Välisvahendid

Eesti kasutab oluliste arengute, reformide ja investeeringute elluviimiseks lisaks oma riigi tuludele ka erinevatest allikatest pärit välisvahendeid.

Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020 vastutab Siseministeerium siseturvalisuse valdkonnale suunatud Euroopa Liidu struktuurivahendite, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi toetusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise eest.

 

 

Euroopa Liidu 2021-2027 pikaajaline eelarve ja riigisisene strateegiline planeerimine
 

Pärast Euroopa tulevikku käsitlevate erinevate võimalike stsenaariumide (ja nende finantsmõju) kaalumist esitas Euroopa Komisjon mais 2018 ettepaneku Euroopa Liidu (EL) eelarve kohta aastateks 2021-2027. Sellele järgnevalt esitas Euroopa Komisjon kõiki valdkondi käsitlevad ettepanekud (õigusaktide eelnõud), mis avaldati kolmes etapis maist juunini 2018.

Siseküsimuste valdkonna ettepanekud esitati 12. ja 13. juunil:

Samal ajal alustati Eestis Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi juhtimisel riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ koostamist, mille loomise eesmärk on leppida kokku pikaajalised ja olulisemad Eesti arengusuunad. Strateegia moodustab katuse kõikide erinevate valdkondade arengukavadele ning on aluseks ka EL 2021-2027 pikaajalises eelarves kavandatud EL fondide riigisisesele kasutamisele.

Tutvu „Eesti 2035“ strateegia materjalidega ja räägi kaasa siin!

Samuti alustas Siseministeeriumi kevadel 2018 oma valdkonna arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ (STAK 2030) koostamist. Selles lepitakse kokku siseturvalisuse valdkonna suunad järgnevaks kümneks aastaks ning koostamise protsess võimaldab meil koos partneritega hinnata valdkonda puudutavaid probleeme, arenguvajadusi ja leppida kokku eri poolte panused turvalise Eesti loomisel. Arengukava projekti avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine toimub juulis 2019.

Tutvu siseturvalisuse arengukava materjalidega ja räägi kaasa siin!

Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks võtta riigis 2020. aastast kasutusele tegevuspõhine  eelarve. See tähendab, et riigis juurutatakse tulemusjuhtimist, milles on seotud strateegiline juhtimine ja finantsarvestus ning ressursside planeerimisel lähtutakse oodatavatest tulemustest. Valdkondlikes arengukavades seatakse alaeesmärgid ning nende alusel kavandatakse programmid, milles määratakse alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused (teenused) ja rahastamiskava. Rahastamiskava koostatakse allikaneutraalselt, kuid sisaldab ka EL eelarveperioodi 2021-2027 toetusi.

EL fondide riigisiseseks kasutamiseks koostatavad riiklikud programmid (rakenduskavad) baseeruvad ühelt poolt EL poliitikaeesmärkidel, teiselt poolt katusstrateegia „Eesti 2035“ arengusuundadel ning valdkondlikes arengukavades seatud alaeesmärkidel.“

Euroopa Liidu struktuurivahendid

2014-2020
Aastatel 2014-2020 on Eestile Euroopa Liidu struktuuritoetusena ette nähtud kokku 3,5 miljardit eurot ning siseministeerium investeerib sellest 59,4 miljonit eurot Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid ministeeriumi haldusalas olevate valdkondade arendamisse.

2007–2013

Eestile oli aastatel 2007–2013 struktuuritoetusena ette nähtud kokku 3,4 miljardit eurot ning siseministeerium investeeris sellest 38,3 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengufondi vahendeid keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku suurendamisse.
Lähemalt EL struuktuurvahendite rakendamisest »

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF)

Perioodiks 2014–2020 on AMIF-it rakendavate liikmesriikide peale kokku ette nähtud ligi 2,4 miljardit eurot, millest Eesti saab pea 10,2 miljonit eurot. Eestis vastutab AMIF-i rakendamise eest siseministeerium.
Lähemalt AMIF-i rakendamisest »

 SOLID fondid

Perioodiks 2007–2013 eraldati Euroopa Liidu välispiiride haldamiseks ja ühtse varjupaiga- ning rändepoliitika rakendamiseks üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ (SOLID) kaudu 4 miljardit eurot. Raamprogramm koosneb neljast raamprogrammist: Välispiirifond (VPF), Euroopa Tagasipöördumisfond (ETF), Euroopa pagulasfond (EPF) ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond (EIF). Siseministeerium on vastutav VPF, ETF ja EPF rakendamise eest.
Lähemalt SOLID fondide rakendamisest »

Sisejulgeolekufond (ISF)

Sisejulgeolekufond koosneb kahest rahastamisvahendist.
Perioodiks 2014–2020 on ISF-i välispiiride ja viisade rahastamisvahendit rakendavatele riikidele ette nähtud pea 1,3 miljardit eurot, millest Eesti saab ligi 21,8 miljonit eurot.

ISF-i politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendit rakendavatele riikidele on ette nähtud 662 miljonit eurot, millest Eesti saab pea 13,5 miljonit eurot. Eestis vastutab ISF-i rakendamise eest siseministeerium.
Lähemalt ISF-i rakendamisest »

 

Viimati uuendatud: 3. detsember 2019