Sa oled siin

Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030

Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse rahvastiku kestlikkuse, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonda, kui ka nendega tihedalt seotud tulemusvaldkondi. 

Arengukava visioon annab sihi ja ambitsiooni, millisena soovime Eestit näha 2030. aastal. Visiooni mõte on kõnetada eesti inimesi olenemata nende kultuuritaustast või elukohast:

  • Eesti on peresõbralik ja kestlik rahvusriik, riik, kus kõigil on hea elada.
  • Eestis on hea perekonda luua ja lapsi kasvatada.
  • Väärtustatakse ja toetatakse lapsevanemaid, tugevate ja kestvate peresuhete loomist ja hoidmist.
  • Eesti on lasterikas ja tagatud on rahvastiku järelkasv.
  • Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist kultuuriruumi ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest või kultuuritaustast.
  • Olenemata mitmekesisusest jagavad inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühtset Eesti identiteeti.
  • Rahvastiku- ja lõimumispoliitika on inimesekeskne ja toetab kogukondade arengut. Inimesed tunnevad, et nad on väärtustatud ja kaasatud ning mõistavad enda rolli ja võimalusi kogukonda ja ühiskonda panustada.
  • Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule – selleks on neil palju mitmesuguseid võimalusi nii Eestis kui ka võõrsil elades.

Eesti rahvastiku kestlikkus ja sidus ühtehoidev ühiskond on kõigi Eesti inimeste ühine vastutus – see on meie kõigi Eesti!

 

Loe edasi arengukava visioonipaberist (tööversioon) (738.49 KB, PDF)

 

Eesti elujõulisuse tagab kestlik rahvastik ja sidus ühiskond. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostatakse selleks, et:

  • aidata kaasa strateegias „Eesti 2035“ kokkulepitud eesmärkide saavutamisele, mis on seotud rahvastiku ja ühiskonna sidususe valdkonnaga;
  • leppida Vabariigi Valitsuse tasandil ministeeriumite ja valdkondlike eestvedajatega kokku, kuidas ja milliste tegevustega toetada eesti rahva kestlikkust, ning saavutada ühiskonnas suurem sidusus ja ühtekuuluvustunne;
  • määrata kindlaks arengukava elluviimise perioodi rahvastiku, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkondade poliitikainstrumendid, üld- ja alaeesmärgid ning eesmärkide saavutamist kirjeldavad näitajad;
  • luua eeldused tegevuspõhisele eelarvestamisele ja sellega valdkonna ressursside efektiivsemaks kasutamiseks;
  • tagada kooskõla ja anda sisendit Euroopa Liidu poliitikatesse;
  • aidata ellu viia ülemaailmse säästva arengu eesmärke. Eelkõige on arengukava seotud eesmärkidega nr 4 (kõikidele kvaliteetne haridus), nr 8 (majandusareng ja kõigile inimväärne töö), nr 19 (ebavõrdsuse vähendamine, võrdsed võimalused kõigile, kaasamine) ning nr 16 (rahumeelne ja kaasav ühiskond, kaasav otsustusprotsess, õiguskaitse).
 

Arengukava eesmärkide saavutamiseks koostatakse esialgse hinnangu järgi neli programmi. Arengukava koostamise käigus võib programmide arv ja sisu muutuda. Programmide nimekirja ja ulatust ning eesmärkide sõnastust kohandatakse arengukava ja programmide koostamisel vastavalt vajadusele, kuid praegu on need kavandatud järgmiselt:

  • Kestlik rahvastik ja hästi toimivad rahvastikutoimingud 
  • Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika
  • Aktiivne kodanikuühiskond
  • Üleilmne eestlus
 

Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga toetatakse:

  • eesti keele, kultuuri ja majanduse arengut ning Eesti rahvusriigi kestlikkust, samas austades iga inimese õigust säilitada oma keel ja kultuur;
  • lõimumist ja ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnas;
  • inimeste ühiskondlikku aktiivsust, mis on ühistegevuste ja ühtekuuluvustunde ning tugevate kogukondade ja laiapindse otsustamise aluseks;
  • võõrsil elavate rahvuskaaslaste sidet Eestiga, mis on aluseks Eesti kultuuri ja identiteedi säilimisele ning tutvustamisele maailmas.
 

Arengukava eest vastutavad rahvastikuministri ametkond ning Kultuuriministeerium võrdselt. Arengukava strateegilist juhtimist teostab juhtkomisjon, kuhu kuuluvad rahvastikuministri ametkonna ning Kultuuriministeeriumi esindajad, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumi esindajad.

Arengukava jooksvat tööd juhib arengukava sidusministeeriumide, rakendusasutuste, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja arengukava sidusrühmade esindajatest koosnev juhtrühm. Lisaks avaliku sektori organisatsioonidele kaasatakse juhtrühma töösse jooksvalt valdkonna eksperte eelkõige teadusasutustest ja kodanikuühiskonnast.

Arengukava elluviimisesse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse üksused ja rahvastiku ning lõimumise teemaga tegelevad vabaühendused ning huvirühmad.

 

Esialgne ajakava

  • Jaanuar-mai 2020 eeltöö ja arengukava koostamise ettepaneku protsess, partnerite kaasamine
  • Juuni 2020 arengukava koostamise ettepaneku kooskõlastusring
  • Märts – august 2020 arengukava esmaversiooni koostamine
  • September – oktoober 2020 avalik konsultatsioon, arengukava täiendamine
  • Oktoober 2020 – arengukava kooskõlastusring
  • November – 2020 arengukava esitamine valitsusele

Kaasamine:

  • 11.02.2020 toimus arengukava avaseminar koostööpartneritega;
  • 8.05.2020 toimus arengukava visiooniseminar teadlaste ja ekspertidega;
  • „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku eelnõu avalik konsultatsioon toimus Valitsuse Eelnõude Infosüsteemis juunis 2020.
  • „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek esitati Vabariigi Valitsuse läbi valitsuse infosüsteemi.
  • 15.09. 2020 toimub koostööpartneritega aruteluseminar. Täpsemat infot seminari toimumise kohta annab keit.spiegel@siseministeerium.ee.  
 

Kontaktid

 

Raivo Küüt

Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler

 Telefon: 6125010
raivo.kyyt@siseministeerium.ee

Piret Hartman

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler 

 Telefon: 628 2355 
piret.hartman@kul.ee

 

 

 

Viimati uuendatud: 19. august 2020