uppumis- ja tulesurmadest on seotud alkoholi ja tubaka liigtarvitamisega. Uimastite laastava ja sõltuvust tekitava mõju vähendamiseks tuleb tegeleda nii legaalsete (alkohoolsed joogid, tubakatooted) kui ka illegaalsete (narkootikumid) ainete tarvitamise vähendamisega ühiskonnas. Uimastite pakkumise ning nõudluse vähendamine on seega Siseministeeriumi valitsemisala oluliseks prioriteediks.

Uimastite tarvitamine on negatiivne sotsiaalne nähtus, mis toob kaasa ebaproportsionaalselt suured ühiskondlikud ja isiklikud tagasilöögid. Uimastite pideva tarvitamisega kaasnevad sõltuvus, haridustee katkemine, passiivsus tööturul, koormus tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile, mis tekitavad ühiskonnale suurt kahju ning loovad omakorda uusi sotsiaalprobleeme. Siseturvalisuse valdkonnas on sõltuvusainete tarvitamisest soodustatud  kahjud nähtavad eeskätt läbi tagajärgede ehk erinevatele sündmustele reageerimise.

Alkoholi ja tubakatoodete tarbimise ning narkomaania ennetamine ja vähendamine ühiskonnas nõuab kõikehõlmavat lähenemist ja mitmete ühiskonna sektorite kaasamist. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimist vähendava keskkonna loomise põhimõtted kiitis Vabariigi Valitsus heaks 2014. aastal alkoholi- ja tubakapoliitika rohelistes raamatutes.

Siseministeerium on alates 2012. aastast olnud uimastipoliitikat kujundava ja koordineeriva valitsuskomisjoni eestvedaja. Valitsuskomisjoni töö tulemusel valmis 2014. aasta alguses uimastitarvitamise vähendamise poliitika ehk valge raamat. Loe edasi siit.

Tõhusast sõltuvuskäitumise ennetusest arusaama kujundamiseks on Siseministeeriumi toetusel elluviidav ennetustegevus suunatud lapsevanematele. Samuti toetame laste sotsiaalseid oskusi arendavaid ja neile vabaajategevusi pakkuvaid programme. Loe edasi siit.

Lähisuhtevägivald

Vägivalla ärahoidmine ja vähendamine on üks meie riigi olulistest eesmärkidest. Eestis on viiendik inimestest elu jooksul lähisuhtevägivallaga kokku puutunud. Kuigi politsei saab ööpäevas ligikaudu 30 teadet vägivallast, jääb siiski suur osa juhtumitest  varjatuks.  Vägivald pereliikmete, intiimpartnerite või sugulaste vahel, seda nii täiskasvanute kui laste suhtes, ei ole pelgalt asjaosaliste isiklik mure, vaid kogu ühiskonda raskelt kahjustav probleem. Lähisuhtevägivallal on lisaks füüsilistele vigastustele ka rasked tagajärjed vaimsele ja sotsiaalsele tervisele.

Uuringud on näidanud, et vägivalda toetavad hoiakud on elanike seas üsna levinud. Näiteks peab iga kümnes inimene elukaaslase füüsilist korralekutsumist lubatavaks. 22% täiskasvanutest peab aga perevägivalda pere siseasjaks ning 54% peavad ohvrit vägivallas osaliselt süüdlaseks.
2015. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020, milles rõhutatakse just ennetuse  tähtsust.

Tänane vägivalla ennetustegevus on killustatud ja sihtgrupi kaetus väike. Et vägivalda lähisuhetes ja perekonnas pikaajaliselt vähendada, peame oma tähelepanu suunama eelkõige noortele.

Teistes riikides pakutakse kõiki koolinoori hõlmavaid programme, mis on oma mõju paarisuhtevägivalla ennetamisel tõestanud. Ka Eestis on vajalik enam tähelepanu pöörata vägivalla süsteemsele ja laiaulatuslikule ennetusele noorte seas, sest vägivalla ärahoidmine on igal juhul tõhusam ja vähem kulukam kui selle tagajärgedega tegelemine.

 

Liiklusohtude ennetus

Liiklusõnnetuste ennetamiseks ja neis vigastatute ning hukkunute arvu vähendamiseks on Siseministeeriumi valitsemisalal kolm põhilist tegevusliini: ennetustegevuse tõhustamine,
liiklusjärelevalve tugevdamine ning liiklusrikkujate mõjutamine.

Avaliku arvamuse uuringu järgi tunnevad inimesed erinevatest ohuallikatest end kõige enam ohustatult liiklusega seotult. Aastate 2010−2014 jooksul on liiklust (õnnetused, joobes juhid jms) enda ja oma pere ohuallikana tundnud keskmiselt 60% uuringus osalenutest. Liikluses ohutut ja turvalist osalemist mõjutab paljuski kaasliiklejate käitumine. Aastaülevaate järgi rikkus perioodi 01.12.2013−30.11.2014 jooksul liikluseeskirju kokku üle 75 000 inimese ja registreeriti kokku umbes 114 000 liiklusalast rikkumist. Ühiskonnale põhjustab suuri kahjusid hoolimatu käitumine liikluses.

