Valdkondadeülene ennetustegevus

Need on pahatihti ühed ja samad tegurid, mis tõukavad noore väga eriilmeliste murede küüsi: uimastid, vaimse tervise probleemid, koolist puudumised või õigusrikkumised. Kui nende probleemide algallikad on samad, siis tuleb ennetusse panustada valdkondadeüleselt. 

Kui ennetustegevus on süsteemne ja eri valdkondade üleselt koordineeritud, siis esiteks väldime tegevuste dubleerimist ja teiseks väheneb vajadus ennetustegevuste järele. Sealjuures on endiselt vajalik, et asutused tegeleksid valdkonnaspetsiifiliste ennetustegevustega (nt tuleohutusse panustavad kampaaniad ja turvalise seksuaalkäitumise õpetamine), kuid eesmärgiks on vähendada koormust ja ressursside vajadust.

Terviklik ennetustöö hõlmab kõiki eluvaldkondi

 

OOTAME TAGASISIDET!

Ootame valdkondadeülese ennetustegevuse kontseptsioonile tagasisidet.

  • 28.02.2019 - tagasiside tähtaeg
  • Märts 2019 - tagasiside läbitöötamine ning dokumendi täiendamine
  • Aprill 2019 - arutelud ekspertidega ja seotud osapooltega
  • Mai 2019 - dokumendi esitamine tutvumiseks ja heaks kiitmiseks otsusetegijatele (ministrid ja asutuste juhid)
  • Alates juunikuust 2019 - jätkutegevused kontseptsiooni rakendamiseks.

Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon


Sellist kontseptsiooni ehk põhimõtete kogumit on vaja selleks, et ennetusvaldkonna otsuste tegemisel ja ressursside eraldamisel oleks teaduspõhine alus. Kontseptsioon on suunatud poliitikakujundajatele ja otsuselangetajatele ning kajastab valdkondadeüleselt tehtud kokkuleppeid ennetuse tulemuslikumaks elluviimiseks, keskendudes lastele ja noortele.

Ennetus on oluline inimese elukaare vältel, aga riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide ennetuse keskmes on lapsed ja noored. Tõhusa ennetuse mõju kandub üle ka täiskasvanuikka, suurendades inimese heaolu, parandades toimetulekut ja mõjutades tervisekäitumist elu jooksul. Ennetus keskendub elanikkonna teadmisi, hoiakuid ja käitumist suunavate tegurite komplekssele mõjutamisele ja lähtub parimatest olemasolevatest teadmistest käitumise või terviseprobleemi tekketeguritest.

Lähtudes Siseministeeriumi tellimusel OÜ Stories for Impact poolt 2016. aastal koostatud tööst on Siseministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Riigikantselei, Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalkindlustusameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse valdkonna ekspertidega koostanud Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsiooni, millele ootame Teie tagasisidet. Julgustame kaasama ennetuse valdkonna partnereid ka vabakonnast ja erasektorist.

 

    Kontseptsiooni väljatöötamise taust

    Eestis ei ole ennetuse süsteem selgelt kirjeldatud, koordineeritud ning ühtse pildina jälgitav, mistõttu puudub täpne ülevaade sellest, millist rolli erinevad asutused omavad ning kuidas mingil moel süsteemi panustavad või panustama jätavad.

    • Igal kuul või harvem tarvitab alkoholi 41% kooliõpilastest (11-15 a. vanused)
    • 24% noortest (kuni 15 a.) on proovinud illegaalseid uimasteid
    • 53% noortest (kuni 15 a.) tunnevad, et saavad oma sõpradega arvestada, kui miski on halvasti
    • Kiusamist on kogenud viimaste kuude jooksul 38% õpilastest
    • Kaasõpilasi on vähemalt korra kiusanud 46% poistest ja 25% tüdrukutest
    • Kooliskäimist on mitte meelepäraseks hinnanud 38% noortest (kuni 15 a.)
    • 2017. aastal alaealiste poolt toime pandud 6526 väärtegu.

    Allikas: HBSC - Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2013-2014 (PDF) ja Politsei- ja Piirivalveamet, 2018

    Ettepanekud ennetustegevuse tõhustamiseks Eestis:

    • Luua püsivad koostöövormid ja seada selged vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil ennetuse tegevuste kavandamiseks, läbiviimiseks ja tulemuste mõõtmiseks
    • Leppida valdkondade üleselt kokku ühistes võtmeindikaatorites ja standardites, mille abil ennetuse tegevusi ellu viia ja tulemuslikkust mõõta
    • Eelistada toimivaid sekkumisi ning panustada sekkumiste mõju hindamisse
    • Loobuda ennetustegevustest, mis ei anna tulemusi
    • Tagada valdkondadeülesele ennetusele pikaaegne poliitikaülene rahastamine strateegia

     

    Valdkond: 
    Viimati uuendatud: 22. jaanuar 2019

    NÄDALA EELINFO

    Neljapäev, 22. august
    - Siseminister Mart Helme ja rahvastiku minister Riina Solman osalevad Vabariigi Valitsuse istungil ja kabinetinõupidamisel.
    - Kantsler Lauri Lugna kohtub siseministeeriumis USA saatkonna sisejulgeolekuvaldkonna ekspertidega.


    Reede, 23. august
    - Rahvastikuminister Riina Solman viibib visiidil Riias, Läti Vabariigis. Solman kohtub Läti Valitsuse demograafianõuniku ja sotsiaalkaitseministriga ning esineb ettekandega Globaalse Eesti programmist Eesti Kultuuriseltside Ühenduse suvekoolis. Samuti osaleb Solman pärgade asetamisel Läti Vabadussambale MRP aastapäeva tähistamiseks.

     

    KRIISIOLUKORDADEKS VALMISTUMINE

    - Sinu ja su pere hakkamasaamine kriisiolukordades sõltub eelkõige teist endast!

    - Ennast ja oma pere saad kaitsta kõige paremini, kui valmistud kriisiolukordadeks ette!

    - Vaid sina tead kõige paremini oma pere vajadusi ja võimalusi!

    - Tee kriisideks valmistumisel koostööd naabrite ja kogukonnaga!

    - Ole valmis nädal aega iseseisvalt hakkama saama!

    Käitumisjuhised kriisiolukordadeks leiate veebilehelt www.kriis.ee.