Keeleõppelepingud

Riik pakub 2019. aastast võimalust sõlmida keeleõppeleping vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimestel, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust.

Kodakondsuse taotlemine ei tohi jääda selle taha, et inimesel ei ole võimalik eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste kõrvalt aega keeleõppeks. Keeleõppeleping võimaldab:

  • ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni tasemeni B1 k.a;
  • eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele tasustamata õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist inimese keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Hüvitise ülemmäär on Eesti aasta keskmine brutopalk;
  • leping loetakse täidetuks, kui inimene on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotluse kodakondsuse omandamiseks.

Enne lepingu sõlmimist hinnatakse välismaalase keeleoskust ja ta saab tasuta õppida eesti keelt üksnes neil tasemetel, mis tal B1-keeletasemest puudu on (nt A2 ja B1).


Foto: Pixabay

 

 

 

Valitsus otsustas keeleõppelepinguid rahastada 2019. aastal 1,3 miljonit euroga. Keeleõppe kulu on individuaalne ja sõltub konkreetse inimese varasemast keeleoskusest ja õppepuhkuse tasu suurusest. Sestap on täpset osalejate arvu raske öelda, aga oleme arvestanud järgmisel aastal kuni 400 osalejaga.

2017. aastal sai Eesti kodakondsuse ligi 800 inimest, neist 558 olid enne määratlemata kodakondsusega. Alates taasiseseisvumisest on Eesti kodakondsus antud ja taastatud kokku enam kui 160 000 inimesele.


Keeleõppe korraldaja ja registreerumine

Keeleõpet korraldab Sisekaitseakadeemia. Detsembris 2018 alustas Sisekaitseakadeemia teavituskampaaniat keeleõppelepingute võimaluste kohta. Loe lähemalt siit.
 
Kontakt: Jana Kondrašova, Sisekaitseakadeemia rektori nõunik, jana.kondrasova@sisekaitse.ee, tel +372 5511 638.
 
 
 

 

 

Valdkond: 
Viimati uuendatud: 8. mai 2019