Brexit

Ühendkuningriigi valitsus teatas 29. märtsil 2017 Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest astuda välja Euroopa Liidust. Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil 2019. Selle kuupäevani on ta Euroopa Liidu liikmesriik ning tema suhtes kehtivad kõik sellega kaasnevad õigused ja kohustused.

Euroopa liikmesriikide juhid kinnitasid 25. novembril 2018 toimunud erakorralisel Euroopa Liidu Ülemkogul kokkuleppe Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi lahkumiseks Euroopa Liidust.

Siseministeeriumi pädevuses on küsimused, mis puudutavad Ühendkuningriigi kodanike ja nende perekonnaliikmete Eestisse elama asumist ja nende isikut tõendavaid dokumente Eestis. 

Foto: Pixabay

 

 

 

 

 

Korduma kippuvad küsimused

 

Euroopa Komisjon on kokku pannud küsimused ka vastused Ühendkuningriigi ning Euroopa Liidu kodanike õiguste kohta pärast Brexitit.
 

Näiteks saad teada vastused järgmistele küsimustele:

  • Olen Ühendkuningriigi kodanik ja mu isa töötab teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Elan koos temaga ja käin kohalikus koolis. Kas saan seal edasi elada?
  • Õpin Ühendkuningriigis ülikoolis. Kui kõik läheb hästi, lõpetan õpingud 2020. aastal. Kas saan jääda Ühendkuningriiki ja seal tööd otsida?
  • Elan alaliselt Ühendkuningriigis. Saan siin sotsiaalabi. Kas ma saan ka pärast Brexitit sotsiaalabi edasi?

Mis muutub praegu Eestis elavate Ühendkuningriigi kodanike jaoks?

Ühendkuningriigi väljaastumisleppe kohaselt algab pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust 29. märtsil 2019 üleminekuperiood, mis kestab kuni 31. detsembrini 2020.

  • Üleminekuperioodi lõpuni kehtib Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele edasi üldjuhul Euroopa Liidu õigus.

  • Eestis elavad Ühendkuningriigi kodanikud saavad jätkata siin elamist kehtiva ID-kaardi alusel kuni dokumentide kehtivusaja lõpuni. Ühendkuningriigi kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmed saavad Eestis viibida senise elamisloa alusel.

  • Eestis elavatel või enne üleminekuperioodi lõppu Eestisse saabuvatel Ühendkuningriigi kodanikel ja nende perekonnaliikmetel ei tule hakata taotlema väljaastumislepingust tulenevat uut dokumenti. Väljaastumislepingut tulenevat uut Eestis elamisõigust tõendavat dokumenti kavatseme väljastama hakata 2021. aasta algusest.

Mis muutub praegu Ühendkuningriigis elavate Eesti määratlemata kodakondsusega inimeste jaoks?

Väljaastumisleping kaitseb ja käsitleb ainult neid inimesi, kes elavad Ühendkuningriikides Euroopa Liidu vaba liikumisega seotud tingimuste kohaselt.  Eesti määratlemata kodakondsusega kodanikud on Ühendkuningriikides kolmanda riigi kodaniku staatuses nii praegu kui edaspidi.

  • Nende riigis elamist enne ja pärast Brexitit reguleerib Ühendkuningriigi riigisisene õigus ning väljaastumisleping neid üldjuhul ei käsitle.

  • Kolmandate riikide kodanikud on väljaastumislepingus reguleeritud juhul, kui inimene on Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku perekonnaliige, kes elab koos liikmesriigi kodanikuga Ühendkuningriigis väljaastumise hetkel ja üleminekuperioodi lõpus. Samuti on väljaastumislepingu kaitse all ka liikmesriigi kolmanda riigi kodanikest abikaasad, kui liikmesriigi kodanikust abikaasa elab Ühendkuningriigis ja abielu on sõlmitud enne üleminekuperioodi lõppu. Seega saab kolmanda riigi kodanikust abikaasa ka tulevikus liituda oma Ühendkuningriigis elava liikmesriigi kodanikust partneriga. Vastav kaitse ei kehti peale üleminekuperioodi lõppu sõlmitud liikmesriikide kodanike abielude suhtes ja tulevikus on neil võimalus liituda oma abikaasaga Suurbritannia riigisisese õiguse kohaselt.

  • Liikmesriigi kodanike järeltulijad saavad ka tulevikus liituda oma Suurbritannias elava vanemaga väljaastumislepingus sätestatud tingimuste kohaselt ja nad ei pea tingimata elama Suurbritannias Brexiti ajal.

Mis saab juhul, kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust ilma lepinguta?

Eestis elavad Ühendkuningriigi kodanikud saavad jätkata siin elamist kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega – seega on nad Eesti seaduslikud elanikud ka pärast Ühendkuningriigi leppeta lahkumist. Eesmärk on, et juba Eestis elavad inimesed saaksid jätkata võimalikult sujuvalt oma siinset igapäevaelu. 

  • Eestis vähemalt viis aastat elanud Ühendkuningriigi kodanikel, kes on saanud Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel alalise elamisõiguse, on õigus omandada pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisluba. Vähem kui viis aastat Eestis elanud Ühendkuningriigi kodanikud saavad pärast Ühendkuningriigi väljaastumist omandada elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks.

  • Pärast Brexitit Eestisse elama saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud peavad taotlema elamisloa välismaalaste seaduses sätestatud korras – see tähendab sarnastel alustel nagu praegu kolmandate riikide kodanikud elamisluba taotlevad. Valitsus on teinud ettepaneku vabastada Ühendkuningriigi kodanikud sisserände piirarvu alt nii nagu sealt on välja arvatud ka näiteks Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud.

  • Kõikidel Eestis elavatel Ühendkuningriigi kodanikel tasub hoolitseda selle eest, et nende elukoha andmed rahvastikuregistris oleksid täpsed ja nende ID-kaart oleks kehtiv.

 

 

 

 

 


 

 

 

 

Viimati uuendatud: 21. jaanuar 2019