Sa oled siin

Ühendkuningriik astus Euroopa Liidust välja

Informatsioon Ühendkuningriigi kodanikele seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega EL-st 

  • Euroopa Liidu (EL) ja Ühendkuningriigi (ÜK) vahel on sõlmitud väljaastumisleping, milles muu hulgas on kindlaks määratud ÜK kodanike ja nende pereliikmete õigused elada Eestis ja teistes EL-i liikmesriikides.
  • Väljaastumislepingu kohaselt saavad Eestis või teistes EL-i liikmesriikides EL-i õiguse alusel elanud ÜK kodanikud jätkata elamist samade õiguste alusel mis varem.
  • ÜK kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda pärast 31. märtsi 2021, peavad enne taotlema elamisloa. Eestis saab seda teha välisesindustes või Eestisse saabumise seadusliku aluse olemasolul, Politsei- ja Piirivalveametist.

Foto: Pixabay

 

Korduma kippuvad küsimused

 

Euroopa Komisjon on kokku pannud küsimused ka vastused Ühendkuningriigi ning Euroopa Liidu kodanike õiguste kohta pärast Brexitit.
 

Näiteks saad teada vastused järgmistele küsimustele:

  • Olen Ühendkuningriigi kodanik ja mu isa töötab teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Elan koos temaga ja käin kohalikus koolis. Kas saan seal edasi elada?
  • Õpin Ühendkuningriigis ülikoolis. Kui kõik läheb hästi, lõpetan õpingud 2020. aastal. Kas saan jääda Ühendkuningriiki ja seal tööd otsida?
  • Elan alaliselt Ühendkuningriigis. Saan siin sotsiaalabi. Kas ma saan ka pärast Brexitit sotsiaalabi edasi?

 

Mis muutub Eestis elavate Ühendkuningriigi kodanike jaoks?

