Kodanikuühiskond

Kodanikuühiskond hõlmab omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone.

Analüüsime, kavandame ja koordineerime kodanikuühiskonna valdkonna riiklikku poliitikat, et tagada turvalise ja avatud ühiskonna kujundamisel riiklike struktuuride, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tõhusam koostöö.

Kodanikuühiskonnas on oluline roll vabatahtlikel, keda tegutseb enim keskkonnakaitse, loodushoiu, säästva eluviisi, kohaliku elu edendamise, noorsootöö ning lastega töötamise valdkonnas. Abipolitseinike ning vabatahtlike maa- ja merepäästjatena panustavad vabatahtlikud ka siseturvalisuse tagamisse.

Kodanikuühiskonna strateegilise arendamise alus on Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsioon (EKAK).

Toetame vabaühenduste arengut valitsemisalasse kuuluva SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kaudu, mille eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda. KÜSK korraldab taotlusvoore, toetab vabaühendusi arendavaid tegevusi ja soodustab vabaühenduste rahvusvahelist koostööd. KÜSK koordineerib ka kodanikuühenduste konsultantide tööd maakondlikes arenduskeskustes


Strateegilised partnerid perioodil 2021-2024

Siseministeeriumi partnerid aastatel 2021-2024 "Sidusa Eesti arengukava" programmi "Kogukondlik Eesti" elluviimisel on:
  • aktiivsete elanike suunal Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused
    Hakkavad tõstma Eesti elanike teadlikkust kodanikuühiskonna toimevormidest ja vabaühendustest ning tegelema vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide nõustamise ja toetamisega

  • hoolivate ja võimekate kogukondade suunal MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor
    Hakkab toetama süsteemset ja võrgustikupõhist kaasamist kohalikul tasandil ning suurendama koostööd kohaliku omavalitsuse ja riigiga 

  • võimekate vabaühenduste suunal Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused
    Aitavad kaasa vabaühenduste majanduslike teadmiste ja oskuste parandamisele

  • võimekate sotsiaalsete ettevõtete suunal MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
    Aitab oma tegevustega kaasa sotsiaalsete ettevõtete tegutsemiskeskkonna parandamisele ning töötab selle nimel, et sotsiaalsed ettevõtted oleksid jätkusuutlikud

Strateegilised partnerid valiti avaliku konkursiga ning sõlmitakse lepingud kuni 2024. aasta lõpuni. 
 
Aastatel 2015-2020 olid Siseministeeriumi partneriteks kolm konkurssiga valitud vabaühendust: Eesti Külaliikumine Kodukant, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Vabaühenduste Liit.

 

 

Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2015–2020

 

Valitsus kiitis 19. veebruari 2015 istungil heaks Siseministeeriumi eestvedamisel valminud arengukava, mis suunab kodanikuühiskonna edenemist aastatel 2015-2020.

Kava on jätkuks varasemale kodanikuühiskonna arengukavale (663.37 KB, PDF), mis loodi aastateks 2011-2014. Uues kavas on keskendutud kahele prioriteedile: ühiskondlikult aktiivsetele elanikele ja kodanikuühenduste tegutsemisvõimekusele ehk sellele, et kodanikuühendustel oleks piisavalt võimalusi oma eesmärkide elluviimiseks.

Arengukava seab eesmärgiks kodanikuühenduste osalemise poliitika kujundamises loomuliku ja väärtustatud koostööna. Samuti on oluline läbi sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamise kasvatada kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemidega tegelemisel ja inimeste heaolu parandamisel. Mõlema eesmärgi saavutamise eelduseks on võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt võimalusi arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks.

Arengukava tegevusi rahastatakse riigieelarvest, välisvahenditest ja võimalusel era- ja kolmanda sektori vahenditest. Valdkonna arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mis koostatakse igal aastal järgnevaks neljaks aastaks.

10. juulil 2020. a kinnitas rahvastikuminister uue "Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024", mille elluviimine algab 2021. aastal. Programmi ja koostamise kohta saab lugeda lähemalt siit. Programm on osa koostatavast "Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast 2021-2030".

 

 

 

Avalike teenuste delegeerimine kodanikuühendustele

Eestis teeb umbes 60 protsenti kohalikest omavalitsustest avalike teenuste osutamisel mittetulundusühingutega (MTÜ) koostööd. Enim delegeeritakse MTÜ-dele avalike teenuste osutamist sotsiaal-, spordi ja kultuuri valdkonnas.

Delegeerimise eesmärk on parandada teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning tõsta avalike teenuste osutamiseks vajalikku üldist võimekust. Ehkki teenuse osutamine antakse üle MTÜ-le, jääb vastutus ja kontroll teenuse pakkumise üle omavalitsusele.

Et aidata kaasa teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemisele ning nii omavalitsuste kui teenuseosutajate võimekuse kasvule, valmis juba 2010. aastal kontseptsioon „Avalike teenuste lepingulise delegeerimise suunad mittetulundusühendustele“. Dokumendi eesmärk on arendada ja ühtlustada teenuste delegeerimise põhimõtteid ning leppida kokku MTÜ-dele suunatud arendustegevuste üldises koordineerimises.

Kontseptsioon tugineb 2009. aastal Siseministeeriumi tellimusel valminud analüüsile „Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele“.

Analüüsist saab ülevaate avalike teenuste delegeerimise olukorrast ning soovitusi selle arendamiseks. Valdkonna arendamine on omakorda seotud Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooni eesmärgiga töötada välja avalike teenuste pakkumise üldised standardid ning nende osutamise delegeerimise põhimõtted ja kord.

 

 

Viimati uuendatud: 24. mai 2021