3. detsembril toimunud Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni koosoleku eel pöördusid 36 teadlast avaliku märgukirjaga valitsuse poole, et juhtida tähelepanu täielikult registripõhise loenduse puudustele. Teadlased leiavad, et statistikaameti ettepanek teha rahvaloendus täielikult registripõhiselt ei võimalda täita rahvaloenduse peaeesmärki – anda täpne ja usaldusväärne ülevaade rahvastiku hetkeseisust.

Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni liige, rahvastikuminister Riina Solman ütles märgukirja kommenteerides, et mõistab teadlaste muret. „Loendust ei ole vaja selleks, et saada teada, kui palju inimesi on registreerinud enda elukoha Saaremaale või Viljandisse, seda saab registrist järele vaadata igapäevaselt. Loendust on vaja selleks, et teada, kui palju inimesi elab erinevates Eesti piirkondades tegelikult ja millistes oludes, see on loenduse väärtus. Sama kehtib ka kõigi teiste loendustunnuste kohta,“ ütles Solman ning lisas, et täielikult registripõhise loendusega saadud andmete kvaliteedist rahvastiku- ja perepoliitika arendamiseks kindlasti ei piisa. „Tõepärane pilt inimeste paiknemisest ja peremustritest on hädavajalik nii ühiskonna hariduslike, vanuseliste, rahvuspõhiste kui ka paljude teiste näitajate analüüsil. Tegelikkust ka väiksemate sotsiaalsete rühmade lõikes tõeselt kajastamata ei saa loendus olla tõhusaks abiks informeeritud poliitikavalikute tegemisel,“ selgitas Solman.

Rahvastikuminister ütles eilset loenduskomisjoni koosolekut kommenteerides, et soovib tänada neid koosolekul osalejaid, kes teadlaste avaldust kõrvale ei lükanud vaid püüavad olukorda sisuliselt ja rahumeelselt lahendada. „Loodan edaspidi näha suuremat valmidust probleeme tunnistada ja konstruktiivset dialoogi pidada.“

Solmani sõnul on seni loenduse teemalises diskussioonis jäänud tähelepanuta asjaolu, et statistikaameti pakutava registripõhise loenduse korral puuduks igal inimesel võimalus näha ja kontrollida enda ja oma pere kohta registrite baasil kokku pandud loendustulemust. „Inimene ei saakski teada, mida riik tema kohta loendusel kirja pani ega saaks ka vajadusel enda loendusandmetesse parandusi teha,“ rääkis Solman ning lisas, et on hetkel koos oma ametkonnaga töötamas välja konkreetseid ettepanekuid olukorra lahendamiseks.

„Eesseisval rahvaloendusel võiks eeskuju võtta meie väga mugavast eeltäidetud tuludeklaratsioonist, kus enamus andmeid on riigi poolt juba sisse kantud ning inimesel endal tuleb need vaid üle kontrollida ja kinnitada. Nii võiks loendus lisaks harjumuspärasele rollile toimida ka meie e-riigi ühiselt tehtud inventuurina,“ selgitas Solman ja lisas, et konkreetse lahendusettepaneku soovib ta esitada juba sel nädalal ning seda võimalikult pea asjasse puutuvate ametkondadega läbi arutada.

„Leian, et peame töötama kõiki osapooli, nii statistikametit, teadlasi, ametnikke kui teisi andmete kasutajaid arvestava parima lahenduse leidmise nimel. Keegi ei tohiks kapselduda oma nägemusse või kõrvale tõugatud saada, vaid olema avatud koostööks, sest ainult nii on võimalik õnnestuda,“ rääkis Solman ja täpsustas, et lisaks teadlastele tuleks ka registreid haldavate asutuste soove enam arvesse võtta, minemata samas vastuollu statistika ja haldusülesannete lahususe põhimõttega. „Loenduse kaudu registriandmete täiendamise võimalus on seni täielikult puudunud, kuid teatud tingimustel saaks selle luua, mis eeldab muidugi taas avatust koostööle,“ ütles Solman.

Sa oled siin

Eesti Vabariigi aastapäeva tunnustusüritus 23. veebruaril 2016