  • 1. jaanuarist 2021 on ÜK kodanikud EL-i õiguse tähenduses kolmanda riigi kodanikud. Eestis EL-i õiguse alusel elanud ÜK kodanike ja nende pereliikmete elamise tingimused on jätkuvalt ka edaspidi korraldatud EL-i kodaniku seadusega koos väljaastumislepingus sätestatud erisustega.
  • Eestis elavate ÜK kodanike isikutunnistus (ID-kaart) kehtib Eesti sees kuni selle kehtivusaja lõppemiseni ja seejärel väljastatakse avalduse alusel Teile elamisloakaart. Isikutunnistus on võimalik välja vahetada Teile sobival ajal. Juhime tähelepanu, et isikutunnistuse kehtivuse lõppemine ei too kaasa Eestis elamisõiguse lõppemist. Uue elamisloakaardi taotlemiseks palun pöörduge Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse (https://www.politsei.ee/en/services/services). Pereliikmete elamisõigust tõendavad dokumendid kehtivad samuti nende kehtivusaja lõpuni ja pereliikmed saavad soovi korral vahetada elamisloakaardi uue vastu.
  • Uue elamisloakaardi digivõimalused ja e-keskkond on täpselt samad, mis on isikutunnistusel. Te saate edaspidigi allkirjastada dokumente, kasutada Eesti riigi, pankade ja ettevõtjate loodud digivõimalusi.
  • Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel tunnustada kehtivaid EL-i õiguse alusel välja antud elamisõigust tõendavaid dokumente vähemalt kuni 30. juunini 2021, et tagada inimeste võimalused reisida. Seega saate olemasolevat kehtivat isikutunnistust kasutada reisimisel teistesse EL-i liikmesriikidesse või välispiiri ületamisel. Samas soovitame Teil piiril lisaküsimuste vältimiseks vahetada ID-kaardi uue elamisloakaardi vastu.
  • Kui Te viibite üleminekuperioodi lõpus väljaspool EL-i liikmesriike, saate Te alati Eestisse tagasi pöörduda kehtiva reisidokumendi ja olemasoleva isikutunnistuse alusel. Kui isikutunnistuse kehtivusaeg on lõppenud, saate Eestisse tagasi pöörduda kasutades ÜK kodanikele kehtestatud viisavaba liikumist ja taotleda uue elamisloakaardi siis, kui olete Eestis tagasi.
  • Piiriületamisel ei kanta EL-i ja Schengeni riikides elamisõigust omava ÜK kodaniku reisidokumenti piiriületustempli jäljendit. Kui Teil EL-i sisenemisel puudub kehtiv elamisõigust tõendav dokument, võidakse piiriületamisel kanda Teie reisidokumenti piiriületustempli jäljend. Selle oleva kuupäeva alusel loetakse riigis viisavaba liikumise perioodi. Ent elamisõigust tõendava dokumendi saamisel ei pea muretsema piiriületustempli jäljendi pärast ja Teie elamisõigust Eestis tõendab kehtiv elamisloakaart.
  • Eestisse esimest korda tulnud ÜK kodanikud saavad oma elukoha registreerida rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras kuni 31. märtsini 2021.
  • 1. jaanuarist 2021 kehtib ÜK kodanikele Schengeni riikides viisavaba liikumine kuni 90 päeva 180 järjestikuse päeva jooksul. Viisavaba liikumise aega arvestatakse EL-i territooriumile sisenemise päevast. Kui ÜK kodanik saabus EL-i liikmesriiki enne 1. jaanuari 2021, algab tema viisavaba viibimise aja arvestus 1. jaanuarist 2021.
  • 1. aprillist 2021 Eestisse elama, tööle või õppima jne asuvad ÜK kodanikud peavad pöörduma elamisloa taotlemiseks Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse või taotlema selle enne Eestisse tulekut Eesti välisesindusest. Täpse info elamisloa taotlemise kohta leiab Politsei ja Piirivalveameti veebilehelt.
  • Piiriületamisel ja reisimisel teistesse EL-i liikmesriikidesse on vaja alati kaasas kanda kehtivat reisidokumenti (pass) ja EL-s liikmesriigis seaduslikku elamist tõendavat dokumenti (uus elamisloakaart) selle olemasolul. Eesti ID-kaart kehtib edasi riigisiseselt elamisõigust tõendava dokumendina, kuid reisimiseks palun vahetage kehtiv EL-i kodaniku ID-kaart elamisloakaardi vastu.
  • Mistahes Schengeni liikmesriigi viisa või elamisloaga on lubatud viibida teistes Schengeni riikides kokku kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Ühe Schengeni riigi viisa või elamisluba ei anna üldjuhul õigust elada ja töötada teises liikmesriigis. Seega, töötamise, õppimise või riigis elamise soovi korral palun tutvuge asjakohase riigi õigusaktidega.
  • Kuna ÜK kodanikele hakkasid alates 1. jaanuarist 2021 kehtima EL-is kolmandate riikide kodanike kohta käivad õigusaktid, ei saa piiriületamisel kasutada EL-i kodanikele mõeldud radasid. Eestis elamisõigust või elamisluba omavate ÜK kodanike ja nende pereliikmete reisidokumente piiriületamisel ei tembeldata.
  • Viisavaba liikumist kasutavate ÜK kodanike reisidokumenti lisatakse tempel ning piirikontrollis peab olema valmis vastama küsimustele EL-i sisenemise eesmärkide, piisava hulga raha, tervisekindlustuse jne kohta.

 

Mis muutub Eestis elavate Ühendkuningriigi kodanike pereliikmete jaoks?

