Terrorismivastane võitlus

Siseministeeriumil on oluline roll terrorismi vastase võitluse tegevuse planeerimisel ja juhib siseturvalisuse arengukava koostamist. Siseministeeriumi haldusalasse kuuluvad korrakaitse- ja julgeolekuasutused, kes lähtuvad ministeeriumi tegevuskavadest.

data-cke-saved-src="/sites/default/files/athos_2016_0.jpg"

 

Terrorismivastane võitlus Eestis

Radikalism ja ekstremism ei ole vaid julgeolekuasutuste probleem. Eestis on korrakaitse- ja julgeolekuasutused on reageeriv jõud siis, kui äärmuslikud liikumised juba tegutsevad. Põhiline terrorismi ennetav roll on siinkohal sotsiaal- ja haridusvaldkonnal ning integratsioonipoliitikal.

  • Valitsuse Julgeolekukomisjon tegeleb julgeoleku olukorra analüüsimisega ja hindamisega ning koordineerib julgeolekuasutuste tegevust. Julgeolekukomisjonis käivad koos peaminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, justiitsminister, kaitseminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister ja välisminister. Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo tegeleb julgeolekukomisjoni tegevuse koordineerimisega.
  • Erinevate asutuste tööd ja koordinatsiooni terrorismivastases õitluses korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni terrorismivastase võitluse nõukogu, kes täiendab Eesti terrorismivastase võitluse tegevuskava, jälgib selle rakendamist ning esitab ettepanekuid selle tõhustamiseks.
  • Terrorismivastase võitluse nõukogu koosseisu kuuluvad Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Välisminis-teeriumi, Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe, Teabeameti, Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad.
  • Kõikidel ministeeriumitel ja asutustel on paika pandud vastavalt tegevusvaldkondadele oma kindlad rollid, tegevused ning eesmärgid. Justiitsministeerium on vastutav seadusandluse ja õigusloome seisukohalt. Siseministeerium mängib olulist rolli terrorismi vastase võitluse tegevuse planeerimisel, kuna peamised terrorismi vastase võitluse asutused on tema valitsemisalas. Lisaks juhib Siseministeerium siseturvalisuse arengukava koostamist, milles on ka osa terrorismi vastasel võitlusel.
  • Teiste ministeeriumite pädevuses on erinevad ennetavad rollid. Näiteks tasuta keeleõpe sisserändajatele, kohanemisprogrammid, integratsiooniprogramm, kiusamisvastased programmid, tugiisikuteenused, teisest rahvusest inimeste nõustamine, kinnipeetavate riskihindamine, erinevate ametnike koolitamine, reisihoiatused, käitumiskorraldused rünnaku puhkudeks ja palju muud.
  • Rahvusvaheliselt teeb Eesti terrorismivastases võitluses koostööd mitmete organisatsioonidega: EL (Euroopa Liit); EN (Euroopa Nõukogu); OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon); ÜRO (Ühendatud Rahvaste Organisatsioon); NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon); CTC (Euroopa Liidu Terrorismivastase Võitluse Koordinaator); ECTC (Euroopa Terrorismivastase Võitluse Keskus); ESCN (Euroopa Strateegilise Suhtluse Võrgustik); EUROPOL (Euroopa Liidu Politseasutuste Koostööagentuur); INTERPOL (Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon); RAN (Radikaliseerumisvastane Kompetentsikeskus)
 

Terrorismi definitsioon

Euroopa  Liit ega ÜRO ei ole konkreetselt defineerinud ega kooskõlastanud terrorismi erinevatel teoreetilistel ja juriidilistel põhjustel, mille tõttu defineerivad liikmesriigid seda oma seadustes eraldi.

Eesti Karistusseadustiku §237 lõige 1 käsitleb terrorismi, kui:

"Rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastase, elu või tervist ohustava keskkonnavastase, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastu suunatud või üldohtliku kuriteo toimepanemise, keelatud relva tootmise, levitamise või kasutamise või vara ebaseadusliku hõivamise või olulises ulatuses rikkumise või hävitamise või arvutiandmetesse sekkumise või arvutisüsteemi toimimise takistamise eest, samuti selliste tegude toimepanemisega ähvardamise eest, kui see on toime pandud eesmärgiga sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma või tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või see hävitada või tõsiselt häirida rahvusvahelise organisatsiooni tegevust või see hävitada või tõsiselt hirmutada elanikkonda, – karistatakse viie- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega."

Lisaks kehtib Eestis ka Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mille eesmärgiks on tõkestada Eesti majandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist terrorismi rahastamiseks ja rahapesuks. Rahastamisega seotud aspektid on kirjeldatud ka ülal mainitud Karistusseadustikus.

Terrorismi käsitlevad seadused Eestis:

Kaitsepolitseiameti (KAPO) töö terrorismi tõkestamisel

KAPO  on vastutav organ terrorismivastases võitluses Eestis. KAPO kogub ja töötleb teavet terrorismi rahastamise ja toetamise tõkestamiseks ja vastutab terrorismi puudutavate kuritegude uurimise eest. Lisaks on KAPO väliskontakt ja teostab infovahetust teiste sarnaste asutustega välismaal.

Ülevaatliku olukorra Eestis toimuvatest trendidest, juhtumitest ja arengutest leiab KAPO aastaraamatutest. 2017. aastal on KAPO kirjutanud:

„Murettekitavate arengute taustal on terrorismi oht Eestis 2017. aasta seisuga jätkuvalt madal, kuigi radikaliseerumist soodustava propaganda levikuga internetis ning üleüldise globaliseerumise tulemusena on terrorismi oht Eestile viimase 10-15 aastaga märgatavalt lähemale tulnud.“

Radikaliseerunud inimeste tuvastamiseks küsitleb KAPO koos teiste Eesti riigiasutuste esindajatega küsitleb ka põgenikke ning põhjaliku taustauuringu tulemusel otsustatakse elamisloa andmine.

Kuigi KAPO  hinnangute kohaselt on terrorismioht Eestis endiselt väike tuleb siiski arvestada Euroopas ja mujal maailmas toimuvaga. Erinevad konfliktid, äärmusluse võimaliku levikuga ja kasvanud rändega, mis võivad otseselt mõjutada ka Eesti julgeolekut. Sellest tulenevalt võivad Eesti kodanikud sattuda terrorirünnaku ohvriks teistes Euroopa riikides.

Terrorismi puhul peab arvestama, et suursündmuste toimumisega Eestis (sealhulgas Euroopa Liidu eesistumine), mis võib muuta Eesti terroristidele atraktiivsemaks sihtmärgiks. See nõuab ametkondadelt oluliselt suuremat panust ohtude ennetamiseks ja rünnakute tõkestamiseks.


Täiendav info KAPO kodulehel:

 

Kontaktid terrorirünnaku puhul

  • Eestis olijatele:
    KAPO kontakttelefon 12455
  • Välismaal viibijatele:
    Välisministeeriumi 24h valvetelefon +372 5301 999

    Välisministeeriumi e-posti aadress: konsul@mfa.ee

Kuidas käituda terrorirünnaku korral?

 
 

 

Viimati uuendatud: 28. juuli 2017