Siseministeeriumi hoonete ajalugu

Pagari, Laia, Oleviste ja Pika tänava kvartal


Pagari, Laia, Oleviste ja Pika tänava kvartal, kus siseministeerium asub, sai II maailmasõjas toimunud 1944. aasta märtsipommitamise ajal raskelt kannatada. Peale sõda läbis kogu kvartali hoonestus värskenduskuuri.

Pagari 2, Pikk 63 ja Oleviste 1 renoveeriti Moskvast Eestisse suunatud arhitekti Grigori Šumovski projekti alusel 1950ndate alguses. Nende praegune ilme esindab stalinistlikule neoklassitsismile tüüpilist sotsialistlikku realismi, mille iseloomulikuks jooneks on rikkalik dekoor.

UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinna üks suuremaid väärtusi on keskaegne tänavavõrk koos ajalooliste hoonetega. Paljud keskaegsed majad ehitati ümber ning asendati suuremate ja moodsamatega, eriti kui need olid raehärrade ja suurkaupmeeste valduses. Oleviste kirikule kuulunud Oleviste 3 hoone keskaegne kujundus säilis aga läbi sajandite.

Veel enne taanlaste vallutust seisis Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaupmeeste kaubahoov koos väikese kabeliga. Sestap käisidki Oleviste kivikirikus, mis oli aastatel 1470–1625 maailma kõrgeima, 159-meetrise torniga ehitis, peamiselt Skandinaavia kaupmehed. Kirikust üle tänava paiknes kirikule kuuluv pastoraat, milles asusid pastori eluruumid ja koguduse tööruumid.

 

Oleviste 3/5


Vanim teade, kus Oleviste 3 kinnistut mainitakse, pärineb 15. sajandi teisest poolest. Hoone keldrikorrusel säilinud konstruktsioonide põhjal võib eeldada, et see on rajatud keskajal. Keskajast kuni 1940. aastani kuulus see Oleviste kirikule. Oma algsel kujul püsis kahekorruseline, kõrge katuse ja keskaegse raidportaaliga hoone 19. sajandi teise pooleni. 1880. aastal ehitati hoone põhjalikult ümber: katusealune ehitati välja täiskorruseks, muutusid plaanilahendus ja fassaadid. Ümberehituse projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer, kes on ühtlasi ka Tallinna keskraamatukogu peahoone ja Haapsalu kuursaali autor.

Peale II maailmasõda, 1948. aastal taastati hoone Friedrich Wendachi projekti alusel elumajaks. Elukorterid olid hoones 1970ndate aastateni, peale mida kohandati ruumid ENSV siseministeeriumi ametiruumideks ning sinna kolisid transpordimiilits ja teised siseministeeriumi asutused. Eesti Vabariigi taasasutamise järel kasutas hooneid politseiamet.

Oleviste 3: fassaad enne 1880. aastat

Oleviste 3 fassaad enne 1880. aastat.

Oleviste 3: fassaad peale 1880. aastal toimunud ümberehitust

Oleviste 3 fassaad peale 1880. aastal toimunud ümberehitust.

 

Lai 46/48 ja Oleviste 3/5


1900. aastal liideti Konstantin Wilckeni koostatud projekti alusel kaks väiksemat hoonet üheks kolmekorruseliseks neoklassitsistliku väliskujundusega elumajaks. Aastatel 1925–1940 asus selles majas Eesti politseikool.

Nagu eespool mainitud, sai kvartal koos ülejäänud vanalinnaga 1944. aasta märtsipommitamise ajal raskelt kannatada. 1946. aastal esitas ENSV riikliku julgeoleku ministeerium tellimuse kvartali taashoonestamiseks. Töö teostati kahes etapis: esmalt taastati Laia ja Oleviste tänava poolne hoonestus, seejärel Pika tänava hoone. Hoonete ülesehitamisel ei arvestatud vanalinna ajaloolise planeeringuga, selle asemel võeti aluseks uued projektid, mis andsid hoonetele primitiivse ja kroonuliku fassaadi. Sellisel kujul on need säilinud tänaseni.

1946. aastal valminud Lai 46/48 hoone projekti autoriks oli arhitekt Friedrich Wendach, Nõmme omaaegne peaarhitekt. Hoone keldris olid katlamaja, kütte- ja majandusruumid. Esimesel kolmel korrusel paiknes neli kolmetoalist korterit. Hoone peafassaad, mis avanes Laia tänava poole, on oma kujunduses jäänud tänaseni peaaegu muutumatuks. Kesktelje suhtes sümmeetrilise ja kõrge neljatahulise katusega hoone pind on kaunistatud tagasihoidlikult: kasutatud on karniise ja aknasimse ning peasissepääs on lahendatud portaaline.

 

Pikk 61


Varaseima pildi Pikk 61 hoonest annavad 1825. aastast pärinevad Revali insenerikomando joonised. Praeguste hoonete asemel asus Pika tänava ääres Pagari tänava nurgal kaks kitsast keskaegset kaupmeheelamut ning nendest ida pool suurem U-kujuline hoone. Pääsemaks Oleviste tänavale, kus asus tollal kalmistu, pidi nii Pikalt kui Laialt tänavalt läbima värava, mida tänaseks enam alles pole.

Kuna kvartal sai II maailmasõjas tugevalt kannatada, on valdav osa praegusest hoonestusest sõjajärgne. Oleviste tänava nurgal olev hoone püsis oma algsel kujul II maailmasõjani. Pika tänava poolsesse otsa ehitati Grigori Šumovski projekteeritud neljakorruseline stalinistlik administratiivhoone. Ehitustöödel kasutati osaliselt säilinud keldri- ja esimese korruse müüre.

Tallinna vanalinna mastaapides küllaltki suur hoone järgib üldist tänavajoont. Hoone dekoori kujunduses on kasutatud rustika motiivi, mis on iseloomulik paljudele 19. sajandil ümber ehitatud Tallinna vanalinna majadele. Vanalinna kontekstis on ainulaadne 2. korrusel asuv galerii, mis ühendab hoonet Pikk 59 elu- ja ärimaja. Ühtlasi, 1975. aastal ehitati sisehoovi ühekorruseline juurdeehitus, vaatamata sellele, et vanalinna kaitsetsooni määrus keelas hoovide täis ehitamise.

Hoone konstruktsioonis on kasutatud hulgaliselt erinevaid materjale: maja ise on ehitatud paekivist ja keraamilisest tellisest, sokkel paest, vahelaed raudbetoonist ja avatäited puidust. Interjööris on betoon- ja paekivitrepid. Akende kujundus erineb korruseti, sest neid on hilisemate remontide käigus korduvalt välja vahetatud.

Pärast taasiseseisvumist, mil hoone anti siseministeeriumi käsutusse, on selles tehtud ridamisi remonte. Muuhulgas restaureeriti 2009. aastal esinduslik peatrepikoda. 2010. aastal projekteeriti hoonele algupärast värvilahendust järgiv uus välisviimistlus, ent see töö ootab tulevaid aegu.

Pika ja Pagari tänava nurk 20. saj. esikümnendil. Paremal on Pikk 61 hoone eelkäija.

Pika ja Pagari tänava nurk 20. saj. esikümnendil. Paremal Pikk 61 hoone eelkäija.

Viimati uuendatud: 12. jaanuar 2016