  • Väljaastumislepingu ja EL-i kodaniku seaduse alusel Eestis elavatele ÜK kodanike pereliikmetele säilitatakse kõik ÜK kodanikele kehtinud õigused Eestis elada. Samuti saavad Eestis elavate ÜK kodanike pereliikmed ka edaspidi tulla Eestis elava ÜK kodaniku juurde samadel tingimustel mis varemgi, st ÜK kodanik elab, õpib või töötab jne Eestis, tal on piisavalt raha ja tervisekindlustus. Väljaastumislepingu ja EL-i kodaniku seaduse alusel Eestis elavad pereliikmed võivad Eestis ka edaspidi ~ endiselt töötada senistel tingimustel, st ilma üldiselt välismaalastele kehtiva Töötukassa loa ja keskmise töötasu nõudeta.
  • Pärast 1. aprilli 2020 Eestisse tulevate uute ÜK kodanike pereliikmed peavad Eestis elamise soovi korral taotlema elamisluba Eesti välisesindusest või Eestisse saabumise seadusliku aluse olemasolu (viisavaba liikumine, viisa jne) Politsei- ja Piirivalveameti teenindustest.
  • ÜK kodanike pereliikmete Eestis viibimine, elamine ja töötamine on korraldatud välismaalaste seaduses ning Eestisse tulemise tingimused on samad, mis teistel välismaalastel, st nende pereliige elab Eestis, pereliikmel on tervisekindlustus ja püsiv seaduslik sissetulek, mis tagab pere ülalpidamise Eestis jne.
  • Pereliige saab Eestis töötada ilma välismaalasele kehtiva nõudeta omada Töötukassa luba ja saada keskmist töötasu.

 

Mis muutub praegu Ühendkuningriigis elavate Eesti määratlemata kodakondsusega inimeste jaoks?

 

Väljaastumisleping kaitseb ja selles on käsitletud üksnes neid, kes elavad ÜK-s EL-i vaba liikumisega seotud tingimuste kohaselt. Eesti määratlemata kodakondsusega kodanikud on ÜK-s ka edaspidi kolmanda riigi kodaniku staatuses.

  • Kolmanda riigi kodanike ÜK-s elamise tingimused on sätestatud ÜK õiguses, väljaastumislepingus seda neid üldjuhul ei käsitleta. Kolmandate riikide kodanike elamise tingimusi on väljaastumislepingus korraldatud juhul, kui kolmanda riigi kodanik on EL-i liikmesriigi kodaniku pereliige, kes elab koos EL-i liikmesriigi kodanikuga ÜK-s üleminekuperioodi lõpus. Samuti on väljaastumislepingu kaitse all EL-i liikmesriigi kodaniku kolmanda riigi kodanikust abikaasa, kui EL-i liikmesriigi kodanikust abikaasa elab ÜK-s üleminekuperioodi lõpus ja nende abielu on sõlmitud enne üleminekuperioodi lõppu. Seega, ka edaspidi saab kolmanda riigi kodanikust abikaasa liituda oma ÜK-s elava EL-i liikmesriigi kodanikust abikaasaga. Taoline kaitse ei kehti aga siis, kui kolmanda riigi kodanik ja EL-i liikmesriigi kodanik on abielu sõlminud pärast üleminekuperioodi lõppu. Sel juhul saab abikaasa juurde ÜK-sse elama asuda ÜK õiguse kohaselt.
  • EL-i liikmesriigi kodaniku järeltulija saab ka edaspidi oma ÜK-s elava vanemaga liituda väljaastumislepingus määratud tingimuste kohaselt. Järeltulija ei pea elama ÜK-s üleminekuperioodi lõpus.

 

Teave Ühendkuningriigi kodanikule Eesti ID-kaardi vahetamiseks elamisloakaardi vastu

 

ÜK kodanikule väljastatud Eesti ID-kaart kehtib jätkuvalt ja soovi korral saab seda Eestis kasutada kuni kaardi kehtivusaja lõpuni.

Kui ÜK kodanik soovib reisida teise Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki või ületada EL-i välispiiri, peab ta hiljemalt 2021. aasta juuni lõpuks vahetama olemasoleva dokumendi välja uut staatust tõendava dokumendi vastu. EL-is on selleks elamisloakaart, millel on viide ELTL-i artiklile 50, mis viitab varem EL-i õiguse alusel liikmesriigis elavale ÜK kodanikule.

