Üldandmed ja statistika

Üldist statistikat

  • Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) toetab vabakonda 2018. aastal kokku umbes 1,79 miljoni euroga;
  • iga teine Eesti elanik (49%) on osalenud viimase aasta jooksul vabatahtlikus tegevuses;
  • Eestis oli 2016. aastal 1171 külavanemat ja 4 652 küla ning maapiirkondades tegutseb hinnanguliselt 500 seltsingut 
  • 63 protsenti Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest on 2014. a seisuga delegeerinud avalike teenuste osutamist kodanikeühendustele. Peamiselt delegeeritakse kultuuritegevuse korraldamise, spordi edendamise ja kohaliku elu arendamisega seotud ülesandeid;
  • 32 protsenti MTÜ-dest ei tegelenud 2014. aastal vabatahtlike kaasamisega;
  • 2014. aastal oli 30,3 protsendis MTÜ-dest palgalisi töötajaid;
  • 2018. aastal oli MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht 23,3 miljonit eurot. Koos anonüümsete ja välismaiste annetustega on annetuste maht 2017. aasta seisuga 35 miljonit eurot;
  • tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja kuulus 2018. aastal 2 480 organisatsiooni. Neist on annetuste saamist deklareerinud 2017. aastal 56% ehk 1 338 organisatsiooni;
  • Euroopa kõrgeim vabatahtliku tegevuse määr – 50 protsenti – on Norras, Rootsis ja Hollandis;
  • Eestis on vabatahtliku tegevuse panus SKP-sse umbes 1%.
 

Teadmiseks

Kui suur on Eesti kolmas sektor?

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis umbes 23 000 mittetulundusühingut ja sihtasutust. Neist umbes 800 on sihtasutused. 2018. aasta alguses jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille kohaselt majandatakse kõiki korteriomandeid iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis. Seega alates 2018. aastast ei ole korteriühistud enam mittetulundusühingute ja sihtasutustega sama juriidilise vormi all, mis kahandas mittetulundusühingute üldarvu umbes poole võrra. Varem oli mittetulundusühinguid ja sihtasutusi kokku umbes 33 000.

Samas ei kirjelda ka MTÜ-de arv olukorda tõeselt, sest hinnanguliselt võib kuni 6 000 MTÜ-d olla passiivsed. Passiivseteks loetakse MTÜ-sid, mis ei ole registrist kustutatud, kuid mis ajutiselt või alaliselt ei tegutse.

Nii on MTÜ-de ja SA-de arv pigem kvantitatiivne näitaja, mis ei iseloomusta kodanikuühiskonna institutsionaliseerumise taset ega mitmekülgsust. Ühenduste aktiivse tegutsemise tunnuseks on palgaliste töötajate arv ning majandusaasta aruande esitamine.

Palgalised töötajad MTÜ-des

Statistikaameti andmetel on palgaliste töötajatega MTÜ-de osakaal statistilisse profiili kuuluvatest MTÜ-dest suurenenud 2011. aastaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra ehk 30 protsendini, mis ühest küljest tuleneb palgatöötajatega MTÜ-de arvu kasvust ja teisest küljest tegutsevate MTÜ-de arvu vähenemisest. Ka Maksu- ja Tolliameti andmed väljamakstud palkade kohta näitavad samasugust trendi.

Kui 2010. aastal oli keskmine brutopalk MTÜ-des 358 eurot, siis aasta hiljem oli see 367 ning 2014. aastal 446 eurot. SA-de töötajatele makstud brutopalk on kasvanud 2010. aasta 799 eurolt 860 euroni 2012. aastal.

Kodanikuühiskonna roll töökohtade loomises

Kodanikualgatuse korras loodud ühenduste osakaal töökohtades on tagasihoidlik, jäädes kahe protsendi piirimaile. Suur osa tööst tehakse vabatahtlikuna ning sageli pole ühendustel võimalik maksta töötajatele töötasu.

Kui vaadata kõiki kolmandas sektoris töötavaid inimesi, jääks kodanikuühiskonna osakaal töökohtades Statistikaameti 2011. aasta andmetel 7,5 protsendi juurde. Samal ajal oleks Maksu- ja Tolliameti andmetel MTÜ-de ja SA-de töötajate osatähtsus kokku veidi üle kaheksa, MTÜ-des eraldi aga pisut alla viie protsendi. Enamik ehk umbes 95 protsenti MTÜ-sid on nii-öelda mikroettevõtte tasemel, andes tööd ühele kuni üheksale inimesele.

Samas on muutunud üha selgemaks MTÜ-de roll avalike teenuste osutajatena. 2009. aastal Praxise korraldatud uuring „Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele“ näitas, et üle poole omavalitsustest teevad avalike teenuste osutamisel MTÜ-dega koostööd. 63 protsenti Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest on delegeerinud avalike teenuste osutamist kodanikeühendustele. Peamiselt delegeeritakse kultuuritegevuse korraldamise, spordi edendamise ja kohaliku elu arendamisega seotud ülesandeid.

Kas kõik MTÜ-d on kodanikualgatuslikud?

Oluline on eristada kodanikualgatuslikke avalikes huvides tegutsevaid MTÜ-sid ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt asutatud või selle valitseva mõju all olevaid MTÜ-sid. 2013. aasta lõpu seisuga teostavad ministeeriumid, maavalitsused ja põhiseaduslikud institutsioonid riigi nimel asutajaõigusi 74-s riigi asutatud sihtasutuses.

 

Viimati uuendatud: 4. aprill 2019

NÄDALA EELINFO

Esmaspäev, 26. august
- Rahvastikuminister Riina Solman kohtub sotsiaalministri ja Eesti Lasterikaste Perede Liiduga.
 

Teisipäev, 27. august
- 27.-29. augustil osaleb pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsler Viola Murd HELCOM ja BALEX DELTA 2019 õppusel Taanis. PPA-st osaleb ka laevastiku lipulaev Kindral Kurvits. Tulenevalt õppuste järjekorrast jõuab 2020 aastal õppuse korraldamis kord Eestile.


Kolmapäev, 28. august
- Siseminister Mart Helme kohtub Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti (eu-LISA) direktori Krum Garkovi ja haldusnõukogu esimehe Zsolt Szolnokiga
- Kantsler Lauri Lugna kohtub Soome Siseministeeriumi kantsleri Illka Salmiga ning tutvub Soome piirivalvega.


Neljapäev, 29. august
- Siseminister Mart Helme ja rahvastiku minister Riina Solman osalevad VV väljasõiduistungil Kagu-Eestis.

 

KRIISIOLUKORDADEKS VALMISTUMINE

- Sinu ja su pere hakkamasaamine kriisiolukordades sõltub eelkõige teist endast!

- Ennast ja oma pere saad kaitsta kõige paremini, kui valmistud kriisiolukordadeks ette!

- Vaid sina tead kõige paremini oma pere vajadusi ja võimalusi!

- Tee kriisideks valmistumisel koostööd naabrite ja kogukonnaga!

- Ole valmis nädal aega iseseisvalt hakkama saama!

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks leiate veebilehelt www.kriis.ee.