Kodanikuühiskond

Kodanikuühiskond hõlmab omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone.

Siseministeerium analüüsib, kavandab ja koordineerib kodanikuühiskonna valdkonna riiklikku poliitikat, et tagada turvalise ja avatud ühiskonna kujundamisel riiklike struktuuride, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tõhusam koostöö.

Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsioon (EKAK) on kodanikuühiskonna strateegilise arendamise aluseks.

Siseministeerium toetab vabaühenduste arengut oma valitsemisalasse kuuluva SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kaudu, mille eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda. KÜSK korraldab taotlusvoore, toetab vabaühendusi arendavaid tegevusi ja soodustab vabaühenduste rahvusvahelist koostööd. KÜSK koordineerib ka kodanikuühenduste konsultantide tööd maakondlikes arenduskeskustes. Kodanikuühiskonna valdkonnas tegelevad maakondlikud arenduskeskused eestvedajate inspireerimise ning nõustamisega nii kodanikuühenduste asutamise, tegevusvõimekuse kasvatamise kui arendamise teemal. Lisaks jagavad nad infot kodanikuühiskonnas toimuvast nii maakonnas kui maakonnale.

Kodanikuühiskonnas on oluline roll vabatahtlikel, keda tegutseb enim keskkonnakaitse, loodushoiu, säästva eluviisi, kohaliku elu edendamise, noorsootöö ning lastega töötamise valdkonnas. Abipolitseinike ning vabatahtlike maa- ja merepäästjatena panustavad vabatahtlikud ka siseturvalisuse tagamisse.


Strateegilised partnerid

Siseministeeriumil on kodanikuühiskonna valdkonnas kolm avaliku konkursiga leitud partnerit valdkonna arendamiseks aastateks 2019-2020. Nii panustame ühiselt kodanikuühiskonna arengukava eesmärkide saavutamisse.
 
Loe täpsemalt partnerite kohta:

 

 

Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2015–2020

 

Valitsus kiitis 19. veebruari 2015 istungil heaks Siseministeeriumi eestvedamisel valminud arengukava, mis suunab kodanikuühiskonna edenemist aastatel 2015-2020.

Kava on jätkuks varasemale kodanikuühiskonna arengukavale (663.37 KB, PDF), mis loodi aastateks 2011-2014. Uues kavas on keskendutud kahele prioriteedile: ühiskondlikult aktiivsetele elanikele ja kodanikuühenduste tegutsemisvõimekusele ehk sellele, et kodanikuühendustel oleks piisavalt võimalusi oma eesmärkide elluviimiseks.

Arengukava seab eesmärgiks kodanikuühenduste osalemise poliitika kujundamises loomuliku ja väärtustatud koostööna. Samuti on oluline läbi sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamise kasvatada kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemidega tegelemisel ja inimeste heaolu parandamisel. Mõlema eesmärgi saavutamise eelduseks on võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt võimalusi arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks.

Arengukava tegevusi rahastatakse riigieelarvest, välisvahenditest ja võimalusel era- ja kolmanda sektori vahenditest. Valdkonna arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mis koostatakse igal aastal järgnevaks neljaks aastaks.

Uue kodanikuühiskonna arengukava välja töötamisel andis oma panuse umbes 300 inimest erinevatest kodanikuühendustest, nende katusorganisatsioonidest ja ministeeriumidest. Et aidata partneritel planeerida enda aega arengukava koostamises osalemiseks, koostasime kaasamise kava ning tegutsesime selle järgi.

Kevadel 2018 algas ühtlasi ka uue kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030. Selle protsessi kohta saab lugeda lähemalt siit.

 

 

 

Avalike teenuste delegeerimine kodanikuühendustele

Eestis teeb umbes 60 protsenti kohalikest omavalitsustest avalike teenuste osutamisel mittetulundusühingutega (MTÜ) koostööd. Enim delegeeritakse MTÜ-dele avalike teenuste osutamist sotsiaal-, spordi ja kultuuri valdkonnas.

Delegeerimise eesmärk on parandada teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning tõsta avalike teenuste osutamiseks vajalikku üldist võimekust. Ehkki teenuse osutamine antakse üle MTÜ-le, jääb vastutus ja kontroll teenuse pakkumise üle omavalitsusele.

Et aidata kaasa teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemisele ning nii omavalitsuste kui teenuseosutajate võimekuse kasvule, valmis juba 2010. aastal kontseptsioon „Avalike teenuste lepingulise delegeerimise suunad mittetulundusühendustele“. Dokumendi eesmärk on arendada ja ühtlustada teenuste delegeerimise põhimõtteid ning leppida kokku MTÜ-dele suunatud arendustegevuste üldises koordineerimises.

Kontseptsioon tugineb 2009. aastal Siseministeeriumi tellimusel valminud analüüsile „Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele“.

Analüüsist saab ülevaate avalike teenuste delegeerimise olukorrast ning soovitusi selle arendamiseks. Valdkonna arendamine on omakorda seotud Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooni eesmärgiga töötada välja avalike teenuste pakkumise üldised standardid ning nende osutamise delegeerimise põhimõtted ja kord.

 

 

Viimati uuendatud: 29. mai 2019

NÄDALA EELINFO

Esmaspäev, 26. august
- Rahvastikuminister Riina Solman kohtub sotsiaalministri ja Eesti Lasterikaste Perede Liiduga.
 

Teisipäev, 27. august
- 27.-29. augustil osaleb pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsler Viola Murd HELCOM ja BALEX DELTA 2019 õppusel Taanis. PPA-st osaleb ka laevastiku lipulaev Kindral Kurvits. Tulenevalt õppuste järjekorrast jõuab 2020 aastal õppuse korraldamis kord Eestile.


Kolmapäev, 28. august
- Siseminister Mart Helme kohtub Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti (eu-LISA) direktori Krum Garkovi ja haldusnõukogu esimehe Zsolt Szolnokiga
- Kantsler Lauri Lugna kohtub Soome Siseministeeriumi kantsleri Illka Salmiga ning tutvub Soome piirivalvega.


Neljapäev, 29. august
- Siseminister Mart Helme ja rahvastiku minister Riina Solman osalevad VV väljasõiduistungil Kagu-Eestis.

 

KRIISIOLUKORDADEKS VALMISTUMINE

- Sinu ja su pere hakkamasaamine kriisiolukordades sõltub eelkõige teist endast!

- Ennast ja oma pere saad kaitsta kõige paremini, kui valmistud kriisiolukordadeks ette!

- Vaid sina tead kõige paremini oma pere vajadusi ja võimalusi!

- Tee kriisideks valmistumisel koostööd naabrite ja kogukonnaga!

- Ole valmis nädal aega iseseisvalt hakkama saama!

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks leiate veebilehelt www.kriis.ee.