Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2017

2017. aasta teisel poolaastal on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rollis. See tähendab nõukogu seisukohtade kujundamist kõigi liikmesriikide huve arvesse võttes ja ise sealjuures neutraalseks jäädes.

Nõukogu eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesti võtab eesistumise teatepulga üle Maltalt, et see siis kuus kuud hiljem omakorda Bulgaariale edasi anda.

Kolm järjestikust eesistujat lepivad omavahel kokku, millistele valdkondadele Euroopa tasandil rohkem tähelepanu pöörata. See kindlustab oluliste teemade püsimise fookuses järjest 18 kuu jooksul. Eesti kuulub ühte eesistumistriosse Bulgaaria ja Austriaga.

Vahetult enne eesistumise algust valmib Eesti eesistumise sisuprogramm, mis koondab kõik need teemad, millele Eesti rohkem tähelepanu tahab suunata.

 

 

 

Milline on eesistuja roll?

Eesistujariigi ülesanne on korraldada EL-i Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi ning selgitada aruteludes välja ühised seisukohad.

Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

Eesistumise ajal tuleb valmis olla ka ootamatute laiaulatuslike kriiside lahendamiseks, mis puudutavad suurt osa või kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Läti pidi näiteks oma eesistumise ajal 2015. aasta esimesel poolel tegelema nii ulatusliku migratsioonikriisiga kui ka Pariisis aset leidnud terrorirünnakuga Charlie Hebdo toimetuse vastu.

Eesti eesmärk on olla asjatundlik, tõhus, avatud ja läbipaistva tööstiiliga eesistuja.

 

Siseministeeriumi valitsemisalas keskendume eesistumise ajal:

  • infotehnoloogiliste lahenduste kasutamisele eurooplaste turvalisuse tõstmiseks. Muu hulgas:
    • Euroopa Liidu IT-agentuuri volituste laiendamisele. Eesti huvides on, et Tallinnas asuv IT-agentuur eu-LISA muutuks tugevamaks ja tõhusamaks. Kui täna on eu-LISA siseturvalisuse valdkonna IT-agentuur, siis tulevikus tahame rääkida ametist, mis haldab erinevaid EL-i infosüsteeme. Eu-LISA volituste laiendamine võimaldaks hoida kokku süsteemide arendamise ja haldamise kuludelt ning arendada uusi tehnoloogiaid ka teistes olulistes valdkondades. Näidetena võib tuua e-õiguskeskkonnna, e-Codexi ning EL-i tolliinfosüsteemi.
    • siseturvalisuse IT-süsteemide ristkasutamisele. Euroopas on kasutusel hulgaliselt turvalisust tagavaid IT-süsteeme (sh nt Schengeni infosüsteem SIS ja viisainfosüsteem VIS) ja andmebaase. Selleks, et neist aga veelgi rohkem kasu oleks, peame panema info nende vahel liikuma. Muu hulgas aitaks Euroopat turvalisemaks muuta keskne otsingusüsteem, mis oleks ühendatud kõigi vajalike EL-i siseturvalisuse andmebaasidega.
    • lennureisijate broneeringuinfo süsteemi PNR rakendamisele. 2016. aastal vastuvõetud lennureisijate broneeringuinfo süsteemi eesmärk on toetada raskete kuritegude ja terrorismi vastast võitlust, aidates avastada kõrge riskitasemega reisijaid tänu nende käitumis- ja liikumismustritele.
    • Prümi andmevahetusmehhanismi edendamisele. Prümi abil saavad ELi liikmesriigid ligi teineteise kriminalistikaalastele biomeetrilistele andmetele (DNA-le ja sõrmejälgedele) ja sõidukiregistri andmetele.
  • EL-i ühise varjupaigasüsteemi korrastamisele ja senisest selgemate reeglite loomisele. See on ühtlasi üks keerulisemaid teemasid, millega meil eesistumise ajal tegeleda tuleb, sest liikmesriikide seisukohad erinevad kohati väga suurel määral. Muu hulgas tuleb kokku leppida, kuidas ja kui kiiresti rahvusvahelise kaitse taotlusi menetletakse, millised vastuvõtutingimused tuleb taotlejatele tagada, kes ja kui pikaks ajaks kaitset saavad ning millised on kõige selle käigus kaitse taotlejate ja saajate õigused ja kohustused. See aitab kindlustada, et kõiki rahvusvahelise kaitse taotlejaid koheldakse võrdselt, sõltumata sellest, millises liikmesriigis nad oma avalduse esitavad.
  • seadusliku rände edendamisele, täpsemalt sinise kaardi direktiivi värskendamisele. Kui rändest rääkides keskendutakse pahatihti ebaseaduslikule rändele ja migratsiooni varjukülgedele, siis tegelikult on rändel palju positiivseid külgi. Sinine kaart on ajutine luba EL-is töötamiseks ja elamiseks. See annab kaardi omanikule paljudes valdkondades kaardi väljastanud riigi kodanikega võrdsed õigused. Näiteks kehtivad sinise kaardi omanikule samasugused töötingimused, võimalused haridusele ning juurdepääs kaupadele ja teenustele.
  • koostöö edendamisele Ukrainaga. Soovime, et liikmesriikide julgeolekuasutuste seas tekiks ühtne arusaam Ukraina sisejulgeoleku olukorrast ja Ida-Ukraina konflikti võimalikest mõjudest EL-i sisejulgeolekule. Sealjuures plaanime keskenduda neljale valdkonnale: ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamine, piirivalve ja integreeritud piirihaldus, hübriidohud ning EL-i ja teiste osapoolte koostöö koordineerimine.
  • ELi maismaapiiri valvamise standardite väljatöötamisele. Schengeni piirieeskirjades on selgelt reguleeritud piirikontrolli läbiviimise nõuded piiripunktides, kuid piiripunktide vahelise ala valvamine on jäetud liikmesriikide endi korraldada. Muu hulgas tähendab see, et meil puudub alus hinnata, kui hästi liikmesriigid välispiiride valvamisega toime tulevad. Soome eestvedamisel alustati 2013. aastal Euroopa Liidu maismaa välispiiri riikide siseministrite regulaarsete kohtumisega. Nende kohtumiste eesmärgiks on tõmmata tähelepanu maismaapiiri omavate liikmesriikide eripärale, piirikontrolli läbiviimise raskustele maismaa piiripunktides, maismaapiiride haavatavusele ning nende valvamise kitsaskohtadele.
 

 

Valdkond: 
Viimati uuendatud: 17. juuli 2017