Ränne

Siseministeerium kujundab ning viib rände ja kodakondsuse valdkonnas ellu Eestis ajutise viibimise ning Eestisse elama asumise poliitikat, kodakondsuspoliitikat, kohanemisvaldkonna poliitikat ja varjupaigapoliitikat.

Siseministeeriumi eesmärgid rände ja kodakondsuse valdkonnas:

  • Eesti riigi ja ühiskonna arengusse panustavate isikute sisserände soodustamine ning seda toetava sihipärase rände juhtimise õiguslike ja korralduslike lahenduste kujundamine;
  • era-, kolmanda ja avaliku sektori koostöös toimiva uussisserändajate kohanemist toetava tugisüsteemi kujundamine, et tagada sissejuhatavad tugiteenused, mis võimaldavad sisserändajaid paremini siduda Eesti ühiskonnaga ja luua eeldused nende edasiseks iseseisvaks tulemuslikuks toimimiseks;
  • rahvusvahelise kaitse saanud isikutele vastuvõtutingimuste loomine ja siin kohanemist toetavate teenuste tagamine lähtuvalt nende kultuurilistest, soolistest, usulistest, keelelistest jt eripäradest;
  • tasakaalustatud kodakondsuspoliitika, mis lähtub põhiseadusest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja tagab rahvusriigi säilimise ning avaliku korra ja riigi julgeoleku.

 

Seaduslik ränne

 

Euroopa Liidu liikmesriigina jagab Eesti euroopalikke väärtusi, austab inimõigusi ja kohaldab Euroopa Liidu ühtset sisserändepoliitikat.

 

Sisserändepoliitika kujundamine

Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid reguleerib välismaalaste seadusEesti sisserändepoliitika lähtekohaks on läbi aegade olnud soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kelle siia asumine on kooskõlas avalike huvidega ning ära hoida nende välismaalaste Eestisse saabumine, kes võivad olla ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigused Eestis elamiseks ja töötamiseks on sätestatud Euroopa Liidu kodaniku seaduses

Elamislubade menetlemise ning dokumentide väljastamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet.

Rohkem infot elamislubade ja elamisõiguse kohta leiad Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt.

Faktid:

  • Hea ülevaate faktidest aastate 2015-2019 kohta saab rändestatistika ülevaatest (1.72 MB, PDF). (1.8 MB, PDF)
  • 1. jaanuari 2018 a. seisuga omas kehtivat elamisluba 188 678 inimest, neist 163 183 moodustasid pikajalise elaniku elamisload ning 25 495 tähtajalised elamisload.
  • 2017. aastal tegi Politsei- ja Piirivalveamet otsuse anda kolmandate riikide kodanikele 1370 tähtajalist elamisluba pererände alusel, 2272 töötamiseks ning 1412 õppimiseks.
  • 2018. aastal registreeris Politsei- ja Piirivalveamet 19 858 lühiajalist Eestis töötamist.
 

Välismaalaste Eestis töötamine

See, millised õigused väljastpoolt Eestit pärit inimesel siin töötamiseks on, sõltub mitmetest teguritest  kas inimene on Euroopa Liidu või mõne muu riigi kodanik, kui kauaks ja millisele ametikohale ta Eestis tööle asub ja kes talle töötasu maksab. Euroopa Liidu kodanik ei pea töötamiseks eraldi luba taotlema. Välismaalasel (kolmanda riigi kodanikul) peab Eestis tööle asumiseks olema registreeritud, kas lühiajaline töötamine või antud elamisluba töötamiseks.

Lühiajaliseks Eestis töötamiseks (kuni 365 päeva 455 päeva jooksul, hooajatöö puhul 270 päeva 365 päeva jooksul) elamisluba taotlema ei pea. Ilma elamisloata lühiajaliseks töötamiseks ei kohaldu sisserände piirarv, samuti ei ole vaja Töötukassalt taotleda luba välismaalase tööle võtmiseks. Küll on aga tööandja kohustatud maksma töötajale vähemalt Eesti keskmist brutotöötasu. Palgakriteeriumi alt on välja arvatud soodustatud kategooriasse kuuluvad inimesed, näiteks iduettevõtete töötajad, õpetajad ja teadlased, hooajatöötajad, jt. Lühiajaliseks töötamiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (viisa vm) Eestis viibimiseks.

Pikemaajaliseks Eestis töötamiseks (rohkem kui 12 kuud) tuleb välismaalasel taotleda elamisluba töötamiseks. Enne elamisloa taotlust tuleb tööandjal saada Eesti Töötukassalt luba välismaalase tööle võtmiseks ning kohaldub palgakriteerium. Palgakriteeriumi ja Töötukassa loa nõudest on vabastatud mitmed soodustatud kategooriasse kuuluvad inimesed, näiteks iduettevõtete töötajad, Eestis kõrghariduse omandanud välismaalased jt.

Eestisse elamisloa alusel tööle tulevate välismaalaste on arv piiratud – nende inimeste arv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Piirarvu alt on välja arvatud soodustatud kategooriatesse kuuluvad inimesed, näiteks tippspetsialistid, iduettevõtete ja IKT erialade töötajad.

 

Rahvusvaheline kaitse

 

Rahvusvahelise kaitse saamine on üks inimese põhiõigustest. Eesti on võtnud endale rahvusvahelise kohustuse kaitsta neid välismaalasi, kellel pole võimalik oma kodumaal turvaliselt elada. Samuti osaleb Eesti Euroopa Liidu ühise rände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamises ja rakendamises.

Rahvusvahelise kaitse poliitikat töötab Eestis välja Siseministeerium ning varjupaigataotlusi menetleb Politsei- ja Piirivalveamet. Varjupaigataotlejate vastuvõtmise ja rahvusvahelise kaitse saanute kohalikesse omavalitsustesse elama asumise korraldamise eest vastutab Sotsiaalministeerium.

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, välismaalase õiguslikku seisundit ja Eestis viibimise aluseid reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, lähtudes välislepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest.

Faktid:

  • 2018. aastal esitasid Eestile rahvusvahelise kaitse taotluse 90 inimest, võrreldes 108 välismaalasega 2017. aastal ja 84 välismaalasega 2016. aastal. Eesti andis rahvusvahelise kaitse 2018. aastal 17 inimesele, 2017. aastal 16 inimesele ja 2016. aastal 64 inimesele.  Neile lisanduvad Euroopa rändekava alusel Eestisse tulnud inimesed, keda 2016. aastal oli 89, 2017. aastal 104 ja 2018. aastal 18. 
  • Alates 1997. aastast on Eestilt rahvusvahelist kaitset palunud 1101 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud 481 välismaalasele (seisuga jaanuar 2019).

 

 

Viimati uuendatud: 11. september 2020