Ühendkuningriik astus Euroopa Liidust välja

Ühendkuningriik lahkus 31. jaanuaril 2020 Euroopa Liidust ja kuni 31.12.2020 kehtib üleminekuperiood. 

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel on sõlmitud väljaastumisleping, mis teiste küsimuste hulgas reguleerib ka Euroopa Liidus elavate ÜK kodanike ja nende pereliikmete õigusi Eestis ja teistes EL liikmesriikides. 

2020. aasta jaanuari seisuga on oma elukoha rahvastikuregistris registreerinud 1276 Ühendkuningriigi kodanikku.

Foto: Pixabay


 

 

 

Korduma kippuvad küsimused

 

Euroopa Komisjon on kokku pannud küsimused ka vastused Ühendkuningriigi ning Euroopa Liidu kodanike õiguste kohta pärast Brexitit.
 

Näiteks saad teada vastused järgmistele küsimustele:

  • Olen Ühendkuningriigi kodanik ja mu isa töötab teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Elan koos temaga ja käin kohalikus koolis. Kas saan seal edasi elada?
  • Õpin Ühendkuningriigis ülikoolis. Kui kõik läheb hästi, lõpetan õpingud 2020. aastal. Kas saan jääda Ühendkuningriiki ja seal tööd otsida?
  • Elan alaliselt Ühendkuningriigis. Saan siin sotsiaalabi. Kas ma saan ka pärast Brexitit sotsiaalabi edasi?

Mis muutub praegu Eestis elavate Ühendkuningriigi kodanike jaoks?

Väljaastumisleppe kohaselt algab pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust  üleminekuperiood, mis kestab kuni 31. detsembrini 2020.

  • Üleminekuperioodi lõpuni kehtib Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele edasi üldjuhul Euroopa Liidu vaba liikumise õigus.

  • Eestis elavad Ühendkuningriigi kodanikud ja nende kolmanda riigi kodanikest perekonnaliikmed ei pea oma Eestis elamist täiendavalt registreerima ning Ühendkuningriigi kodanikud saavad jätkata siin elamist kehtiva ID-kaardi alusel kuni dokumentide kehtivusaja lõpuni. Ühendkuningriigi kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmed saavad Eestis viibida senise elamisloa alusel.

  • Eestis elavatel või enne üleminekuperioodi lõppu Eestisse saabuvatel Ühendkuningriigi kodanikel ja nende perekonnaliikmetel ei tule hakata taotlema väljaastumislepingust tulenevat uut dokumenti. Uut elamisõigust tõendavat dokumenti, elamisloakaarti, planeerib Eesti hakata väljastama 2020. aasta neljandas kvartalis. Siseministeerium teavitab Eestis elavaid Ühendkuningriigi kodanikke elamisloakaardi väljaandmise alustamisest.

Mis muutub Eestis elavate Ühendkuningriigi kodanike osas pärast üleminekuperioodi lõppu?

  • Väljaastumisleping kaitseb ja käsitleb ainult neid Ühendkuningriigi kodanikke, kes elavad Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis üleminekuperioodi lõpus Euroopa Liidu vaba liikumise reeglite kohaselt.
  • Üleminekuperioodi lõpus Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele kehtib edasi senine EL kodaniku seadus. Kui Ühendkuningriigi kodanik lahkub pärast üleminekuperioodi lõppu elama/töötama teise Euroopa Liidu liikmesriiki, peab ta taotlema elukohariigi reeglite kohast luba. Kui Ühendkuningriigi kodanik viibib Eestist eemal vähem kui viis aastat saab tagasi pöörduda oma seniste reeglite kohaselt.
  • Pärast üleminekuperioodi lõppu Eestisse sisenevad uued Ühendkuningriigi kodanikud peavad taotlema Eesti välisesindustest või Politsei- ja Piirivalveameti teenindustest elamisluba sarnaselt kolmanda riigi kodanikele kehtivatele reeglitele. Täpsemad tingimused selguvad lähitulevikus, pärast Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevikusuhete leppe sõlmimist.

Mis muutub Eestis elavate Ühendkuningriigi kodanike pereliikmete jaoks pärast üleminekuperioodi lõppu?

  • Üleminekuperioodi lõpu seisuga Eestis elavate Ühendkuningriigi kodanike pereliikmed saavad liituda ka tulevikus siin elava Ühendkuningriigi kodanikuga samadel tingimustel mis varasemalt, st Ühendkuningriigi kodanik elab, õpib või töötab jne Eestis, tal on piisavalt rahalisi vahendeid ja tervisekindlustus.
  • Pärast üleminekuperioodi lõppu Eestisse sisenevad uute Ühendkuningriigi kodanike pereliikmed peavad Eestis elamise soovi korral taotlema elamisluba Eesti välisesindusest või Eestisse saabumise seadusliku aluse olemasolul, otse Politsei- ja Piirivalveameti teenindustest. 

Mis muutub praegu Ühendkuningriigi elavate Eesti määratlemata kodakondsusega inimeste jaoks?

 

Väljaastumisleping kaitseb ja käsitleb ainult neid inimesi, kes elavad Ühendkuningriigis Euroopa Liidu vaba liikumisega seotud tingimuste kohaselt.  Eesti määratlemata kodakondsusega kodanikud on Ühendkuningriigis kolmanda riigi kodaniku staatuses nii praegu kui edaspidi.

  • Nende riigis elamist enne ja pärast Brexitit reguleerib Ühendkuningriigi riigisisene õigus ning väljaastumisleping neid üldjuhul ei käsitle.
  • Kolmandate riikide kodanikud on väljaastumislepingus reguleeritud juhul, kui inimene on Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku perekonnaliige, kes elab koos liikmesriigi kodanikuga Ühendkuningriigis väljaastumise hetkel ja üleminekuperioodi lõpus. Samuti on väljaastumislepingu kaitse all ka liikmesriigi kolmanda riigi kodanikest abikaasad, kui liikmesriigi kodanikust abikaasa elab Ühendkuningriigis ja abielu on sõlmitud enne üleminekuperioodi lõppu. Seega saab kolmanda riigi kodanikust abikaasa ka tulevikus liituda oma Ühendkuningriigis elava liikmesriigi kodanikust partneriga. Vastav kaitse ei kehti peale üleminekuperioodi lõppu sõlmitud liikmesriikide kodanike abielude suhtes ja tulevikus on neil võimalus liituda oma abikaasaga Suurbritannia riigisisese õiguse kohaselt.
  • Liikmesriigi kodanike järeltulijad saavad ka tulevikus liituda oma Suurbritannias elava vanemaga väljaastumislepingus sätestatud tingimuste kohaselt ja nad ei pea tingimata elama Ühendkuningriigis väljaastumise ajal või üleminekuperioodi lõpus.

 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 12. juuni 2020