Elamisloakaardi vahetamiseks palume kõigil ÜK kodanikel pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teenindusbüroosse. PPA-s saab täita avalduse, teha foto, hõivata sõrmejäljed ning tasuda riigilõivu. ÜK kodanikule on riigilõiv üldjuhul 25 eurot, alla 15-aastasele 10 eurot. Välisesinduses taotluse esitamisel on riigilõiv täiskasvanule üldjuhul 55 eurot, alla 15-aastasele 10 eurot. Dokumendi tellimisel välisesindusse tuleb lisaks riigilõivule tasuda 20 eurot.

Riigilõivu tasumisest on vabastatud need ÜK kodanikud, kellel on alaline elamisõigus ja kes vahetavad ID-kaardi elamisloakaardi vastu. Kui ÜK kodanik taotleb edaspidi uut dokumenti olemasoleva elamisloakaardi kehtivuse lõppemise tõttu, tuleb tasuda ka riigilõiv.

Elamisloakaarti saab PPA-s välja vahetada üldjärjekorras ning selleks aja broneerimine ei ole kohustuslik. Selleks aga et vältida järjekorras ootamist, soovitame broneerida aeg siin.
 

Info Ühendkuningriigi kodanikest piirialatöötajate kohta

 

Ühendkuningriigi väljaastumisleping tagab õiguste kaitse ka ÜK kodanikest piirialatöötajatele, kes töötasid enne 31.12.2020 liikmesriigis ja jätkavad seal töötamist. Piirialatöötajal on õigus taotleda piirialatöötaja luba, mis võimaldab liikuda lihtsamalt Ühendkuningriigi ja liikmesriigi, s.h Eesti vahel ning jätkata töötamist.

Piirialatöötajaks on ÜK kodanik, kes elas ÜK-s või mõnes teises EL liikmesriigis, kuid kes töötas töölepingu alusel Eestis registreeritud ettevõttes või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis enne 31.12.2020 ja jätkab töötamist ja tegutsemist Eestis pärast 01.01.2021. Piirialatöötajaks ei ole ÜK kodanik, kes töötas või töötab Eestis lähetatud töötajana.

Kui te võite vastata piirialatöötaja tingimustele või kui teil on täiendavaid küsimusi, palume ühendust võtta Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajatega, telefonil 612 3500 (E-R 9.00-15.00); e-post: migrationadvice@politsei.ee; Skype: EstonianPolice_MigrationAdvice.
 

Ühendkuningriigi kodanike hääletamis- ja kandideerimisõigus Eesti kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 

 

Kuna ÜK astus Euroopa Liidust välja, muutusid ÜK kodanikud välismaalasteks, kes elavad Eestis alalise või tähtajalise elamisõiguse või elamisloa alusel. ÜK väljaastumislepingus ei ole aga reguleeritud valimistega seotud küsimusi, seetõttu ei laiene varem Euroopa Liidu õiguse alusel Eestis elanud ÜK kodanikele Eesti valimistega seotud erisused.

ÜK kodanikul on õigus hääletada Eesti kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel vaid teatud tingimustel.
Eestis elav ÜK kodanik saab hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kui valimispäeval:

  • ta on vähemalt 16-aastane,
  • tema püsiv elukoht asub Eestis ja need andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ning
  • ta elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.

Hääletada ei saa inimene, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud, ning inimene, kes on süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

ÜK kodanikul ei ole õigust kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on õigus kandideerida igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub valimisaasta 1. augustil Eestis. Kuna ÜK astus Euroopa Liidust välja, ei ole ÜK kodanikel enam kandideerimisõigust nii, nagu on teistel Eestis elavatel välismaalastel.

Järgmised kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 17. oktoobril 2021. aastal.

Lisainfot valimiste kohta on võimalik lugeda veebilehelt:  https://www.eesti.ee/et/kodakondsus-ja-dokumendid/kodakondsus/valimised/.
 

 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 31. märts 2021