Liiklusohutusprogramm aastateks 2003−2015 seab eesmärgiks mõjutada liikleja käitumist, sõidukite ohutust ja liikluse infrastruktuuri. Siseministeerium ja tema valitsemisala asutused pööravad tähelepanu liiklejate hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisele, et ennetada ja vähendada kergliikleja ohutusega seotud rikkumiste esinemist ja surmaga lõppevate liiklusõnnetuste peamisi põhjuseid, milleks on lubatud sõidukiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületades ning turvavarustuse mittekasutamine.

 

Tule- ja veeõnnetuste ennetus

Pääste valdkonnas hõlmab ennetustöö tule-, vee- ja lõhkekehaohutust. Eesti elanike turvalisuse tagamiseks viib Päästeamet läbi erinevaid ennetustegevusi alates eelkooliealistest kuni eakateni.

Teenuste head tavad:

2015. aastal hukkus Siseministeeriumi operatiivinfo kohaselt tuleõnnetustes 48 ja uppumise läbi 39 inimest. Paraku saab enamus õnnetustest alguse hooletust käitumisest. Ohtudele tähelepanu juhtimiseks ning teadlikuma käitumise saavutamiseks viime läbi erinevaid ennetustegevusi.

2014. aastal kaasati esmakordselt kodukülastuste läbiviimisesse kõigi 72 kutselise päästekomando meeskonnad, kes jõudsid külastada üle 7800 eluaseme. 2015. aastal viisid päästjad läbi juba üle 14 800 kodukülastuse. Sellise tegevuse eesmärk on kodude tuleohutuse alase seisukorra ja riskide hindamine ning ühtlasi proovitakse leida võimalusi ning anda nõu, kuidas tuleohtu vähendada. Seejuures andsid panuse ka vabatahtlikud, kes jagasid teadmisi nii kodukülastuste käigus kui ka infopäevadel. Ka käesoleval aastal on plaanis külastada 15 000 eluruumi.

Kõige suurema elanikkonnagrupini jõuame kampaaniatega, kuid pöörame tähelepanu ka konkreetsetele riskigruppidele. Mullusuvise meediakampaaniaga "Ära lase purjus sõpra vette!"  tuletasime meelde alkoholijoobes ujumise ohtlikkust ning sotsiaalset vastutust. Kampaania sõnum jõudis uuringutulemuste põhjal ligikaudu 94%-ni elanikkonnast. Ka 2016. aastal tuletatakse läbi tule- ja veeohutuse alase ennetustöö meelde, et igaüks meist vastutab enda ja oma lähedaste ohutuse loomise eest ja probleemide märkamisel tuleks sekkuda.

2015. aastal osales Päästeamet 298 info- ja 35 ohutuspäeval, et suurendada inimeste teadlikkust ohtudest ja teiste abistamisest õnnetuste korral. Kokku jõuti nende üritustega üle 90 000 inimeseni. Lisaks eelpool nimetatud tegevustele viiakse erinevates vanuseastmetes läbi mitmeid koolitusi – tuleohutuse alaseid teadmisi said eelmisel aastal üle 53 600 ning veeohutuse alast tarkust üle 7400 inimese eelkooliealistest kuni eakateni. Kokku jõuab Päästeamet aastas koolitada üle 4,6% elanikkonnast.

Tuleõnnetuste puhul on ühed suurimad riskiobjektid ravi- ja hoolekandeasutused, seetõttu on just sinna suunatud meie läbi aegade kõige suurem ennetusprojekt. Tegemist on Eesti-Šveitsi ühisprojektiga, mille käigus investeeriti raviasutuste tuleohutusse aastatel 2009–2014 ligi 950 000 eurot.

Tuleohutusjärelvalve

Tuleõnnetused on peaaegu alati välditavad. Riiklik järelevalve töötab igapäevaselt selle nimel, et selgitada, kõrvaldada ja ennetada ohte, säästa elusid ning vältida varakahju.

Järelevalve kontrollib, et töökohad ning ühiskondlikud hooned oleksid võimalikult ohutud, risk inimeste elule võimalikult väike ja tulekahju korral pääseks hoonest kiiresti ja ohutult välja.

Tuleohutusjärelevalve tegeleb ehitus- ja kasutuslubade kooskõlastamisega (sh projektide kontrolli ja objektide ülevaatusega), tuleohutuskontrolli ja tulekahjude põhjuste selgitamisega, lisaks kontrollitakse tooteid ja teenuseid.

Soovime muuta tuleohutusjärelevalve menetlused võimalikult ajasäästlikuks, et järelevalveametnikud saaksid pühendada rohkem aega keerulisematele menetlustele. Tähtis on jõuda tuleõnnetuste põhjusteni ja leida probleemidele lahendus, kuid lisaks ohutusnõuete täitmisele peavad ka inimesed ise oskama võimalikult tuleohutult käituda.

Tuleohutusjärelevalve senine töö on olnud tulemuslik ning aidanud oluliselt vähendada kahjusid inimeste tervisele ja varale.

2014. aastal kontrollis tuleohutusjärelevalve eluruume 2429 korral, analüüsis 1833 hoonetulekahju põhjuseid, menetles 659 detail-planeeringut, millest positiivse kooskõlastuse sai 590, andis hinnangu 6644 ehitusprojektile ja kooskõlastas 2903 kasutusloa väljastamise. Enesekontrolli aruandeid esitati 2014. aastal 409.

 

Viimati uuendatud: 4. märts 2016