Brexit

Ühendkuningriigi valitsus teatas 29. märtsil 2017 Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest astuda välja Euroopa Liidust. Ühendkuningriik valmistub Euroopa Liidust lahkuma 12. aprillil 2019*. Kuni selle kuupäevani on Ühendkuningriik Euroopa Liidu liikmesriik ning tema suhtes kehtivad kõik sellega kaasnevad õigused ja kohustused.

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimised on lõppenud, Euroopa Ülemkogu ja Ühendkuningriigi valitsus on väljaastumislepingu heaks kiitnud. Leping vajab jõustumiseks veel ratifitseerimist Ühendkuningriigi parlamendis ja nõusolekut Euroopa Parlamendilt.

Eesti on jätkuvalt veendunud, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline praegune kokkulepe on parim võimalik lahendus, kuid Euroopa Liidu liikmesriigid koordineerivad Euroopa Komisjoni juhtimisel ka võimalikuks Ühendkuningriigi lahkumiseks ilma leppeta 12. aprillil 2019.

Kuna endiselt pole selge, kas Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepingu alusel või lepinguta, oleme seaduses ette näinud lahenduse mõlemaks juhuks, et tagada juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele võimalikult sujuv üleminek.

Siseministeeriumi pädevuses on küsimused, mis puudutavad Ühendkuningriigi kodanike ja nende perekonnaliikmete Eestisse elama asumist ja nende isikut tõendavaid dokumente Eestis. 

2019. aasta veebruari seisuga on oma elukoha Eestis registreerinud ja omab kehtivat isikutunnistust 1335 Ühendkuningriigi kodanikku, neist alaline elamisõigus on 338 inimesel.

Foto: Pixabay

* Euroopa Liidu liidrid nõustusid 21.märtsil 2019 andma Ühendkuningriigi peaministrile Theresa Mayle kaks valikut Brexiti edasilükkamiseks, et vältida leppeta riigi lahkumist EL-ist 29. märtsil. Kui Suurbritannia parlament kiidab lahkumisleppe heaks, siis nõustustakse Brexiti edasilükkamisega 22. maini. Kui parlament lepet heaks ei kiida, siis on Euroopa Liit pakkunud Brexiti edasilükkamist 12. aprillini.

 

 

 

 

Korduma kippuvad küsimused

 

Euroopa Komisjon on kokku pannud küsimused ka vastused Ühendkuningriigi ning Euroopa Liidu kodanike õiguste kohta pärast Brexitit.
 

Näiteks saad teada vastused järgmistele küsimustele:

  • Olen Ühendkuningriigi kodanik ja mu isa töötab teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Elan koos temaga ja käin kohalikus koolis. Kas saan seal edasi elada?
  • Õpin Ühendkuningriigis ülikoolis. Kui kõik läheb hästi, lõpetan õpingud 2020. aastal. Kas saan jääda Ühendkuningriiki ja seal tööd otsida?
  • Elan alaliselt Ühendkuningriigis. Saan siin sotsiaalabi. Kas ma saan ka pärast Brexitit sotsiaalabi edasi?

Mis muutub praegu Eestis elavate Ühendkuningriigi kodanike jaoks?

Ühendkuningriigi väljaastumisleppe kohaselt algab pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust  üleminekuperiood, mis kestab kuni 31. detsembrini 2020.

  • Üleminekuperioodi lõpuni kehtib Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele edasi üldjuhul Euroopa Liidu õigus.

  • Eestis elavad Ühendkuningriigi kodanikud saavad jätkata siin elamist kehtiva ID-kaardi alusel kuni dokumentide kehtivusaja lõpuni. Ühendkuningriigi kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmed saavad Eestis viibida senise elamisloa alusel.

  • Eestis elavatel või enne üleminekuperioodi lõppu Eestisse saabuvatel Ühendkuningriigi kodanikel ja nende perekonnaliikmetel ei tule hakata taotlema väljaastumislepingust tulenevat uut dokumenti. Väljaastumislepingut tulenevat uut Eestis elamisõigust tõendavat dokumenti kavatseme väljastama hakata 2021. aasta algusest.

Mis muutub praegu Ühendkuningriigis elavate Eesti määratlemata kodakondsusega inimeste jaoks?

Väljaastumisleping kaitseb ja käsitleb ainult neid inimesi, kes elavad Ühendkuningriikides Euroopa Liidu vaba liikumisega seotud tingimuste kohaselt.  Eesti määratlemata kodakondsusega kodanikud on Ühendkuningriikides kolmanda riigi kodaniku staatuses nii praegu kui edaspidi.

  • Nende riigis elamist enne ja pärast Brexitit reguleerib Ühendkuningriigi riigisisene õigus ning väljaastumisleping neid üldjuhul ei käsitle.

