Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon

 

Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK (PDF)) on kodanikuühiskonna strateegilise arendamise alus.

EKAK määratleb kodanikuühiskonna ja avaliku sektori partnerluse alused ja raamistiku kodanikuaktiivsuse edendamiseks ning demokraatia tugevdamiseks Eestis.

Riigikogu korraldab EKAKi elluviimise ja kodanikuühiskonna arengu arutamiseks igal teisel aastal vastavasisulise olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.  Riiklikult tähtsa küsimuse arutelule eelneb Riigikogu põhiseaduskomisjoni, kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni avalik istung.

2019
05.11.2019 kolme komisjoni ühisistungi salvestus

2017
28.09.2017 Riigikogu täiskogu stenogramm

2016
08.11.2016 kolme komisjoni ühisistungi salvestus

2014
13.11 Riigikogu täiskogu stenogramm
16.09 kolme komisjoni ühisistungi salvestus

2012
20.09 Riigikogu täiskogu stenogramm
31.05 kolme komisjoni ühisistungi stenogramm

2010
15.04 Riigikogu täiskogu stenogramm
09.03 kolme komisjoni ühisistungi protokoll (PDF) ja taustamaterjalid (PDF)

2007
13.12 Riigikogu täiskogu stenogramm
11.12 kolme komisjoni ühisistungi stenogramm
 

Vabariigi Valitsuse ja kodanikuühenduste esindajate ühiskomisjon Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamiseks

EKAKi prioriteetide ja põhimõtete elluviimist koordineerib 22-liikmeline EKAK ühiskomisjon, mille tööd juhib rahvastikuminister. Komisjoni ülesanne on Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade elluviimine ja täitmise hindamine ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamine.

Ühiskomisjoni töökorra (RTF) järgi moodustatakse koosseis põhimõttel, et kuni pooled liikmetest on valitsusasutuste esindajad ja vähemalt pooled vabaühenduste esindajad. Valitsusasutuste, Riigikogu toetusrühma ja riigi sihtasutuste esindajad määrab vastava asutuse juht, vabaühenduste esindajatest liikmed valitakse avaliku konkursiga. Ühiskomisjoni liikmed esindavad komisjonis oma organisatsiooni ja sihtrühmi.

Komisjoni tööd koordineerib ja teenindab Siseministeerium. 

 

EKAK ühiskomisjoni liikmed on:

  • komisjoni esimees - rahvastikuminister Riina Solman
  • Avatud Eesti Fondi esindaja Mall Hellam
  • Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esindaja Avo Üprus
  • Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Ott Kasuri
  • Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Tarmo Tüür
  • Eesti Külaliikumise Kodukant esindaja Krista Habakukk
  • Vabaühenduste Liidu esindaja Kai Klandorf
  • Eesti Väitlusseltsi esindaja Katrin Viru
  • Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja (esindab Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja Eesti Noorteühenduste Liidu koostöövõrgustikku E3) Maris Neeno
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Mihkel Rebane
  • Justiitsministeeriumi esindaja
  • Kultuuriministeeriumi esindaja Piret Hartman
  • Maaeluministeeriumi esindaja Taavi Kurvits
  • Rahandusministeeriumi esindaja Tom Kagovere
  • Riigikantselei esindaja Ivar Hendla
  • Riigikogu liige, kodanikuühiskonna toetusrühma esindaja Heiki Hepner
  • Siseministeeriumi esindajad (2) Raivo Küüt ja Martin Tulit
  • Sotsiaalministeeriumi esindaja Kristiina Hunt
  • Sillamäe Lastekaitse Ühingu esindaja Vassili Golikov
  • Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital esindaja Agu Laius
  • Sihtasutuse Poliitikauuringute Keskus PRAXIS esindaja Jane Matt

 

EKAK ühiskomisjoni protokollid

 

EKAK koostööpõhimõtete  järelevalve

Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon näeb ette, et kodanikeühenduste ja avaliku võimu esindajad lähtuvad oma koostöös sellistest põhimõtetest ja väärtustest nagu kodanikuaktiivsus, osalus, austus, partnerlus, vastutus ja aruandmiskohustus, kodanikualgatuse poliitiline sõltumatus, korruptiivsuse vältimine, säästev ja tasakaalustatud areng ning võrdne kohtlemine.

