Sa oled siin

Kiire abi tagamine

Üleminek ühele hädaabinumbrile 112 on siseturvalisuse
valdkonnas oluline ümberkorraldus, mille peamine eesmärk on muuta inimesele abi kutsumine lihtsamaks ja abi saamine kiiremaks.

Abi kutsumine muutus inimestele lihtsamaks, sest ühelt numbrilt 112 saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid.

Kriitilises olukorras ei pea inimene meeles pidama mitut numbrit ja oskama nende vahel valida.

 

Üleminek ühele hädaabinumbrile on siseturvalisuse valdkonnas viimase aja üks tõsisemaid arenguhüppeid ning suurimaid projekte.

Ühele hädaabinumbrile ülemineku planeerimist alustati 2010. aastal ning see on Vabariigi Valitsuse programmiline eesmärk. Ühe hädaabinumbri vajalikkust kinnitas ka Siseministeeriumi 2008. aastal tellitud uuring, milles 85 protsenti küsitletuist vastas, et politsei, päästeteenistus, kiirabi ja merepääste peaksid olema kättesaadavad ühelt telefoninumbrilt.

Üks hädaabinumber – 112

Ühele hädaabinumbrile ülemineku olulise eeldusena ehitati uued hooned, kuhu loodi ühised nüüdisaegsed töökeskkonnad. Kõigi kolme valdkonna hädaabikõnede vastuvõtjad ja abi väljasaatjad töötavad nüüd ühistes töösaalides kõigis neljas Häirekeskuse piirkondlikus keskuses. Esimesena valmis ühine töökeskkond 2012. aasta kevadel Jõhvis Häirekeskuse Ida keskuses. 2012. a sügisel renoveeriti Häirekeskuse Lääne keskuse ühine töösaal Pärnus. 2014. a detsembris koliti Häirekeskuse ja Päästeameti uue hoone ühisesse töökeskkonda Tartus ning 2015. aasta jaanuaris Tallinnas. Lääne regioonis on uue hoone valmimine kavandatud 2017. aastal. Häirekeskuse päästekorraldajate ja PPA operatiivteabeteenistuse töötamine ühises töökeskkonnas kiirendab infovahetust ja tõstab abi saatmise kvaliteeti.


Digikaart GIS-112

Ühele hädaabinumbrile ülemineku olulise eelprojektina võeti Häirekeskuses, pääste- ja kiirabiautodes 2014. aasta suvest kasutusele uus töövahend – digikaart GIS-112. GIS-112 võimaldab digikaardil positsioneerida abivajaja asukoha ning näha lähimaid või kiiremaid abiandjaid ja kiireimat kohalejõudmise teekonda. Lauatelefonilt helistaja asukohta näeb Häirekeskus aadressi täpsusega, mobiiltelefonilt helistaja asukohta piirkonna täpsusega. Päästekorraldaja täpsustab helistaja ütlusi ja digikaardi otsinguvõimalusi kasutades abivajaja asukoha.Kogu sündmuse info edastatakse elektrooniliselt Häirekeskusest kiirabi- ja päästeautode arvutites olevale digikaardile.

Üks hädaabinumber 112 on kasulikum nii abivajajale kui abi osutavatele operatiivteenistustele

Abi kutsuda on lihtsam

Kriitilises olukorras on inimesel vaja meeles pidada vaid ühte hädaabinumbrit 112. Õnnetuses ei kulu aega mõtlemisele, millist abi ja milliselt numbrilt kutsuda. Ühel numbril 112 ja ühe kõnega saab kutsuda kõiki abiosutajaid - kiirabi, päästjaid ja politseid või vajadusel mitut abiosutajat korraga.

Kõnele vastatakse kiiremini

Numbril 112 vastab Häirekeskus igale hädaabikõnele ükskõik kust Eestimaa paigast kiiresti. Numbril 112 ei ole tavaolukorras ootejärjekorda, sest töötab kõnede ülevoolu süsteem – kõnele vastab esimene vaba päästekorraldaja ükskõik millises Häirekeskuse piirkondlikus keskuses.

Abivajaja asukoht määratakse täpsemini

Numbril 112 positsioneerib Häirekeskus helistaja asukoha kohe kõne ajal uue töövahendi – geoinfosüsteemi digikaardil. Lauatelefonilt helistaja asukohta näeb päästekorraldaja aadressi täpsusega, mobiiltelefonilt helistajat piirkonna täpsusega. Helistaja lisainfot ja digikaardi otsinguvõimalusi kasutades määrab päästekorraldaja abivajaja võimalikult täpse asukoha.

Hädaabikõne teenindamine paraneb

Kõik Häirekeskuse päästekorraldajad on välja õpetatud ühtviisi hästi teenindama kõigi kolme valdkonna - kiirabi, pääste ja politsei hädaabikõnesid. Häirekeskus võtab kõiki hädaabikõnesid vastu ja töötleb neid üle Eesti ühetaoliselt, kindlate reeglite alusel ja kvaliteetselt.  Ühises töökeskkonnas täiendatakse teadmisi kõigi kolme valdkonna juhtumeid lahendades ja kogemusi vahetades.

Infovahetus ja abi saatmine kiireneb

Kõigis neljas Häirekeskuse piirkondlikus keskuses töötavad nüüd ühises töösaalis koos Häirekeskuse päästekorraldajad, kes võtavad vastu kõik  hädaabikõned ja saadavad välja kiirabi ja päästjad ning politseiametnikud, kes saadavad sündmuskohale politseijõud. Ühises töökeskkonnas ja inforuumis kiireneb infovahetus, paraneb abi saatmise kiirus ja kvaliteet ning seeläbi kiireneb ka abi kohalejõudmine. Komplekskutsetele saab kiiremini saata kõik vajalikud jõud. Lisaks elektroonilisele infovahetusele saab ühises töösaalis operatiivselt infot vahetada ka vahetus suulises suhtluses.

Operatiivressursse kasutatakse otstarbekamalt

Parem ja kiirem infovahetus ühises inforuumis, täpsem ja kvaliteetsem abivajaduse väljaselgitamine, suurenev meeskonnatunne ja koostöö Häirekeskuse ühises töösaalis - kõik see muudab appisõitva ressursi kasutamise asjakohasemaks. Parem ja kiirem infovahetus ühises töösaalis muudab tõhusamaks operatiivressursside kasutamise komplekssündmuste korral. Näiteks kui pääste või kiirabi jõuab enne politseid sündmuskohale ja selgub, et politseid ei olegi  vaja (nt on abivajaja lahkunud või viidud haiglasse), annab Häirekeskus kohe tagasiside politseile, kes annulleerib patrulli väljakutse. Sama skeem toimib vastupidiselt, kui politseipatrull jõuab enne kiirabi või päästet sündmuskohale.

Number 110 kaob pärast pikemat üleminekuaega kasutusest

Veel pika aja jooksul suunatakse numbrile 110 helistajad automaatselt numbrile 112 ning keegi ei jää abita, kui ta helistab 110. Inimestele jääb ühele hädaabinumbrile üleminekul pikem ja mõistlik aeg ühe numbri 112 teadvustamiseks. Peale pikemat üleminekuperioodi, kui 110 kasutus läheneb miinimumile, kaob number 110 kasutusest.

 

Viimati uuendatud: 2. juuni 2016