  • Kolmandate riikide kodanikud on väljaastumislepingus reguleeritud juhul, kui inimene on Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku perekonnaliige, kes elab koos liikmesriigi kodanikuga Ühendkuningriigis väljaastumise hetkel ja üleminekuperioodi lõpus. Samuti on väljaastumislepingu kaitse all ka liikmesriigi kolmanda riigi kodanikest abikaasad, kui liikmesriigi kodanikust abikaasa elab Ühendkuningriigis ja abielu on sõlmitud enne üleminekuperioodi lõppu. Seega saab kolmanda riigi kodanikust abikaasa ka tulevikus liituda oma Ühendkuningriigis elava liikmesriigi kodanikust partneriga. Vastav kaitse ei kehti peale üleminekuperioodi lõppu sõlmitud liikmesriikide kodanike abielude suhtes ja tulevikus on neil võimalus liituda oma abikaasaga Suurbritannia riigisisese õiguse kohaselt.

  • Liikmesriigi kodanike järeltulijad saavad ka tulevikus liituda oma Suurbritannias elava vanemaga väljaastumislepingus sätestatud tingimuste kohaselt ja nad ei pea tingimata elama Suurbritannias Brexiti ajal.

Mis saab juhul, kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust ilma lepinguta?

Eestis elavad Ühendkuningriigi kodanikud saavad jätkata siin elamist kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega – seega on nad Eesti seaduslikud elanikud ka pärast Ühendkuningriigi leppeta lahkumist. Eesmärk on, et juba Eestis elavad inimesed saaksid jätkata võimalikult sujuvalt oma siinset igapäevaelu. 

  • Eestis vähemalt viis aastat elanud Ühendkuningriigi kodanikel, kes on saanud Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel alalise elamisõiguse, on õigus omandada pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisluba. Vähem kui viis aastat Eestis elanud Ühendkuningriigi kodanikud saavad pärast Ühendkuningriigi väljaastumist omandada elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks.

  • Pärast Brexitit Eestisse elama saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud peavad taotlema elamisloa välismaalaste seaduses sätestatud korras – see tähendab sarnastel alustel nagu praegu kolmandate riikide kodanikud elamisluba taotlevad. Valitsus on teinud ettepaneku vabastada Ühendkuningriigi kodanikud sisserände piirarvu alt nii nagu sealt on välja arvatud ka näiteks Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud.

  • Kõikidel Eestis elavatel Ühendkuningriigi kodanikel tasub hoolitseda selle eest, et nende elukoha andmed rahvastikuregistris oleksid täpsed ja nende ID-kaart oleks kehtiv.

  • Ühendkuningriigi kodanikele Eestis väljastatud dokumendid kehtivad riigisiseselt kuni nende kehtivusaja lõpuni ning Ühendkuningriigi kodanikel ja nende pereliikmetel ei ole kohustust koheselt dokumente ringi vahetada.

  • Juhul, kui soovitakse reisida Eestist teistesse Euroopa Liidu riikidesse, piisab kuni 31.03.2020 ID-kaardist. Hiljemalt 01.04.2020 tuleb dokumendid välja vahetada elamisloakaardi vastu.

  • Kui Ühendkuningriigi kodanik viibib Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise hetkel välisriigis, saab ta Eestisse tagasi pöörduda kehtiva reisidokumendi (pass) ja elamisõigust tõendava dokumendi alusel (ID-kaart) alusel.  Tal on võimalik  taotleda elamisõigust tõendava dokumendi pikendamist ka Eestis välisesindustest.

  • Ühendkuningriigi kodanikud ei pea registreerima oma igakordset eemalolekut Eestist. Eestis püsivaks elamiseks loetakse elamisloa alusel Eestis elamist. Oluline on hoida oma elukoha andmed rahvastikuregistris korrektsed ning taotleda seaduslikku elamist tõendava dokumendi pikendamist (nt ID-kaart) õigeaegselt (kuni 2 kuud) enne selle kehtivusaja lõppu.

  • Staatuse muutumisel Euroopa Liidu kodanikust kolmanda riigi kodanikuks tuleb arvestada, et Schengeni riikides on lubatud viibida reisidokumendi (pass) ja ühe liikmesriigi viisa või viisavaba liikumise alusel kuni 3 kuud alates esimesest Euroopa Liidu liikmesriiki sisenemisest. Ühe liikmesriigi elamisloa ja reisidokumendi alusel võib inimene viibida liikmesriikides kuni kolm kuud kuuekuulise perioodi jooksul. Oluline on meeles pidada, et Schengeni riikides töötamisel peab lähtuma vastava liikmesriigi õigusest, kuivõrd õigusaktid võivad olla erinevates liikmesriikides erinevad.

  • Eestis elamisloa alusel elav välismaalane saab kutsuda Eestisse elama oma abikaasa ja lapsed. Perekonnaliikmete Eestisse asumise eelduseks on et perekond on püsiv, välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek või abikaasade ühine legaalne sissetulek tagab nii inimese enda kui ka tema  pereliikmete ülalpidamise Eestis. Samuti peab perekonnal olema Eestis elukoht olemas.

 

 

 

 

 


 

 

 

 

Viimati uuendatud: 17. aprill 2019