Koostööpõhimõtete järgimise üle teeb järelevalvet valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni moodustatud töörühma. Töörühma poole saab pöörduda juhul, kui asjad ei toimi nii, nagu koostöö hea tava ette näeb. Töörühm ei karista ega mõista kedagi hukka, vaid aitab avalikul võimul ja kodanikeühendustel EKAKi põhimõtteid tõlgendada ning paremini mõista, kuidas EKAK töötab. Samuti annab töörühm hinnanguid põhimõtete järgimisele ning soovitusi koostöö paremaks korraldamiseks.

Otsustamisel lähtub töörühm EKAK-is kirjeldatud põhilistest õigustest ja kohustustest, mis on seotud kodanikeühenduste ja avaliku võimu tunnustamise ja esindamise, nende partnerluse, poliitikate väljatöötamise ning vahendite kasutamise ja aruandlusega.

 

EKAK järelevalve töörühma poole pöördumine

Töörühma poole saab pöörduda iga vabaühendus ja avaliku võimu asutus, kes tunneb, et koostöö teise poolega ei laabu kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis kirjeldatud põhimõtetest lähtuvalt. Töörühm saab aidata näiteks juhul, kui üks koostööpool ei ole andnud teisele koostööks vajalikku teavet, on eiranud vastastikuse tunnustamise kohustusi või ei arvesta osalemiseks tingimuste loomisel kõigi huvirühmadega.

Enne töörühma poole pöördumist tuleb teha omalt poolt kõik, et erimeelsused ise lahendada ja koostöö toimima saada. Selleks soovitame: läbi lugeda EKAK; leida EKAK-i teisest ja kolmandast peatükist õigused ja kohustused, mida teie meelest pole järgitud, ning rääkida neist oma organisatsiooni juhtkonna või liikmetega (arutada tuleks, kas ka teised näevad õiguste või kohustuste eiramist samamoodi ning mida saaksite ise koostöö parandamiseks ette võtta); võtta ühendust oma koostööpartneriga kas avalikust sektorist või vabakonnast ning arutada, kas ja kuidas oleks võimalik viia koostöö EKAK-iga kooskõlla (kohtumisel, kirjas või vaides tuleks kindlasti viidata EKAK-i punktile, mille osas tunnete, et koostöös on eksitud); kui erimeelsused jäävad, pöörduda ühiskomisjoni töörühma poole, kes annab omapoolse hinnangu.

Töörühmale saab pöördumise (vt pöördumise vorm (65.12 KB, RTF)) saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile ekakjarelevalve@list.siseministeerium.ee. Pöördumise allkirjastab organisatsiooni allkirjaõiguslik isik.

Pöördumises tuleb:

  • kirjeldada olukorda, mis ajendas töörühma poole pöörduma;

  • nimetada EKAK-i koostööpõhimõte, mille vastu pöörduja meelest on eksitud, ning koostööst tulenev õigus või kohustus, mida koostöö osapool või -pooled ei ole pöörduja hinnangul järginud;

  • selgitada, milliseid võimalusi on pöördumise esitaja olukorra lahendamiseks kasutanud ja milline oli tulemus;

  • kirjeldada pöörduja seost situatsiooni või juhtumiga ning anda oma kontaktandmed.

Töörühma sekretariaat, mille moodustavad Vabaühenduste Liit ja Siseministeerium, vaatab pöördumise läbi ning annab esmase hinnangu, kas kirjeldatud eksimus seostub mõne EKAK-i koostööpõhimõttega. Kui mitte, antakse sellest pöördujale teada. Kui seos aga leitakse, kutsutakse kokku töörühm ja kogutakse vajadusel lisamaterjale, sealhulgas selgitusi mõlemalt osapoolelt.

Töörühma esimees kutsub ühiskomisjoni liikmete hulgast kokku töörühma, kuhu kuulub kaks avaliku võimu ja kaks vabaühenduste esindajat. Töörühma liikmed valitakse vastavalt pöördumise teemale ja komisjoni liikmete kogemustele. Nende organisatsioonide esindajaid, keda pöördumine otseselt puudutab, töörühma ei kaasata.

Töörühm vaatab esitatud materjalid läbi mõistliku aja jooksul, hinnates konkreetse juhtumi vastavust EKAK-i põhimõtetele, ning annab koostöö paremaks korraldamiseks soovitusi. Töörühma hinnang saadetakse kõigile juhtumiga seotud osalistele ning see tehakse kättesaadavaks Siseministeeriumi veebilehel. Töörühm vastab pöördujale 30 päeva jooksul.

 

 
Viimati uuendatud: 28. veebruar 2020