Sa oled siin

Tegevuskava ebaseadusliku töötamise ennetamiseks

Koos kasvanud nõudlusega välistööjõu järele on suurenenud ka ebaseadusliku töötamise rikkumiste hulk ja maksudest kõrvalehoidmine. Et senisest tõhusamalt ebaseaduslikku töötamist ennetada ja tõkestada, viib riik ellu vastava tegevuskava.

  • Kõige levinumad rikkumised on juhtumid, kus Eesti ettevõte võtab Eestis seaduslikult viibiva välismaalase tööle, kuid ei registreeri töötamist politsei- ja piirivalveametis ega maksa nõutavat vähemalt Eesti keskmist palka ja tööjõumakse.
  • Kui jäetakse ainuüksi üks töötaja lühiajaliseks töötamiseks registreerimata ja ei maksta Eesti tööjõumakse, kaotab riik aastas 4835 eurot maksutulu.
  • Erinevatel hinnangutel on neid välismaalasi, kes rikuvad Eestis töötamise tingimusi, 1000-5000. Kindlalt saame rääkida rikkumiste arvust: 2017. aastal kohaldati väärteokaristusi 382 välismaalase suhtes Eestis töötamise rikkumise eest. Neli aastat varem ehk 2013. aastal oli see arv aga 68.
  • Ka tööandjate rikkumisi on aina enam avastatud. Kui 2013. aastal said väärteokaristuse seoses välismaalase ebaseadusliku töötamisega 39 tööandjat, siis 2017. aastal oli selliseid juhtumeid juba 84.

 

Ülevaade tegevustest:

  • Edaspidi on kavas lihtsustada infovahetust asutuste vahel ja ka ettevõtete jaoks. Selleks töötatakse edasi ühtse välistöötajate registreerimiskeskkonna ideega. Praegu koguvad erinevaid andmeid nii politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet kui ka tööinspektsioon.
  • Samuti on plaanis lihtsustada välismaalase tööle võtmisega seonduvat asjaajamist, viia läbi infopäevi, koostada infomaterjale tööandjatele ja töövahendajatele jne.
  • Seni kehtinud trahvimäärade puhul võideti maksmata jäetud maksude pealt rohkem kui trahvi saades. Alates 15. juulist 2018 jõustuva välismaalaste seaduse muudatuse kohaselt kümnekordistub maksimaalne rahatrahv ebaseaduslikku tööjõudu kasutavale juriidilisest isikust tööandjale. Kui seni oli maksimaalne määr 3200 eurot, siis edaspidi 32 000 eurot.

  •  Alates 15. juulist 2018 nähakse ette riigihankemenetlusest kõrvaldamise kohustus, kui tegemist on ettevõttega, keda on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest. Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb edaspidi juhul, kui alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või leida muu viis töö teostamiseks. Luuakse võimalus keelata selliste ettevõtete majandustegevust, kes võtavad välismaalasi järjepidevalt tööle seadustest kõrvale vaadates.
  •  Alates 15. augustist 2018 tekib tööandjal Eestisse lähetatud töötajate puhul kohustus esitada lähetuse kohta tööinspektsioonile andmed enne töötaja tööle asumist. Praegu tuleb seda teha esimesel tööpäeval. Samast kuupäevast nähakse ette lühiajalise töötamise registreerimise kohustus, kui välismaalane töötab Eestis teise Schengeni liikmesriigi antud viisa või elamisloa alusel ning teeb tööd teises liikmesriigis asutatud ettevõtte heaks. Praegu ei pea sellise välismaalase Eestist töötamist politsei- ja piirivalveametis registreerima.
 
 

 

Valdkond: 
Viimati uuendatud: 13. juuli 2018