Sa oled siin

Lapse vanemad

Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud ja lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:

  • kes on lapse emaga abielus;
  • kes on isaduse omaksvõtnud või
  • kelle isadus on tuvastatud kohtus.
     

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, ka naise raseduse ajal. Avaldus tuleb esitada perekonnaseisuasutusele. Välisriigis võib esitada isaduse omaksvõtu avalduse Eesti konsulaarasutuses, kes edastab selle Eesti perekonnaseisuasutusele, kus lapse ema annab isaduse omaksvõtule oma nõusoleku.

Kui lapse eostanud mees, kes ei ole lapse emaga abielus, võtab isaduse omaks, ei ole lapse emal enam vaja abikaasa nõusolekut selleks, et lapse tegelikult eostanud mees saaks isaduse omaks võtta. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse lapse sünni registreerimisel tema vanema(te) andmed rahvastikuregistrisse kandmata, st neid ei ole lapse sünnitõendil.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad peavad sünni registreerimisel valima, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele vanemale.

 

Alaealine lapsevanem

Kui lapse ema on alaealine ja tema teovõimet ei ole laiendatud lapse sünni registreerimise osas, on lapse, kelle sündi registreeritakse, seaduslikuks esindajaks sünni registreerimisel kohalik omavalitsus. Perekonnaseaduse § 176 lõike 1 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Kui lapse isa on täisealine ja ta on abielus lapse emaga, on lapse isa lapse seaduslik esindaja ning võib lapse sünni registreerimise avalduse esitada. Kui lapse isa on täisealine, kuid ei ole lapse emaga abielus, saab ta lapse seaduslikuks esindajaks pärast isaduse omaksvõttu. Kõikide sünni registreerimisel antavate tahteavalduste ja nõusolekute (nt nime andmine, nõusolek isaduse omaksvõtuks jms) puhul peab alaealise tahteavaldusele ja nõusolekule andma oma nõusoleku tema seaduslik esindaja.

Viimati uuendatud: 2. jaanuar 2018